Võlaõigus › Töövõtulepingud

26.10.2012 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana pärast hagejapoolse hinnapakkumise ja ehituse töövõtulepingu nr 25/10.12 projekti heakskiitmist suulise töövõtulepingu kanalisatsioonitorude vahetamiseks XXXTallinnas. Lepingu hinnaks oli 4 800 eurot ja sellest kaevetööde hinnaks oli 2 100 eurot (käibemaksuta). Kostja kandis 02.11.2012 hageja kontole üle lepingu p 8.1. ettenähtud ettemaksu 2 400 eurot, mille järel asus hageja töid teostama. 04.12.2012 võttis hageja rendile XXXAS-lt Hilti piikvasara maksumusega 1620 eurot ning Hilti maakiilu maksumusega 35 eurot, kokku oli seadmete maksumuseks 1655 eurot. Seadmete renditasu suuruseks koos käibemaksuga oli 26,04 eurot päevas. Lepingu p 8.1. ja 8.2 sätestatu ning hagejale ettemaksu laekumise kuupäeva, 02.11.2012, järgi oli tööde teostamise lõpptähtajaks 07.01.2013. Omavaheliste vestluste käigus nõustus kostja tööde teostamisega hageja poolt pakutud viisil, st uus torustik paigaldati endisega paralleelselt. 2012.aasta 10.-nda detsembri paiku sai hageja töid teostavatelt töötajatelt teada, et piikvasar, mis jäi objektile kuni kaevetööde lõpetamiseni, kadus objektilt. Hageja pöördus esmalt küsimustega piikvasara kadumise kohta ruumide üürniku poole, kes piikvasara kadumisest midagi ei teadnud. Seejärel pöördus hageja esindaja sama küsimusega kostja esinaise poole, kes väitis, et ei tea piikvasarast midagi, kuid polnud rahul hageja tööga ja soovis lepingu lõpetada. Hageja sellega ei nõustunud, kuna olulisem osa töödest oli teostatud. Hageja teatas piikvasara kadumisest rendileandjale, kes lõpetas rendilepingu ning esitas hagejale arve rendimaksete ja kadunud piikvasara maksumuse tasumiseks. 18.12.2012 sai hageja kostjalt lepingu ülesütlemise avalduse hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu. Pärast avalduse saamist helistas hageja kostja esinaisele kavatsusega tekkinud probleem lahendada, kuid sai vastuse, et kostja ei soovi lepingut jätkata ning, et piikvasar on tema valduses ja jääb tema kätte kuni ettemaksuna saadud 2400 eurot tagastamiseni. Piikvasara hoidmisest enda käes kuni ettemaksu tagastamiseni teatas ta ka teistele isikutele, sh ruumide üürnikule ning korteriühistu liikmetele. Piikvasara asukoha teadasaamisel, teatas hageja sellest rendileandjale, kes tühistas piikvasara maksumuse tasumiseks esitatud arve ja jätkas rendilepingut, esitades hagejale uue arve 23001611 rendimaksete tasumiseks. 21.12.2012 saatis hageja kostjale piikvasara tagastamise nõude teatades, et tööde lõpetamine oli võimatu kostja poolt tööks vajaliku seadme äravõtmise tõttu, millele kostja vastas, et arutab hageja pretensiooni pärast ettemaksu tagastamist. Kuna piikvasara renditasu suurenes iga päevaga 26,04 euro võrra, esitas hageja avalduse kostja ebaseaduslike tegude kohta politseisse. Politseist saadud vastuses kostja esinaine piikvasara asumist tema käes ei eitanud, kuid väitis, et tegemist on lepinguliste suhetega. Vastuväiteid sellele, et piikvasar on tema käes, pole kostja esinaine esitanud. Tema väidete kohaselt tegutses ta piikvasara äravõtmisel ja selle kinnipidamisel kostja seadusliku esindajana kostja huvides, mistõttu esitab hageja valduse taastamise nõude kostja vastu. 23.01.2013 esitas hageja kostjale nõude õigusevastase kahju tekitamise lõpetamiseks, perioodil

