Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2(6)

kohta. Kohtutäitur ei saa etteulatuvalt otsustada, kas järgmisel kuul on laekumas sotsiaaltoetus ja millises suuruses. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused Sissenõudja avalduse osas seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis HE-O P kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Ühtlasi mõistis kohus avaldajalt välja riigilõivu 10 eurot. Kaevatud 20.05.2013 otsusega (lk 51-53) jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 24.04.2013 kaebuse (lk 21-22) kohtutäituri tegevuse peale. Tulenevalt TMS §-des 217, 218 sätestatust võib avaldaja kohtule esitada kaebuse samadel asjaoludel kui kohtutäiturile kohtutäituri tegevuse peale kaevates. 05.04.2013 dokumendi, mille avaldaja kohtutäiturile esitas, on avaldaja esitanud taotlusena (lk 1314), mitte kaebusena kohtutäituri tegevusele. Seetõttu ei pidanud kohtutäitur taotlust otsusega lahendama. TMS § 131 lg 1 p 2 näeb ette, et sissenõuet ei saa pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele. TMS § 131 lg 1 p 3 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ka sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Sotsiaalhoolekande seaduse § 2 p 4 järgi on sotsiaaltoetus isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav toetus. Kohtutäitur on kaebusele esitatud vastuses märkinud, et avaldajale on makstud BCS koolituse poolt stipendiumi ja sõidutoetust. Seda liiki sissetulekule sissenõude pööramist reguleerib TMS § 131 lg 5, mille kohaselt ei saa sissenõuet pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Kuna seaduses on selgesõnaliselt märgitud, et TMS § 131 lg 5 alusel ei saa sissenõuet pöörata vaid sättes nimetatud tasuliikidele, mida makstakse Eesti Töötukassa kaudu, on avaldaja poolt esitatud kaebus selles osas alusetu. Seadusandja on silmas pidanud isikute, kes muude allikate kaudu sättes nimetatud sissetulekuid ei saa ja isikute, kes muude allikate kaudu nimetatud sissetulekuid saavad, võrdse kohtlemise eesmärki. Seda seisukohta kinnitab TMS § 131 2. lõige, mis võimaldab muu vara arvel nõude täielikul mitterahuldamisel ja õiglust arvestades sissenõude siiski pöörata ka § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekutele. TMS § 131 lg 1 sätestab, millistele sissetulekutele ei saa sissenõuet pöörata. Sissetulekuks on kõik isiku poolt saadavad vahendid, neil ei ole alust vahet teha selliselt nagu avaldaja seda on märkinud. Õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt puudub kohtutäituril õigus dokumente hinnata ja tõlgendada. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb avaldajalt kui menetlusabi saajalt välja mõista TsMS § 172 ja TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv 10 eurot riigituludesse ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivis. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus lahend, millega kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Arestitavus ei laiene TMS § 132 lg 1 p 2, 3 ja 5 toodud sissetulekutele, vaid sissetulekutele, mis on toodud p-des 6-8. Seega on kohus vääralt tõlgendanud menetlusnormi ja asunud ebaõigele

3(6)

