Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Rahuldamata nõue (eurodes) 21 960,88 1 498,92 98,81 5 114,75 2 803,17 53 525,48

Kohtutäitur Natalja Malahhova tingimuslik nõue Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Swedbank AS tingimuslik nõue

309,09 17,98 1 342,14 pankrotihalduri

XXXXXXXXXXXXX.

Lisaks on haldur lubanud Võlgnikul igakuiselt kasutada tema arvelduskontole nr 335324680004 Danske Bank A/S Eesti filiaalis laekuvat sissetuleku osa summas 320 eurot ning alates 2013. aasta augustist 426,67 eurot, mis on ette nähtud täitemenetluse seadustiku § 132 lg-tes 1 ja 2. Muid väljamakseid ei ole tehtud. Jaotusettepanekut ei ole koostatud ja selle alusel väljamakseid tehtud. Pandiesemete müügist ei ole vara saadud. Müümata pankrotivara puudub ning pankrotihalduril ei ole informatsiooni kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Pankrotimenetluses on nõuded tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõuetena alljärgnevalt: Tunnustatud nõue Võlausaldaja (eurodes) AS SEB Pank 21 960,88 AS Tallinna Küte 1 498,92

AS EMT

98,81

BIGBANK AS

5 114,75 Kohtutäitur Andrei Krek s.h tingimuslik nõue 2 784,01 eurot 2 803,17 Danske Bank A/S Eesti filiaal 53 525,48 Kohtutäitur Natalja Malahhova tingimuslik nõue 309,09 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 17,98 Swedbank AS tingimuslik nõue 1 342,14 Tunnustatud nõudeid kokku summas 86 671,22 eurot. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajad ei ole kogu oma nõude ulatuses raha saanud, kuivõrd puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei plaani neid ka tema kasutuses olevate andmete alusel esitada. Muid pankrotimenetluses olulist tähtsust omavaid asjaolusid ei ole pankrotihaldur tema kasutuses olevate andmete alusel tuvastanud. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud tema endise abikaasa pahatahtlik käitumine, mille tulemusena võlgnikul oli keeruline kui mitte võimatu leida püsivat töökohta. Püsiva sissetuleku puudumisest tingituna tekkisid võlgnikul probleemid rahaliste kohustuste täitmisega. Võlgnik üritas olukorda lahendada võetud laenukohustuse refinantseerimisega. Haldur on seisukohal, et ülalmärgitu võis olla üheks maksejõuetuse põhjuseks. Haldur leiab, et maksejõuetuse võis põhjustada võlgniku poolt kergekäeliselt laenude võtmine, arvestamata oma reaalseid majanduslikke võimalusi. Eeltoodu alusel asub haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. Menetlusabi taotlus. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotihalduri tasu ja kulutuste katmiseks.

Vastavalt PankrS § 150 lg 1 on pankrotimenetluse kuludeks mh pankrotihalduri tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt, tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama lõike viimase lause kohaselt kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti välja kuulutamist käesolevaks hetkeks teinud tööd 13 h (1h on 96 eurot). Kuigi antud juhul ei ole pankrot välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel, on vaatamata sellele käesoleval juhul põhjendatud rakendada tunnihinna määramisel analoogia alusel PankrS § 23 lg 3 (s.o 96 eurot/h), kuivõrd kohus oleks võlgniku pankroti välja kuulutanud hoolimata asjaolust, et võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kokku 2 900 eurot, sest võlgnik oli esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega isegi kui võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal ei oleks deposiiti tasunud, oleks kohus XXX pankroti välja kuulutanud, sest viimane esitas avalduse kohustustest vabastamiseks. Juhul, kui kohus otsustab pankrotimenetluse raugemisega lõpetada, palub pankrotihaldur tasuks määrata 1 248 eurot, millele lisandub käibemaks summas 249,60 eurot, kokku 1 497,60 eurot. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks palub pankrotihaldur tasu osaliselt summas 596 eurot mõista välja pankrotiavalduse esitajalt ning hüvitada see Julianus Inkasso OÜ 05.03.2013 kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks tasutud ettemaksu 1 700 euro ja 03.05.2013 samale kontole täiendavalt tasutud 1 200 euro arvelt ning kanda Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Nimetatud deposiidi arvelt on hüvitatud ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku summas 2 304 eurot, vastavalt Harju Maakohtu 07.05.2013 kohtumäärusele. Deposiitkontole tasutud allesjääva summa, s.o 596 eurot, arvelt palub haldur hüvitada osaliselt pankrotihalduri tasu. Osaliselt, summas (mida ei nõuta välja riigi tuludest) 397 eurot, palub pankrotihaldur tasu hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud ulatuses summas 504,60 eurot (1497,60-596-397) palub haldur anda menetlusabi ning see võlgnikult välja mõista. Pankrotimenetluse jooksul on haldur mh selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, korraldanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tutvunud nõuete kaitsmiseks esitatud nõudeavaldustega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud halduri toimiku, suhelnud võlausaldajatega ja võlgnikuga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Urmas Ustav on 08.11.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 13.11.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX (pankrotis)