11.12.12 kuni 15.01.2012 rendimaksete tasumisest tekkinud kahju 703,08 euro hüvitamiseks ja töövõtulepingust tuleneva tasu 768 euro saamiseks. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli töövõtja teostanud järgnevad tööd: 65 jm kaevetöid ühiku hinnaga 30 eurot jm eest, kokku oli teostatud tööde maksumuseks 1950 eurot, torude montaaži tööd liiva pealekalletega 60 jm ühiku hinnaga 10 eurot jm eest, kokku oli teostatud tööde maksumuseks 600 eurot ning transpordikulud 90 eurot. Kohtule esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja töövõtulepingu järgi teostatud tööde eest 768 eurot, õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 703,08 eurot ja kohustada kostjat välja andma ebaseaduslikust valdusest Hilti piikvasar ja Hilti maakiil. 29.04.2013 esitas hageja hagi eseme muutmise avalduse ja palus valduse taastamise nõude asemel välja mõista 4546,79 eurot õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, millest 1986 eurot on õigusvastaselt ära võetud asjade maksumus, 2056,56 eurot renditasu perioodi eest 11.12.2012 kuni 17.03.2013, 346,39 eurot viivis rendi tasumisega viivitamise eest ja 157,84 eurot rendileandjale hüvitatud kahju ning tasu teostatud tööde eest 768 eurot. 01.08.2013 suurendas hageja kahju hüvitamise nõuet 7424 euroni, 01.10.2013 avalduses loobus hageja teostatud tööde eest tasu 768 euro nõudest. Vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on nõuded põhjendamata ja tõendamata, hageja renditud piikvasarat kostja käes ei ole ning kostja ei ole seda kunagi omaks võtnud. Kostja ei tunnista 768 euro nõuet teostatud tööde eest, kuna hinnapakkumist, mille alusel on tehtud haginõude arvestus kostjale esitatud ei ole, hageja esitas kostjale 2012 aasta oktoobris teise hinnapakkumise, mis erineb hageja esitatust oluliselt, kusjuures üks hinnapakkumine kajastab töid koos materjalidega, teine ilma. Hageja ei teinud torude montaaži, tema poolt ostetud torud on kostja valduses, sest kostja ei kasutanud neid mittevastava kvaliteedi tõttu ja hageja võib need võtta tagasi. Tegelikkusele ei vasta hageja märgitud tööde maht, tegelikult on tehtud ainult kaevetöid ning valmistatud kanalite pikkus on 42 jm, mitte 70 jm. Hageja muutis kanalisatsioonitorude paigaldamisel ehitisprojekti ning põhjustas kanalisatsiooni avarii. Kostja ei olnud rahul hageja tööga, mistõttu ütles ta lepingu 17.12.2012 üles. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt - kaevetööde osas 42 jm ulatuses, kokku summas 923,86 eurot. Vastuhagi asjaolud Kostja esitas vastuhagi lepingust tuleneva ettemaksu 1476,14 euro tagastamiseks, kahju 294,47 euro hüvitamiseks, sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamiseks ja viivise nõudes, millest 33,46 eurot on muutunud sissenõutavaks.

Vastuhagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 25.10.2012 töövõtulepingu nr 25/10.12, millega töövõtja kohustus vahetama kanalisatsiooni torud 0 korrusel aadressil XXX Tallinnas. Hageja töövõtjana esitas hinnapakkumise summas 4166 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises kajastati, et töö eesmärgiks on vahetada restorani korruse põranda all olemasolevates kanalites kanalisatsioonitorud ning ühendada need olemasolevate püstikutega ja kaevudega. Hageja pidi töid alustama 7 päeva jooksul ettemaksu 2400 eurot (käibemaksuga) laekumisest ning tööd teostama 60 päeva jooksul. Kostja tellijana maksis ettemaksu 2.11.2012. Hagejal oli ehitusobjekti võti. Kostja nägi hageja töötajaid objektil kahel korral novembrikuus 2012, nad avasid osa vanadest kanalisatsiooni kanalitest ning tegid ka uued kanalid, muutes omavoliliselt torustiku mahapaneku projekti. Kostja pretensioonile hageja ei reageerinud. Lisaks sellele kahjustasid hageja töötajad kanalisatsiooni torustikku, mistõttu tekkis avarii ja heitvesi voolas ruumide põrandatele. Hageja töötajad läksid objektilt ära ning kostja esindaja kõnedele ei vastanud. Hageja tegevuse tõttu kandis kostja kahju 294,47 eurot, mis seisnes avarii kõrvaldamise kuludes. Kuna hageja töötajad tulid objektile 35 päeva jooksul ainult kaks korda, kanalid olid avatud, ehituspraht jäetud välja vedamata ning kanalisatsioonisüsteemi avariiga tekitati kostjale kahju, siis ütles ta 17.12.2012 lepingu üles. Hageja vastas lepingu ülesütlemisele 23.01.2013 ja koos vastusega saatis teostatud tööde vastuvõtu akti 18.12.2012 kuupäevaga. Kostja aktiga nõus ei ole, sest hageja tegi ainult kaevetööd ja valmistatud kanalite pikkus on 42 jm, mitte 70 jm. Hageja asemel parandas ja lõpetas tööd OÜ XXX. Kuna kostja 18/12 aktis märgitud tööde hind sisaldab lisaks tööjõule ka materjalide maksumust, siis tegelikult tehtud töö arvestamisel tuleb ühiku hinda vähendada materjalide hinna ehk 38,70% võrra. Hageja ei teinud torude montaaži, tema ostetud torud on kostjal olemas ning hageja saab need tagasi võtta. Kostja maksis hagejale ettemaksu 2400 eurot 2.11.2012, millest hageja peab talle tagastama 1476,14 eurot ja 22.04.2013 seisuga viivised 54,23 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise 8,75% aastas põhinõudelt 1770,61 eurot alates 23.04.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnista ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on vastuhagi põhjendamata. Tõendamata on hageja süü ja põhjuslik seos kahju ja hageja tegevuse vahel. Hageja väitel toimus kanalisatsiooni avarii enne hageja poolt tööde alustamist ning just kanalisatsioonisüsteemi avariilise seisundi tõttu oli vaja see välja vahetada. Töövõtulepingu esemeks oligi kulunud kanalisatsioonitorude vahetamine. Vastuhagile lisatud tõenditest nähtuvalt toimus avarii 21.11.2012 ja see likvideeriti ühe kuu pärast 21.12.2012, mis teeb ebausaldusväärseks väite avarii tõsiduse kohta. Kuna see on ka

üheks aluseks hagejaga töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, on hageja seisukohal, et oluline rikkumine on tõendamata. Lisaks avariile viitab kostja töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise alusena hagejapoolsetele lepinguliste kohustuste rikkumistele, nagu kanalisatsiooni süsteemi projekti rikkumine ja töövõtulepinguga ettenähtud tööde mitteteostamine. Antud väiteid ei ole tõendanud, esitatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg. Fotod võis kostja teha tööde käigus või võtta toruühendused ära, et luua kunstlikke tõendeid. Tööde lõpetamine oli võimatu kostja süü tõttu. Projektist kõrvale kaldumise võtab hageja omaks, kuid tegemist ei ole projekti rikkumisega, sest sellised sisetööd ei nõua kooskõlastatud projekti. Kõrvale kaldumine oli tehtud kostja huvides, kuna projektil näidatud torud olid amortiseerunud ja lekkisid ning nende demonteerimine