seisukohale, et avaldaja poolt käsitletud sissetulekuid saab arestida, kui muu vara arvel pole võimalik nõuet rahuldada. Avaldaja viitas 30.05.2013 kaebuses, et Sotsiaalministri 05.11.2008 määruse nr 69 alusel oli BCS Koolitus AS-i poolt makstud toetuse eesmärk kindla sihtgrupi noortele tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine kombineerituna tööpraktikaga tööandja juures. Nimetatud toetuse eesmärk oli seega sama, mis Töötukassa toetusel ning toetuse arestimine seab ohtu toetuse eesmärgi täitmise. Maakohus ei hinnanud eeltoodud väiteid, rikkudes TsMS § 442 lg 8 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-168-07 p 12. Kohus ei ole seotud formaliseerituse printsiibiga, kohus oleks laiendava tõlgenduse alusel saanud tunnistada BCS Koolitus AS-i poolt makstud toetuse mittearestitavaks. Kohus tuvastas avaldaja tõendite põhjal, et toetus oli seotud Töötukassaga ja seetõttu kuulus mittearestimisele, kuid avaldaja ei olnud esitanud täiturile vastavat tõendit. Kohus leidis sisuliselt, et kuna kohtule võib kaevata samadel asjaoludel, nagu täiturile, tuli kaebus selles osas rahuldamata jätta. Asjaolu, et BCS Koolitus AS-i poolt makstud toetus oli seotud Töötukassaga, sai avaldajale teatavaks alles kohtule esitatud kaebuse koostamise ajal. Lähtudes TsMS § 230 lg 3, § 5, § 477 lg 5 ja § 435 lg 1 pidanuks kohus ise välja selgitama, mis on BCS Koolitus AS-i poolt makstava toetuse eesmärgid ja mis liiki toetus see on ja kas esineb mingi muu alus toetuse mittearestitavaks tunnistamiseks kui avaldaja poolt toodu. Ei saa eeldada kohtutäituri otsuse vaidlustamist üks ühele samadel asjaoludel, nagu vaidlustati täituri otsust, vaid asjaolud võivad muutuda, poolele peab jääma õigus esitada kohtule asjaolusid, mis võivad mõjutada kaebuse lahendamise kulgu, isegi siis, kui asjaolu on jäänud täiturile mingil põhjusel esitamata. Seadus nõuab täituri tegevuse vaidlustamist esmalt täiturile, seejärel kohtule. Seadus ei sätesta nõudeid väidete sisule, vaid nõuab üksnes asjaolu/tegevuse vaidlustamist kaebuse esitamise tähtaja jooksul kaebusega täiturile. Maakohus on eksinud, kui pidas sotsiaaltoetust arestitavaks. Puudega inimese sotsiaaltoetuse eesmärgiks on inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. See tähendab seda, et isik on sellises olukorras, kus tema toimetuleku hõlbustamiseks antakse talle tema (eri)vajaduste tõttu vastavat toetust, mis võrdsustab isiku olukorra vähemalt minimaalse seaduse poolt nähtava elatusstandardiga ja võimaldab isikul osaleda ühiskonnas võrdselt teiste inimestega, kellel ei esine mingeid erivajadusi. Sotsiaaltoetuse arestimine toob kaasa selle, et isik kaotaks vahendi, mis aitaks tal teistega võrdsust saavutada. Täituril on TMS § 8 ja 26 alusel võimalus ja kohustus võlgniku majanduslik olukord välja selgitada. Seega saab kohtutäitur välja selgitada sotsiaaltoetuse suuruse ja arestimisaktis määrata, et kasutuslimiit suureneb sotsiaaltoetuse võrra. Maakohus ei võtnud seisukohta avaldaja väite osas, mille kohaselt täituri tõlgendus TMS § 132 lg 3 osas on ebapädev ning et BCS Koolitus AS-i poolt makstud sissetulekule pidanuks kohaldatama TMS § 132 lg 3, kui see polnud mittearestitav sissetulek. Maakohus pole andnud hinnangut avaldaja viitele Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 p-s 11 (II lõik) kohta, mille kohaselt, sissetuleku mõiste hõlmab muu hulgas töötasu. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et TMS § 130-136 eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes läbiviidava täitemenetluse raames minimaalsed elatusvahendid. Seega, kui isiku vajadused tema sotsiaalse seisundi (nt puude tõttu) on suuremad, kui nö tavainimesel, tuleks neid vajadusi tagav sotsiaaltoetus jätta arestimata. Kohus pole hinnanud avaldaja väidet, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 p 14 kohaselt on kohtutäituril võimalik tuvastada tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitud summade allikas võlgniku avalduse (kaebuse) alusel. Seega on võlgniku avaldus sisuliselt kaebus ja täitur peaks selle osas tegema otsuse. Otsuse tegemata jätmine tähendab seda, et võlgnik peaks arestitud summa tagastamata jätmise peale uuesti kaebama ja see pikendaks õigusrahu saabumist ja

4(6)

