OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 244,82 euro ja viivise väljamõistmiseks; alternatiivselt võlgnevuse 349,74 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
391,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: Rene X (e-post: XXX) Kostja: XXXOÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja: Marina X (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA
1.14.02.2013. a esitas OÜ XXX maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ vastu 389,63 euro väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, anti 12.04.2013. a määrusega asi üle hagimenetlusse.
2.26.04.2013. a esitas OÜ XXX kohtule hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 244,82 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 16.10.2012. a kirjaga notariaalse tõlketeenuse eesti keelest vene keelde. 24.10.2012. a edastati kostjale tõlge koos arvega summas 349,74 eurot maksetähtajaga 7 päeva ning viivisemääraga 0,2 %. Samal päeval soovis kostja hageja hinnapakkumist “teenuse eest notari juures“. Hageja palus 24.10.2012. a kirjaga täpsustada, kas kostja soovib suulise tõlketeenuse hinnapakkumist notari juures, mille peale vastas kostja, et esialgu soovitakse ainult kirjalikku tõlget. Lisaks märkis kostja kirjas, et on leidnud tõlgitud tööst vigu, mistõttu on alust hinna alandamiseks 30%. 30.10.2012. a saatis kostja hagejale lepingust taganemise avalduse, millele 02.11.2012. a vastas hageja põhjendatud kirjaga, miks hageja hinnangul on lepingust taganemise avaldus tühine. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega töö parandamiseks, vaid kostja võttis puudustega töö vastu taotledes hinnaalandust 30 %. Lepingut suulise tõlketeenuse andmiseks pooled sõlminud ei ole, kuna kostja on selgesõnaliselt märkinud, et soovitakse vaid kirjalikku tõlget (24.10.2012. a e-kirjas). Seega ei ole hageja lepingut rikkunud ning hagejal on õigus saada puudustega töö eest tasu, millise kostja vastu võttis. Kuna kostja ei ole käesoleva ajani tasunud hagejale esitatud arvet, palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus 244,82 eurot, mis on esitatud arve koos hinnaalandusega 30%, ning millele lisanduvad viivised summas 86 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,2 % tasumata summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.05.06.2013. a vastuses kostja hagiga ei nõustu. Kostja hinnangul sõlmiti poolte vahel töövõtulepingu notariaalse tõlke teostamiseks. Kusjuures hageja kontaktid soovitusliku tõlketeenusena notariaalse tõlke esitamiseks sai kostja notarilt. Tõestamisseaduse (TõS) § 17 kohaselt kirjutab notariaalaktile alla ka tõlk. Hageja oli teadlik notari toimumise ajast aga kuna hageja notarisse ei ilmunud, ei saanud kostja kasutada notariaalset tõlget. Seega oli kostjal õigus lepingust taganeda, kuna hageja rikkus oluliselt lepingut.
MENETLUSE KÄIK
4.19.06.2013. a seisukohas kinnitab hageja, et on teadlik TõS § 17 sisalduvas, kuid kuna kostja kinnitas, et ei soovi suulist tõlget, ei pidanudki hageja notarisse ilmuma. Kostja tegi avalduse hinna alandamiseks ja võttis töö vastu vastavalt VÕS §-le 112.
5.19.11.2013. a kohtuistungi asus hageja vastupidisele positsioonile algsest hagiavaldusest märkides, et ei olnud teadlik, et kostja soovis notariaalset tõlget. Kuna kostja saadetud e-kirjas viitas vaid hinna alandamisele, ei olnud aru saada, et kostja soovib töö parandamist, mistõttu tuleb lugeda, et kostja on puudustega töö vastu võtnud, sest hageja on hinda alandanud.
8.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 16.10.2012. a. e-kirjaga tellis kostja hagejalt kirjaliku notariaalse tõlketeenuse eesti keelest vene keelde. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 117). 2(5)
2-13-7240 • 24.10.2012. a edastas hageja kostjale tõlke koos arvega nr 59 summas 349,74 eurot (tl 29-31). • 24.10.2012. a vastukirjas soovis kostja teada eeldatavat maksumust tõlketeenuse eest notari juures, mis toimub 29.10.2012. a kell 13:00 (tl 29). • 24.10.2012. a kirjaga soovis hageja täpsustust, kas kostja soovib ka suulist tõlketeenust notari juures (tl 29), mille peale hageja vastas, et alguses tahetakse kirjalikku tõlget eestikeelse lepingu juurde (tl 29). Koos vastusega teatas kostja hagejale, et on leidnud tõlkest vead. On aluseks hinna alandamiseks 30% võrra (tl 29). • 30.10.2012. a esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse (tl 32), mille hageja on kätte saanud. Asjaolu ei ole vaidlust.