oleks kanalisatsiooni töökorrast välja viinud. Seetõttu paigaldaski hageja torud teise skeemi järgi, millest teavitas ka kostjat. Hageja seletused rahuldasid kostja esindajat, mingeid nõudeid seoses sellega ei esitatud. Seega on tõendamata, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kahjunõuete esitamiseks alust ei ole. Viivise nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et kuni vastuhagi esitamiseni pole kostja kahju hüvitamise nõudega hageja poole pöördunud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltel ei ole vaidlust, et 26.10.2012 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana pärast hagejapoolse hinnapakkumise ja ehituse töövõtulepingu nr 25/10.12 projekti heakskiitmist lepingu projektiga samadel tingimustel suulise töövõtulepingu kanalisatsioonitorude vahetamiseks XXX Tallinnas. Lepingust nähtuvalt on töö maksumuseks 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, seega on lepingu hinnaks koos käibemaksuga 4800 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja kandis 02.11.2012 hageja kontole üle lepingu p 8.1. ettenähtud ettemaksu 2 400 eurot (käibemaksuga), mille järel asus hageja töid teostama. Lepingu p 8.1. ja 8.2 sätestatu, ning hagejale ettemaksu laekumise kuupäeva 02.11.2012, järgi tuli töid alustada hiljemalt 09.11.2012 ja lõpetada 60 päeva pärast, seega 07.01.2013. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

VÕS § 655 lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Lepingu punkti 7.5 järgi on tellijal õigus katkestada leping, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemiseavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 1 võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lõikest 2 tulenevalt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lõikest 3 tulenevalt on tahteavaldus kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Kostja 17.12.2012 avaldusega on tõendatud, et ta ütles töövõtulepingu üles alates 17.detsembrist 2012 lepingutingimuste rikkumise tõttu, mis seisnevad selles, et töövõtja teostab töid aeglaselt, tööde teostamisel rikuti projekti nõudeid, töötajad lahkusid objektilt, telefonikõnedele ei vastata, mistõttu on ilmne, et töövõtja ei ole suuteline töid nõuetekohaselt ja tähtajaks töid teostama. Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja lepingu ülesütlemise avalduse kätte 18.12.2012. Seega on leping ülesütlemisega lõppenud. Et töövõtja rikkus ehitusprojekti nõudeid on tõendatud hageja omaksvõtu ja tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt pidas töövõtja otstarbekamaks torude paigaldamise skeemi muuta. Teisi lepingu rikkumisi kostja kohtu hinnangul tõendanud ei ole, sest telefonikõnede eristusega ei saa tõendada vestluse sisu ega hageja töötajate kohalolekut või puudumist ehitusobjektilt. Samas nähtub telefonikõnede eristuses märgitud kõneaegade kestusest, et vastupidiselt kostja väidetele, on hageja enamjaolt kostja kõnedele vastanud ja vestlused on toimunud. Kostja väited selle kohta, et hageja töötajad viibisid objektil ainult kahel päeval novembrikuus, ei ole arvestades teostatud tööde mahtu eluliselt usutav ning on ümber lükatud tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt töötas objektil kolm töötajat 2-3 nädalat ning tööde lõpetamiseks oleks kulunud umbes nädal. Kuna tööde lõpptähtaeg oli 07.01.2013 ja ka tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt võis 42 meetri torude montaažiks kuluda 5-6 päeva, siis ei ole välistatud, et hageja oleks jõudnud tööd tähtajaks lõpetada. Seega saab kohus lugeda tõendatuks üksnes kostja etteheite, et hageja rikkus lepingut ehitusprojekti nõuete mittejärgimisega. Kuna kostja on hagi faktiliselt teostatud tööde osas õigeks võtnud, siis ei kuulu VÕS § 655 lg 2 kohaldamisele. Pooltel on vaidlus siiski selle üle, kui suures mahus hageja töid teostas ja milline on teostatud tööde maksumus. Hageja ehitustööde teostamisest tulenev nõue põhineb 15.10.2012 koostatud hinnapakkumisel (tlk 15) ja teostatud tööde aktil 18.12.2012 (tlk 35). Kostja 15.10.2012 hinnapakkumise saamist hagejalt omaks ei võta, vastuväidete kohaselt esitati kostjale lepingueelsetel läbirääkimistel sellest erinev hinnapakkumine (tlk 73), milles on eraldi välja toodud materjali, seadmete rendi ja tööde hind. Kuna hageja ei ole tõendanud 15.10.2012 koostatud hinnapakkumise (tlk 15) saatmist kostjale ja kostja valduses on sellest erinev hinnapakkumine (tlk 73), mille kostjale

