2-11-14074/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 20.05.2011 määrusega välja XXXOÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. 05.11.2013 esitas pankrotihaldur Urmas Tross kohtule XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, jätta pankrotivara puudumisel halduri tasu määramata ja kulutused kinnitamata, vabastada Urmas Tross võlgniku pankrotihalduri kohustustest ning määrata võlgniku dokumentide hoidja. Pankrotihalduri aruanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotimenetluses puudus vara mida müüa ja midagi laekunud ei ole. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta. vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pole väljamakseid tehtud; massikohustused – pole tehtud; kohtukulud- puuduvad ; ajutise halduri tasu- 2 400, 65 (20.05.2011 HMK määrus tsiviilasjas nr 2-11-14074) väljamaksmata. ajutise halduri kulu – 180 eurot OÜ Konkurss (20.05.2011 HMK määrus tsiviilasjas nr 2-1114074) väljamaksmata. halduri tasu ja menetluskulu – puuduvad vahendid taotlemiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Maksu - ja Tolliamet 65 552,72 eurot Kokku 65 552, 72 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Menetluses puudub panditud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Puudub müümata vara ja ka teistelt isikutelt midagi enam saada ei ole. Haldur ei ole juhatusse liikmete vastu nõuet esitanud, kuna puudub võlausaldajate huvi. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur esitab lühikokkuvõtte vara valitsemisest, kajastades vara valitsemisega seonduvaid olulisemat informatsiooni ja sündmusi. 2008 aastaaruandes kajastatu lubab asuda seisukohale, et võlgniku tegevus oli asutamisest esimese aasta alguses positiivne. 2008 majandusaasta aruandes kinnitab sellaegne juhataja XXX, et võlgniku põhieesmärgiks 2008 aastal oli laiendada koostööd filmide tootmise alal tunnustatud Venemaa produktsioonifirmadega, eesmärgiga suunata valmisfilmid Vene turule. Töötati välja mitmed filmikavandid ja proovid 2009 aastaks. 2008 aastal suudeti tekitada müügitulu summas 1 871 381 krooni ja pärast ärikulude mahaarvamist teeniti aruandluse kohaselt kasumit summas 214 809 krooni. Nagu eelpool märgitud 2009 aasta majandusaasta kohta puuduvad andmed. 2009 aasta kohta puuduvad andmed. Praegune juhatuse liige esitas halduri päringu vastusena andmed ajavahemiku 01.01.2010 kuni 31.12.2010. 2010. aastal on toimunud vara vähenemine arvestuslikult summas ca 358 613 krooni. Koos vara

vähenemisega on tasutud tarnijatele summas 744 848,60 krooni, mille tulemusena on vähenenud võlad (962 309, 24 kroonilt 217 460, 64 kroonini). Samuti on vähendatud muid lühiajalisi võlgnevusi summas 543 718, 88 krooni (1 462 991, 75 kroonilt 919 272, 87 kroonile), samas on suurenenud maksuvõlad summas 755 637, 33 krooni, nimelt summalt 69 647, 67 kroonilt 825 285,00 kroonini. Tulenevalt eeltoodust on võimalik järeldada, et 2010 aastal on toimunud võlgniku äritegevuse lõpetamine, mille käigus on võõrandatud ja realiseeritud või ära kasutatud kogu vara, selle tulemusena on vähendatud võlga tarnijate ja laenuandjate ees, samas tekitatud teadlikult suur maksuvõlgnevus. Eelduslikult olid selle korraldajateks endine juhatuse liige hr Gross ja praegune hr Kukk. Haldur on arvamusel, et „tagantjärgi“ tarkusena on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevus on tegelikkuses olnud seotud äriühingutega OÜ XXXja OÜ XXX. Mõlemad äriühingud asuvad samal aadressil võlgnikuga XXX. 2008 aasta oli alustamisel positiivne, kuid 2009 aasta kohta puuduvad korrastatud andmed, samas majandustegevus ja arveldus toimus aktiivselt 2009 aasta lõpuni. 2009 aasta eelduslikult pidi olema kahjumis, kuna Maksuameti revisjoni tulemusena tuvastati maksuvõlg summas ca 52 tuhat eurot. Kuna aktiivne majandustegevus lõppes juba 2009 aastaga oleks võlgniku juhatus pidanud kaaluma juba 2010 aasta alguses kas uute investeeringute kaasamist, tegevuse lõpetamist või pankrotiavalduse esitamist. Makseraskused pidid tekkima 2009 aasta lõpuks, kuna 2010 aastal majandustegevus puudus. Haldur on kasutanud tegevuse uurimiseks AS SEB Pank konto väljavõtteid ajavahemikus 01.01.2008 kuni 27.04.2010, kontod nr 10220095013018, 10220096344016, 10220077287011. AS SEB Pank kontoväljavõtete kohaselt on aktiivne arveldus toimunud kuni 2009 aasta lõpuni. Konto nr 10220095013018 väljavõtte kohaselt on ajavahemikus 27.01.2009 kuni 30.06.2009 toimunud arveldusele iseloomulik, et peamiselt on teinud makseid OÜ XXX ja rahalisi vahendeid on kantu võlgniku kontole 10220077287011 või 10220096344016 ning ostetud rekvisiite. Konto nr 10220096344016 arveldus on toimunud alates 19.02.2009 kuni 31.12.2009. Nimetatud kontole on peamised ülekande tegijad võlgnik teistelt kontodelt, alates 20.07.2009 on teinud ülekandeid OÜ XXXmärkega „laen“ või OÜ XXX „märkega“ siire. Kokku on laekumiste maht summas 8 175 639, 61 krooni. Kontolt on tehtud ülekandeid peamiselt OÜ-le XXX, võlgniku teistele kontodele, makstud töötasusid ja töötasusid märkega „ töötasu XXX eest“. Konto nr 10220077287011 väljavõtte kohaselt on arveldus toimunud alates 01.01.2008 kuni 04.2010. Kontole on teinud ülekandeid peamiselt OÜ XXX, XXX, XXX, XXX. Samas väljamaksete tegemisel on iseloomulik sularaha kaardiga