9.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmisnõude, kostja vastuväite kohaselt on ta lepingust taganenud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 8 tuvastanud, et 16.10.2012. a. ekirjaga tellis kostja hagejalt kirjaliku notariaalse tõlketeenuse eesti keelest vene keelde ning et 24.10.2012. a edastas hageja kostjale tõlke koos arvega nr 59 summas 349,74 eurot. Seega on pooled vahetanud nii otseseid kui ka kaudseid õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldusi, millest saab järeldada, et poolte vahel on sõlmitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 mõistes töövõtuleping. Pooled ei vaidle selle üle ka ise, kuid vaidluse all on, millise konkreetse sisuga poolte vahelisest tõlketeenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused pooltel olid ning kas kostja oli õigustatud lepingust taganema. Seega tuleb kohtu hinnangul kõigepealt leida vastus lepingu tõlgendamise teel küsimusele, millise sisuga poolte vahelisest lepingust tulenevad vaidlusalused kohustused pooltel olid ning seejärel saab hinnata, kas hageja on oma lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, mis andis kostjale aluse lepingust taganemiseks.
10.Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 29. Nagu eespool tuvastatud, ei ole pooltel vaidlust, et kostja tellis hagejalt kirjaliku notariaalse tõlketeenuse eesti keelest vene keelde. Kostja esindaja on istungil selgitanud, et kostja eesmärgiks oli saavutada notariaalse dokumendi venekeelne tõlge, mis oleks olnud osa notariaalsest dokumendist (tl 117). Vastavalt TõS § 17 lg-le 1 kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või, kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, piisavalt seda keelt, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. TõS § 17 lg 2 järgi tuleb notariaalakt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul osalejale ettelugemise asemel tõlkida, ilma selleta on tõestamine tühine. Kui kõik osalejad avaldavad, et nad valdavad keelt, millesse notariaalakt tõlgitakse, ja loobuvad ettelugemisest, siis asendab tõlkimine ettelugemist. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kirjalik tõlge tuleb notariaalaktile lisada. Notar teatab osalejale, et viimasel on õigus kirjalikku tõlget nõuda. Need asjaolud märgib notar notariaalakti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui notar ei tõlgi ise, kaasatakse osaleja või notari valitud tõlk. Notaril on õigus keelduda osaleja valitud tõlgi kaasamisest, kui tal tekib kahtlus tõlke õigsuse suhtes. Ebaõige tõlkimisega tekitatud kahju eest vastutavad notar ja tema poolt valitud tõlk solidaarselt, välja arvatud juhul, kui tõlkis vandetõlk. Kui tõlk ei ole vandetõlk, hoiatab notar teda ebaõige tõlkimisega kaasneva tsiviil- ja kriminaalvastutuse eest. Notar märgib need asjaolud notariaalakti. Notariaalaktile kirjutab alla ka tõlk. Seega on tuvastatud asjaoludest ning kostja selgitustest võimalik teha järeldus, et kostja eesmärk oli saavutada notariaalakti kirjalik tõlge eesti keelest vene keelde ja see notariaalaktile lisada, mille eelduseks oli ka tõlgi poolt notariaalakti allkirjastamine. Hageja esindaja asus istungil väitma, et lepingu sisuks oli ainult kirjalik tõlketeenus ning et ta ei olnud teadlik, et tegemist oli notariaalse tõlke tellimusega. Samas on hageja vastupidist väitnud alates hagiavalduses esitatud asjaoludest (vt hagiavalduse esimene lause, tl 20), mistõttu ei loe kohus hageja vastavat väidet kohtuistungil usaldusväärseks. 3(5)
2-13-7240 Kohus leiab, et arvestades hageja enda kinnitust, et ta tegeleb tõlketeenuste osutamise ja notariaalsete tõlgete osutamise teenustega ning peab ennast professionaalseks tõlkijaks, kes on pädev tegema ka notariaalselt kinnitatud tõlketöid, saab aru notariaalse tõlkimise olemusest, teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel, et ta osutab kostjale notariaalset tõlketeenust ning mõistma tõlketeenuse osutajana sellel kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (VÕS § 29 lg 5 p 5). Seega pidi hageja professionaalse tõlketeenuse osutajana aru saama, et tõlke notariaalaktile lisamiseks, tuleb ka tõlgil notariaalakt notari juures allkirjastada. Hageja esindaja on ka ise kinnitanud, et notariaalne tõlge võib olla vaid notari kinnitatud, mis tähendab seda, et notar tõendab tõlkija isiku ja selleks on vaja tõlkija allkirja, mis tuleb anda notaribüroos ja selleks tuleb tõlgil minna notari büroosse (tl 117). Hageja on küll väitnud, et tõlk ei pea ilmuma notari juurde nn tehingu tõestamise päeval, kuid samas ei ole öelnud, millal tõlk siis vaidlusaluse lepingu täitmiseks notariaalakti allkirjastama plaanis minna. Kohus on tuvastanud, et 24.10.2012. a saatis kostja hagejale vastukirja, kus soovis teada eeldatavat maksumust tõlketeenuse eest notari juures, mis toimub 29.10.2012. a kell 13:00 ning 24.10.2012. a kirjaga soovis hageja täpsustust, kas kostja soovib ka suulist tõlketeenust notari