saatmist hageja ei välista, siis lähtub kohus vaidluse lahendamisel kostja valduses olevast hinnapakkumisest (tlk 73). Antud hinnapakkumisest nähtuvalt oli materjali maksumuseks 1496 eurot, seadmete (traktor jne) rendi maksumuseks 630 eurot ja töö maksumuseks 2040 eurot, kokku 4166 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna lepingu hinnaks lepiti kokku 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, siis sõlmiti leping 0,96% hinnapakkumises märgitust väiksemas hinnas, järelikult tuleb kõiki hinnapakkumises märgitud hindasid vähendada proportsionaalselt 0,96% võrra. Teostatud tööde aktist nähtuvalt tegi hageja kaevetöid 65 jm, muid tõendeid ta töö mahu kohta ei esitanud. Kostja hinnapakkumises märgitud tööde teostamist ja mahtu omaks ei võtnud ja akti ei allkirjastanud. Kostja esitatud ehitusprojektist nähtuvalt on kanalisatsioonitrassi üldpikkus umbes 38,4 meetrit. Kanalisatsioonitrassi paigaldamise tööd lõpetanud OÜ XXX hinnapakkumisest nähtuvalt paigaldati torustik kanalisse, mille pikkuseks oli 42 jm. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tegi tema kanali kaevetöid ligikaudu 10 jm ulatuses. Eeltoodud tõenditest kogumis saab kohus järeldada, et hageja teostas kanali kaevetöid 32 jm ulatuses. Lähtudes hinnapakkumises (tlk 15) märgitud töö hinnast on selle töö maksumuseks 752,02 eurot (käibemaksuga) (2040 eurot x 0,96% /100 x 32 jm +20% km). Hageja arvestas hinnapakkumises kõigi seadmete rendi hinnaks kokku 630 eurot. Järelikult peab tasu teostatud töö eest sisaldama ka renditud seadmete maksumust. Hagiavalduse kohaselt võttis hageja 04.12.2012 rendile XXXAS-ilt Hilti piikvasara ja maakiilu ning 10.12.2012 avastas, et renditud seadmed on kadunud. Seega kasutas hageja renditud seadmeid töö tegemiseks 6 päeva. Rendiarvega nr 22074167 15.12.2012 on tõendatud, et renditud seadmete ühe päeva maksumus on 26,04 (käibemaksuga), järelikult on 6 päeva tasu 156,24 eurot. Kassa väljamineku orderiga on tõendatud hageja kulu 90 eurot 15.11.2012 objektil XXX Tallinnas transporditeenuse osutamise eest. Hageja on teostatud tööna näidanud 18.12.2012 koostatud aktis ka torude montaaži liiva peale kalletega, kuid selle töö teostamine ei ole tõendatud. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustest nähtuvalt olid uued kanalisatsiooni torud paigaldatud betoonkanalisse, tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt olid torud betoonkanalites ühendamata ja olukord vastas objektist tehtud fotodele, tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt uusi kanalisatsioonitorusid betoonkanalites ei olnud. Kõigi tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud hageja liiva betoonkanalitesse paigaldanud. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et betoonkanalis on üksikud plasttorud, mis ei ole omavahel torustikuks monteeritud, liiva kanalitesse valatud ei ole ja torustiku ühendusdetailid ning osa torudest on uutena pappkastides ja ruumi põrandal. Seega on tunnistajate ütlustega ja fotodega tõendatud, et torude montaaž liiva pealekalletega oli