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 248 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud üheksa võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Jaotusettepanekut ei ole koostatud nig selle alsel väljamakseid tehtud. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: AS SEB Pank 21 960,88 eurot; AS Tallinna Küte 1 498,92 eurot; AS EMT 98,81 eurot; BIGBANK AS 5 114,75 eurot; kohtutäitur Andrei Krek 2 803,17 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal 53 525,48 eurot; kohtutäitur Natalja Malahhova 309,09 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 17,98 eurot ja Swedbank AS 1 342,14 eurot (tingimuslik nõue). PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Ustav tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd käesolevas pankrotimenetluses puudub vara on pankrotihaldur tasu arvestamisel lähtunud PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 1 497,60 eurot (sh käibemaks). Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 497,60 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks 1 497,60 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Danske Bank A/S Eesti filiaal on kohtu deposiitkontole tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kokku 2 900 eurot, millest on teostatud väljamakse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 2 304 eurot. Haldur palub pankrotimenetluse kulud pankrotihalduri tasu osaliselt summas 596 eurot ulatuses katta kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt. Deposiidi makse teinud võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskulude hüvitamiseks deposiiti kantud rahast. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude, s.h halduri tasu katteks ning

haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et halduri tasu osaliselt summas 596 eurot ulatuses tuleb katta nimetatud tagatise arvelt. Haldur on esitanud kohtule taotluse osaliselt pankrotihalduri tasu summas 397 eurot hüvitamiseks riigi vahenditest menetlusabi korras ning summas 504,60 eurot ulatuses palub haldur anda menetlusabi ning mõista see võlgnikult välja. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning pankrotihalduri aruandega on tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas võlgniku pankrot on välja kuulutatud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel mitte PankrS § 171 lg 11 alusel, samuti on pankrotihalduri tasu võimalik hüvitada deposiitkonto arvelt summas 596 eurot ulatuses. Pankrotiseadus ei näe võlausaldaja pankrotiavalduse alusel väljakuulutatud pankroti korral ette võimalust määrata võlgnikule menetlusabi. Nimetatu kehtib ka halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud, milleks on mh ka halduri tasu pankrotivarast. Kuna üheks PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiks on anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest seaduses ettenähtud korras, on põhjendamatu ja PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste suurendamine pankrotimenetluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa ka väita, et puuduksid täielikult vahendid tasu väljamõistmiseks käesolevas menetluses. Aruande kohaselt on võlausaldaja poolt deposiitkontole kantud rahalistest vahenditest summas 2 900 eurot välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 2 304 eurot, samuti on võimalik deposiidist hüvitada halduri tasu summas 596 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et taotlus menetlusabi saamiseks tagastamatu menetlusabina 397 eurot ja 504,60 euro osas, selle sissenõudmisega võlgnikult, ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. XXX on 30.04.2013 Harju Maakohtule esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlgnik omab töökohta ning sissetulekut. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.