võtaks võlgnikult võimaluse kasutada ilma tõrgeteta tõhusa õiguskaitse võimalust. Seega täitur eksis, kui ei teinud võlgniku taotluse kohta kohe otsust. Riigikohus vabastas avaldaja 04.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2- 521 50 euro kassatsiooni kautsjoni riigituludesse tasumise kohustusest avaldaja majandusliku olukorra tõttu, leides, et avaldaja majanduslik olukord on raske. Analoogia korras saab nimetatud Riigikohtu lahendit asjas kohaldada ja riigilõivu riigituludesse välja mõistmata jätta. Vastused määruskaebusele Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud, vaid saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus 2013. aasta aprillis avaldaja kontole laekunud sotsiaaltoetuse tagastamiseks ja sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 3 kohaldamiseks. Muus osas on maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus seaduslikud ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et avaldaja kaebus on alusetu osas, mis puudutab BCS Koolitus AS-i poolt makstud stipendiumi ja sõidutoetuse (edaspidi BCS toetus) mittearestitavaks lugemist TMS § 131 lg 1 p 5 alusel. TMS § 131 lg 1 p 5 järgi ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Kolleegium leiab, et nimetatud sätet ei saa laiendavalt tõlgendada ega ka analoogia korras rakendada muude sarnaste toetuste suhtes, mis ei ole makstud Eesti Töötukassa kaudu, sest vastasel korral tekib sissetulekute mittearestitavuse osas ebamäärane olukord, mis võib viia sissenõudjate ebavõrdsele kohtlemisele ja seeläbi sissenõudjate õiguste ebamõistlikule kahjustamisele. Avaldaja väited koolituse seotuse kohta Eesti Töötukassaga ei ole asjakohased, kuna TMS § 131 lg 1 p 5 rakendamise tingimuseks on toetuse maksmine Eesti Töötukassa kaudu, mida käesoleval juhul ei toimunud. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituri tegevus oli õiguspärane, kui ta ei lahendanud avaldaja 05.04.2013 taotlust arestitud summa osaliseks tagastamiseks kaevatava otsusega, kuivõrd 05.04.2013 taotluse puhul ei olnud tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, vaid TMS § 133 lg-s 1 sätestatud avaldusega. Kolleegium leiab, et põhjendatud on määruskaebuse väide, et kohtutäitur seadusevastaselt arvestas avaldajale laekunud sotsiaaltoetuse TMS § 132 lg 1 alusel mittearestitava summa sisse. Asjas ei ole vaidlust selles, et avaldaja kontole kanti 05.04.2013 Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetus summas 30,94 eurot. Vaidlus on selles, kas kohtutäituril oli õigus arvestada laekunud sotsiaaltoetus TMS § 132 lg 1 märgitud mittearestitava sissetuleku piirmäära sisse (ühe kuu palga alammäär). TMS § 131 lg 1 p 2 järgi ei pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja p 3 järgi sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. TMS § 132 lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kolleegiumi arvates on TMS § 131 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud sotsiaaltoetused kui sihtotstarbelised maksed käsitatavad sissetulekutena,

5(6)

mida ei saa arvestada TMS § 132 lg 1 sätestatud mittearestitava sissetuleku piirmäära sisse. Vastasel juhul ei teeni ega täida nimetatud maksed seda eesmärki, mille jaoks need mõeldud on. Nii makstakse näiteks puudega inimesele puudetoetust kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulutusi. Juhul kui toetus arvestada TMS § 132 lg 1 sätestatud mittearestitava piirmäära sisse, oleks puudega inimene võrreldes tavainimesega ebavõrdses olukorras, kuivõrd puudega inimese kulutused oma miinimumvajaduste rahuldamiseks on puudest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise vajaduse tõttu suuremad. Kohtutäituri väide, et tal puuduvad konto arestimise ulatuse muutmiseks andmed avaldajale makstava sotsiaaltoetuse summade suuruse ja ajalise kehtivuse kohta, on ebakohane, kuivõrd kohtutäituri poolt esitatud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur oleks selgitanud avaldajale vajadust esitada vastavad andmed ja avaldaja oleks nende esitamisest keeldunud. Kolleegium leiab, et avaldaja taotlus mittearestitava summa suurendamiseks avaldajale laekuva sotsiaaltoetuse võrra on põhjendatud juhul, kui avaldaja esitab kohtutäiturile toimingu teostamiseks vajalikud andmed. Samuti on põhjendatud määruskaebuse väide, et kohtutäitur oleks pidanud arestitava summa suuruse kindlaksmääramisel kohaldama TMS § 132 lg 3 sätestatut, mille järgi võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kontole 2013. aasta aprillis laekunud summa ületas TMS § 132 lg 1 sätestatud piirmäära. Kuivõrd avaldajale laekunud BCS toetus on oma olemuselt sarnane TMS § 131 lg 1 p 5 sätestatud Eesti Töötukassa kaudu makstavale sissetulekule - stipendiumile ja sõidutoetusele, siis on kolleegiumi arvates alust käsitleda seda sissetulekuna TMS § 130 lg 1 mõistes ning seega rakenduvad nimetatud summa arestimisele sissetuleku arestimist reguleerivad sätted. Eeltoodust lähtuvalt tühistab kolleegium nii maakohtu määruse kui ka kohtutäituri 20.05.2013 otsuse osaliselt ja kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama käesoleva määrusega antud juhiste kohaselt. Kuivõrd kolleegium tühistab maakohtu määruse osaliselt ning rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldajale antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks kaebuse ja määruskaebuse esitamisel. Kolleegium leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisu, on alus avaldaja vabastamiseks TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.