Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

37 143,99 pankrotihalduri

XXXXXXXXXXX.

1) AS ISS

Nõude summa 1 562,22 eurot

Järk II

2) Swedbank AS 37 143,99 eurot II Võlgnik XXXesitas vastuväite PankrS § 104 alusel Swedbank AS nõudele summas 29 137,30 eurot. Võlgnik tunnustab nõuet summas 8 006,69 eurot. PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 28.03.2013.a määrusega ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 15.04.2013.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.09.2013. a, kus tunnustati kaks võlanõuet kogusummas 38 706,21 eurot. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: 1) AS ISS 1562,22 eurot; 2) Swedbank AS 37 143,99 eurot. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutine haldur palus oma 06.03.2013.a aruandes kohtul määrata riigipoolne menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna 28.03.2013.a kohtumääruses puudub viide riigipoolse menetlusabi määramiseks, siis palub haldur kohtul määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot. Pankrotihalduri tasuks palub pankrotihaldur määrata riigipoolse menetlusabi korras samuti 397 eurot. Pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses), kuna võlgnik on võtnud kohustusi arvestamata seejuures piisavalt töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalusega. Võlgnik on Harju Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg-le 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur korraldas 30.10.2013. a võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.10.2013.a. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik ei ole esitanud ühegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta ning leiab, et võlgnik suudab ise täita usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 07.11.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 12.11.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud ning teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgnik esitanud vastuväite Swedbank AS nõudele summas 29 137,30 eurot ulatuses. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt võlausaldja Swedbank AS nõude tunnustamise hagi kohtusse esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: AS ISS 1 562,22 eurot ja Swedbank AS 37 143,99 eurot. Kuna võlgnik esitas PankrS § 104 lg 1 alusel vastuväite Swedbank AS nõudele summas 29 137,30 eurot ulatuses tunnustades nõuet summas 8 006,69 ning võlausaldaja ei ole esitanud kohtule nõude tunnustamise hagi, jääb käesolev määrus Swedbank As nõude osas täitedokumendiks summa 8 006,69 eurot ulatuses. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16,5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 1 320 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 320 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks 1 320 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud taotluse ajutise pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas tsiviilasjas on võlgniku pankrot välja kuulutatud ning puuduvad alused ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Kuivõrd PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel ei ole võimalik määrata võlgnikule menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis on ajutise halduri tasu ja kulutuste osas Harju Maakohtu 28.03.2013 määrus haldurile täitedokumendiks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri taotluse hüvitada võlgniku ajutise pankrotihalduri tasu riigi vahenditest rahuldamata. XXX(pankrotis) on oma pankrotiavalduses Harju Maakohtule esitanud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vaastamse menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt 30.10.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekust ei võtnud osa ükski võlausaldaja, seega ei ole võlausaldajate üldkoosolek võlgniku usaldusisiku osas

ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kultusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.