Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 AS-is SEB Pank või 221023778606 Swedbank AS-is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 3100057358. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue AS XXX esitas 21.08.2013 kohtule hagi XXX vastu võla ja viivise nõudes. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 22.10.2013.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 448 lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja poolt hagiavalduses toodud väidetel ei täitnud kostja poolte vahel sõlmitud tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 22.10.2013. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud. Hagiavalduses toodud asjaolud võimaldavad pidada hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatuks. Tulenevalt asjaolust, et kostja, kellele on menetlusdokumendid kätte toimetatud, ei ole tema vastu esitatud hagile tähtaegselt vastanud, kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 lg 1 alusel.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tlk 34-35), paludes välja mõista õigusabikulud asja materjalide ja õigusliku analüüsi, hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise eest, summas 100 eurot ning õigusabikulud õigusnõustamise ja tõendite kogumise eest summas 27,50 eurot ja riigilõivu 60 eurot. Tõendina menetluskulu kandmise eest on esitanud hageja Creditreform Eesti OÜ arve 84998, 29.08.2013 ja riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi. Hagiavalduses on palunud hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku 260 eurot, millest põhivõlgnevus 66,73 eurot, viivised 130 eurot ja kahjuhüvitis 63,27 eurot. Esitatud kahjuhüvitis 63,27 eurot on hagiavalduse punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt kantud seoses võlgade sissenõudmisega. Täiendavalt on hageja taotlenud 30.08.2013 menetlusdokumendis 127,50 euro väljamõistmist seoses hagi esitamisega. Kokku on esitatud hagiasjas sissenõudmiskulu tunduvalt suurem kui põhinõue. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1, § 162 lg 1, lg 2, § 1741 ja § 175 lg 1 ning arvestades hageja poolt tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahtu ja asja liiki, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 60 eurot ja hageja õigusabikulust 50 eurot. Esitatud kulunõue on piisav arvestades vaidlusasja liiki ehk esitamist nö korduvate hagidena tõendite komplekteerimist. 30.08.2013 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus hinnates tehtud kulutusi kogumis olemasolevas tsiviilasjas, leiab TsMS § 175 lg 1 alusel, et taotlus tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on aga kulunõue esitatud suuruses eeltoodud põhjendustel selgelt põhjendamatu. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.