juures, mille peale hageja vastas, et alguses tahetakse kirjalikku tõlget eestikeelse lepingu juurde. Ka antud asjaolud kinnitavad, et pooltevahelise töövõtulepingu sisuks oli kirjaliku tõlketeenuse osutamine selliselt, et tõlke saaks lisada notariaalaktile. Hageja on välja toonud, et arusaamatuse võis tekitada ka kostja mittekorrektne eesti keele valdamine, mis tingis poolte vahelise kommunikatsiooni puudulikkuse. Hageja on asunud seisukohale, et viimatinimetatu on aga kostja poolne viga, hageja on teinud kõik endast oleneva lepingu täitmiseks poolte soovitu kohaselt (vt hageja 19.06.2013. a seisukoht, tl 104 ülevalt kuues lõik). Osundatuga viitab hageja asjaolule, et kuna hageja on küsinud kostjalt, kas kostja soovib lisaks kirjalikule tõlkele ka notari juures suulist tõlget, millele kostja vastas eitavalt, on hageja täitnud oma hoolsuskohustuse kindlustamaks, et kostja ei soovinud tellitud kirjaliku tõlke notariaalset kinnitamist notari poolt. Kohus ei nõustu sellise hageja käsitlusega ning jääb eelöeldu juurde, et notari juures suulisest tõlketeenusest keeldumist ei saa käsitleda kostja kui tellija loobumisena tõlke notariaalakti juurde lisamisest. Tõlke notariaalaktile lisamine ei eelda iseenesest täiendavat suulist tõlkimist, vaid kirjaliku tõlke teinud tõlgi kohalolekut notari juures, kus ka tõlk peab alla kirjutama notariaalaktile, millele kirjalik tõlge lisatakse (TõS § 17 lg 3).
11.Vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 peab töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p-i 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooltevahelise töövõtulepingu sisuks oli kirjaliku tõlketeenuse osutamine selliselt, et tõlke saaks lisada notariaalaktile. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kohus on tuvastanud, et koos 24.10.2012. a vastusega teatas kostja hagejale, et on leidnud tõlkest vead. Kirjas on märgitud, et “On aluseks hinna alandamisest 30% võrra.“ Kuivõrd poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus oli kostja täitmishuviks saavutada tõlke lisamine notariaalaktile, kostja oli hagejat teavitanud tehingu planeeritavast notariaalse 4(5)
2-13-7240 tõestamise ajast ning ka puudustest tehtud tööst, tuleb kohtu hinnangul viimati nimetatud avaldust lugedagi (VÕS) § 644 lg 1 tähenduses tellija poolseks teavitamiseks töös esinevatest puudustest ning kostjal tellijana oli tulenevalt oma täitmishuvist ka õigustatud ootus, et töövõtja kõrvaldab puudused lepingu edasisel täitmisel st notariaalakti tõlgi poolt notari juures allkirjastamisel. Kohus leiab, et ainuüksi kostja avalduses märgitu, et esineks justkui alus hinna alandamiseks ei võimalda teha järeldust, et kostja oleks vastavat tahet avaldanud, sest arvestades kostja eesmärki saavutada tõlke lisamine notariaalaktile, ei saanud pelgalt kirjaliku tõlke läbivaatamist lugeda mittekohase töö vastuvõtmiseks VÕS § 112 lg 1 tähenduses. Seega on kostja 24.10.2012. a avaldusega teavitanud hagejat tõlke puudusest, et hagejal olnuks võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada ning leping kohaselt täita. Kuna ei ole tuvastatud, et hageja oleks hiljemalt talle teatatud ajal ilmunud notariaalaktile TõS § 17 kohase kirjaliku tõlke lisamiseks vajaliku toimingu tegemiseks notari juurde, mis ajaks olnuks eelduslikult võimalik ka puuduste kõrvaldamine tõlkes, jäi kostjal lepingu eesmärk saavutamata, st kirjalikku tõlget notariaalaktile lisada võimalik ei olnud. Seega on tegemist VÕS § 647 lg 1 tähenduses hagejapoolse olulise lepingurikkumisega ning täidetud on VÕS § 116 lg 1 sätestatud eeldus lepingust taganemiseks. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja on kinnitanud, et on talle üle antud tõlke hagejale tagastanud, mistõttu taganemisest tulenevate kohustuste täitmise küsimust ei tõusetu. Kuna asjas on tuvastatud, et kostja on vaidlusalusest töövõtulepingust kehtivalt taganenud, puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi nii vähendatud töövõtulepingujärgse tasu summas 244,82 euro ja viiviste, sh tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, väljamõistmiseks aga ka alternatiivse nõude, milleks on lepingujärgse tasu summas 349,74 euro ja viiviste, sh tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
12.Kohus määrab TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohtulahendis kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on 20.11.2013. a saatnud pooltele e-kirja ja andnud mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (tl 122). Kostja on kinnitanud nimetatud kirja kättesaamist (tl 123), kuid kohtule kohtu nimetatud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kuna hagi jääb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, on menetluskulude jaotamine ja nende suuruse kindlaksmääramine käesolevas kohtulahendis põhjendatud hoolimata asjaolust, et hageja kohtu kirja kättesaamist kinnitanud ei ole, sest kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.