väljamaksed või kaardimaksed teenuste eest. Arvelduste maht ca 8 503 391, 75 krooni. Maanteeameti teate kohaselt kuulub võlgnikule kaubik Fiat Punto Van, registrimärgiga XXX, esmase registreerimisaastaga 2004. Kasutajad XXX ja XXX, väärtus sõltuvalt läbisõidust , kuid käesolevaks ajaks puudub. Endine juhatuse liige väidab, et XXX on autovõlgnikult välja ostnud ja jäänud arestide tõttu ümber vormistamata. XXX on esitanud välistamise avalduse, kuid halduril pole teada auto asukoht, mida või kus see üle anda. Menetluses puudub pankrotivara ja teadaoleva sõiduauto asukoht pole teada, samas puudub väärtus , et panustada otsimisse. Võlgniku menetluses puudub pankrotivara. Kokkuvõtvalt olemasolevad andmed annavad aluse järeldada, et maksejõuetus oli tekkinud juba 2009 aastal, aasta lõpuks. Maksejõuetuse põhjusteks on endise juhatuse liige XXX ja XXX tegevus, kes korraldasid majandustegevust ja arveldusi OÜ-ga XXX ja OÜ-ga XXX, mis eelduslikult võis olla seotud võlgnikuga ning juhatuse liige hr XXX oli see, kes eelduslikult võttis välja rahalisi vahendeid sularahas, korraldas 2009 vara müüki, vahendas kolmanda isikuga seotud töötajatele palkasid jättis tasumata riigimaksud. Võlausaldajatele tekitatud kahju on hinnatav summas 65 552,72 eurot (maksuvõlad). Endine juhatuse liige vabatahtlikult midagi hüvitada ei soovi, samas puuuduvad vahendid menetluskulude

katmiseks ja nõuete rahuldamiseks. Vara ei ole ja laekumisi oodata ka rohkem ei ole. On põhjendatud menetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses puuduvad esitatud hagid ja haldur ei kavatse hagi esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. kohtukulud- puuduvad ; ajutise halduri tasu- 2 400, 65 väljamaksmata; ajutise halduri kulu – 180 eurot OÜ Konkurss väljamaksmata; halduri tasu ja menetluskulu – puuduvad vahendid taotlemiseks. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena. Olemasolevad andmed annavad aluse järeldada, et maksejõuetus oli tekkinud juba 2009 aastal, aasta lõpuks. Maksejõuetuse põhjusteks saab pidada endise juhatuse liige XXX ja XXX tegevust, kes korraldasid majandustegevust ja arveldusi OÜ-ga XXXja OÜ-ga XXX, mis eelduslikult võis olla seotud võlgnikuga ning juhatuse liige hr XXX oli see, kes on kontolt võtnud välja rahalisi vahendeid sularahas, korraldas 2009 vara müüki, vahendas kolmanda isikuga seotud töötajatele palkasid jättis tasumata riigimaksud. Võlausaldajatele tekitatud kahju on hinnatav summas 65 552,72 eurot (maksuvõlad). Endine juhatuse liige vabatahtlikult midagi hüvitada ei soovi, samas puuuduvad vahendid menetluskulude katmiseks ja nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastavalt TsÜS § 37 juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhatuse liikme vastu võib esitada hagi muuhulgas juhul, kui viimane jätab teadlikult ja pahatahtlikult äriühingu kohustused võlausaldaja ees täitmata, vaatamata sellele, et äriühingul oli võimalik kohustusi täita. Kui äriühingust võlgniku juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, on tegemist raske juhtimisveaga. Raske juhtimisvea puhul ei tohi haldur jätta kahju hüvitamise nõuet esitamata. Kostjate tegevust võib hinnata ka äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena karistusseadustiku § 384 mõttes, Kostjad on rahaliste vahendite omandamisega ja maksude mittetasumisega muutunud isiklikult vastutavaks äriühingu võlausaldaja. Antud juhul on raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Sularaha omandamine ja maksude mittetasumine ja põhimõttelise otsusega viitamine on juhatuse tegevusele iseloomulik enne maksejõuetuse tekkimist. Kuna vara tagasivõitmine majanduslikult kulukas ja võlgnikul puudub igasugune vara, millest tasuda menetluskulusid ja riigilõivusid ning võlausaldaja pole huvi ülesnäidanud, on ka haldur jätnud hagi esitamata. 13.06.2013 on võlausaldajate üldkoosolek nõustunud menetluse lõpetamisega raugemisega. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Halduri tasu ja kulud. Halduri tasu ja kulude määramiseks puudub pankrotivara. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Urmas Tross on 05.11.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 13.11.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Puudub müümata ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldaja ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXXOÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Antud juhul on raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Haldur ei ole juhatusse liikmete vastu nõuet esitanud, kuna puudub võlausaldajate huvi. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgniku pankrotimenetluses on jäänud raha saamata järgmiselt: Maksu- ja Tolliamet 65 552,72 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Tross tuleb vabastada XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kuivõrd XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, sealhulgas halduri tasuks ja kulutusteks, siis pankrotihaldur tasu määramist ning kulutuste kinnitamist taotlenud ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et XXXOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb anda vastavalt pankrotihalduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme XXX (X, isikukood XXX, elukoht XXX) vastutavale hoiule.