tegemata, mistõttu see töö tasustamisele ei kuulu. Järelikult on esitatud tõenditega tõendatud, et hageja teostas lepingu ülesütlemise hetkeks töövõtulepingust tulenevaid ehitustöid ja tegi sellega seoses põhjendatud kulutusi kokku 998,26 euro (käibemaksuga) väärtuses. Kuna hageja sai ettemaksuna kostjalt 2400 eurot (käibemaksuga), siis tuleb vastuhagi ettemaksu tagastamise nõudes rahuldada osaliselt summas 1401,74 eurot (käibemaksuga). Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale kahju sellega, et kostja esinaine XXX võttis renditud vara objektilt enda ebaseaduslikku valdusse ning, et XXX tegutses tööriistade äravõtmisel ja enda käes hoidmisel tööd tellinud kostja nimel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt võttis renditud tööriistad objektilt ära kostja esindaja XXX, kes peatas tööd enne lõpetamist, nõudis, et töötajad lahkuksid objektilt ja annaksid üle võtme. Tööriistade äravõtmist tunnistaja ei näinud, kuid omavahelises vestluses lubas XXX tööriistad hagejale tagastada, kui hageja tagastab ettemaksu. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et tunnistaja kuulis hagejalt, et piikvasar ja maakiil on XXX käes ning kui ta palus XXX need hagejale tagastada, siis vastas XXX, et see ei olevat tunnistaja asi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 22.01.2013 kirjalikust vastusest hagejale nähtub, et hageja avalduse alusel vestles politsei XXX , kes keeldus renditud tööriistadest rääkimast viidates pooltevahelistele lepingulistele suhetele. Samas ei teinud kostja esindaja, teades, et hageja renditud tööriistad on kadunud, politseile avaldust ega väitnud läbiviidud vestluse käigus, et tööriistad võidi varastada kolmandate isikute poolt. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja pretensioonile, milles muuhulgas nõuti renditud Hilti piikvasara ja maakiilu tagastamist, vastas kostja lepinguline esindaja, et hageja pretensioonid vaadatakse läbi pärast ettemaksu tagastamist.

Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja esindaja XXX kuni hagi kohtule esitamiseni eitanud, et hageja renditud tööriistu tema valduses ei ole, vastupidi tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta kinnitas, et tööriistad on tema valduses ja lubas need tagastada kui hageja tagastab kostjale ettemaksu. AS XXX rendiarvega nr 22074167 15.12.2012 on tõendatud, et hageja katkestas 10.12.2012 rendilepingu ja arvega nr 23001611 15.01.2013, et ta jätkas tööriistade rentimist, mis on kooskõlas hagiavalduses esiletooduga, et esmalt kuuldes tööriistade kadumisest lõpetas hageja rendilepingu, millega seoses esitati talle arve ka renditud vara maksumuse hüvitamiseks, kuid saades pärast 18.12.2012 lepingu ülesütlemist telefonivestluses teada kostja esindajalt, et piikvasar on XXX valduses kuni ettemaksu tagastamiseni, taastas AS-ga XXX rendisuhte, kes jätkas rendiarvete esitamist. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtueelse käitumise põhjal on eluliselt usutav ja eelpoolnimetatud tõenditega kogumis tõendatud hageja väide, et kostja esindaja XXX võttis hageja renditud Hilti piikvasara ja maakiilu enda valdusse ettemaksu tagatisena, tekitades sellega hagejale kahju. Kostja tegevus on hagejale kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kuna XXX tegutses töövõtu lepingust tuleneva ettemaksu tagasinõude esitamisel ja renditud tööriistade tagatisena enda valdusse võtmisel ja hoidmisel kostja esindajana ning tal puudus seejuures seadusest või lepingust tulenev õigus tööriistu enda valdusse võtta ja hoida, siis on kostja tegevus ebaseaduslik. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja kahju suurus 7424 eurot, on tõendatud eelkõige Julianus Inkasso OÜ pretensiooniga 08.07.2013 nr 1477024, viitenumber 706365175, millelt nähtub hageja võlgnevus AS-le XXX summas 7424 eurot, millest võla põhisumma on 4548,61, viivised 2490,03 ja kahjuhüvitis 385,36 eurot aga ka rendiarvega nr 23012825 31.03.2013, millelt nähtub renditud seadmete maksumus kokku 1986 eurot (käibemaksuga) ja rendimakse perioodil 16.02.2013 – 17.03.2013, arvega nr 23003610 31.01.2013, millelt nähtub rendimakse perioodil 16.01.2013 – 31.01.2013, rendiarvega nr 23005521 15.02.2013, millelt nähtub rendimakse perioodil 01.02.2013 – 15.02.2013 ning Julianus Inkasso OÜ võlateatisega 19.03.2013 nr 1418057, viitenumber 706365175, millelt nähtub hageja rendivõlgnevus AS-le XXX seisuga 19.03.2013 2192,18 eurot ja viivis 346,39 eurot. Maksekorraldusega nr 492 16.07.2013 on tõendatud, et hageja on XXXAS-le võlast tasunud 2000 eurot. Seega tuleb hagi renditud Hilti piikvasara ja maakiilu maksumuse, rendimaksete, viiviste ja

