Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-11609
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi XXX vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
1084,10 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja KÜ XXX(XXX, e-post XXX), seaduslik esindaja XXX(XXX, e-post XXX)
esindajad Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
makseettepanekule vastuväite. 21.05.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.06.2013 hagis palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1022 eurot ja intressi 62,10 eurot. Hagi kohaselt maksis kostja, kes oli endine hageja juhatuse esimees, ajavahemikul 07.06.2011 kuni 11.09.2011 endale hageja kontolt välja 16 000 Eesti krooni ehk kehtivas vääringus 1022,58 eurot. Ühistu sai sellest teada 2011. a oktoobris audiitori kontrolli käigus. Audiitori aruandest selgus, et ühistu üldkoosolekul ja juhatuse liikme koosolekutel antud küsimust ei arutatud ja väljamakse aluseks olevad tõendid puuduvad. 2011 detsembris, kui kostja andis dokumendid üle uuele juhatusele, selgus, et 2010 juunis, juulis ja septembris olid vormistatud avansiaruanded, mille alusel oli kostjale tehtud avansilisi makseid summas 16 000 Eesti krooni ja mille jääk tagastatakse 2011. a. Üldkoosolek otsustas 15.11.2011, et antud summat käsitletakse laenuna. 08.10.2013 selgitas hageja, et kostja põhivõlg on 1022,58 eurot ja intress 4% aastas, s.o 2010. aasta eest on 20,61 eurot ja 2011. aasta eest 40,90 eurot, kokku 1084,10 eurot. 15.10.2013 selgitas hageja, et kuna 15.11.2011 üldkoosolek otsustas, et 16 000 Eesti krooni käsitletakse laenuna ja audiitori raporti kohaselt, kui tegemist on laenuga, siis oleks pidanud sellele kehtestama vähemalt 4% aastaintressi. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 2011. a ei tehtud mingeid väljamakseid. Väär on väide, et nõudest sai ühistu teada alles auditeerimise käigus ja dokumentide üleandmisel. Nõue oli üleval juba 2010. a majandusaasta aruandes. 15.11.2011 üldkoosoleku otsus intresside nõudmise kohta puudub. Hageja ei ole võtnud kostjaga ühendust nõude osas, vaid pöördus kohe kohtusse. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et KÜ XXX hagi XXX vastu võlgnevuse saamiseks tuleb rahuldada osaliselt, s.o põhivõla 1022,58 euro väljamõistmise osas. Hagi intressi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tuvastas, et 2010. a juuni, juuli ja septembri avansiaruannete (t.lk 34, 35, 36) alusel maksis kostja, kes oli sel ajal hageja juhatuse esimees ja samaaegselt ka ühistu raamatupidaja, ajavahemikul 07.06.2010 kuni 11.09.2010 hageja kontolt endale avansilisi makseid summas 16 000 Eesti krooni ehk kehtivas vääringus 1022,58 eurot (t.lk 29-31). Nimetatud asjaolule pööras hageja tähelepanu audiitor oma aruandes (t.lk 32). Hageja 15.11.2011 üldkoosoleku protokollist nr 03/2011 nähtub, et üldkoosolek otsustas nõudena üleval olevat summat 16 000 Eesti krooni käsitleda kostjale antud laenuna (t.lk 33). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga; lg 2 kohaselt, isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 1, § 101 lg 1 punktist 1 ja § 108 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja ei ole laenu tagastanud ja kohustus laenu tagastamiseks on muutunud sissenõutavaks. Vaidlust ei ole selles, et avansiaruannete kohaselt tuli avansilise makse jääk tagastada 2011. a (t.lk 34-36) ja kostja ei ole hagejale kõnesolevat summat tagastanud.
Seega eeltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1022,58 eurot. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole laenu andnud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Kostja vastuväitel ei ole üldkoosolek vastu võtnud otsust kostjalt intressi nõudmiseks. Kohus nõustub selles osas kostjaga ja leiab, et kuna intressi maksmises ei ole kokku lepitud, tuleb hageja nõue kostjalt intressi väljanõudmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude 94% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6)
Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.