rendileandjale hüvitatud kahju nõudes rahuldada summas 7424 eurot. Vastuhagi kohaselt kahjustasid hageja töötajad kanalisatsiooni torustikku, mistõttu tekkis avarii ja heitvesi voolas ruumide põrandatele. Hageja töötajad läksid objektilt ära ning kostja esindaja kõnedele ei vastanud. Hageja tegevuse tõttu kandis kostja kahju 294,47 eurot, mis seisnes avarii kõrvaldamise kuludes. Kostja juhatuse liikmete XXX ja XXX21.11.2012 koostatud ja allkirjastatud aktist nähtub, et hageja töö käigus juhtus kahes ruumis kanalisatsioonisüsteemi avarii, mille tagajärjel voolas heitvesi ruumide põrandale. Tunnistaja XXX, kes on OÜ XXX santehnik, ütlustest nähtuvalt kutsus kostja ta 21.12.2012 likvideerima kahte kanalisatsioonitorustiku lekke kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt oli torustiku muhv purunenud betooni lõhkumise ajal, sest näha oli värske purunemise jälg. Kokku parandas tunnistaja kolm leket, millest viimase leidis ise. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja põhjustas 2012 aasta novembrikuus kaevetööde tegemisel kanalisatsioonitorustiku lekked, mille parandas OÜ XXX santehnik. Tähtsust ei oma, millise aja jooksul lekked kõrvaldati. OÜ XXX arvega nr 1913 27.12.2012 on tõendatud, et kanalisatsiooni avarii likvideerimine ja kanalisatsioonitorude osalise vahetamise töö maksumus oli 294,47 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 3 tulenevalt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Kuna kostja ütles pooltevahelise lepingu üles, siis on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks olnud tulemust, mistõttu on kahju hüvitamise nõude esitamine hagejale täiendavat tähtaega andmata põhjendatud. Seega kuulub kahju VÕS § 115 lg 1, lg 3, VÕS 127 lg 1, lg 3 ja lg 4 ning VÕS § 128 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel hüvitamisele summas 294,47 eurot (käibemaksuga). Õigusabi osutamine kohtueelses menetluses on tõendatud kostja esindaja koostatud vastusega teostatud tööde aktile, vastusega pretensioonile ja OÜ XXX arvega 12/2013 28.01.2013. Õigusabi summa 40 eurot vastab tehtud tööle. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 40 eurot õigusabikulu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib

sissenõutavaks muutunud viivise välja mõista kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõudis tagastamata ettemaksult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seoses ettemaksu osalise väljamõistmisega summas 1401,74 eurot, kuulub viivise nõue rahuldamisele alates 7.01.2013 kuni kohtuotsuse avaldamiseni 26.11.2013, kokku summas 90,55 eurot (1401,74 x 0,02% x 323 p). Seega tuleb vastuhagi rahuldada kokku summas 1826,76 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja rahalise nõude kostja vastu summas 7424 eurot ja kostja rahalise vastunõude summas 1826,76 eurot, siis tasaarvestab kohus poolte nõuded, mille tulemusena kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5597,24 eurot. Seoses tasaarvestusega on lõppenud kostja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõue. Menetluskulude jaotus Hageja loobus hagist osaliselt, summas 768 eurot, seega kohus rahuldas hagi ca 91% ulatuses ja vastuhagi samuti ca 91% ulatuses. Seega tuleb põhihagiga seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud 91% ulatuses hageja kanda ja 9% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.