Kohtulahend

tuhat

üheksasada

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Menetluse käik ja asjaolud AS SEB Pank esitas Harju Maakohtule hagi XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 28.10.2011 otsusega rahuldati AS-i SEB Pank hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis igalt kostjalt hageja kasuks välja 50 490,20 eurot ning ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kostjatelt solidaarselt välja 151 470,60 eurot hageja kasuks. Ringkonnakohus jättis kahe kohtuastme menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda ja 1/3 ulatuses kostjate kanda. Riigikohus tühistas 29.10.2012 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 09.05.2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu 28.10.2013 otsuse osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning tegi tühistatud osas uue otsusega, millega mõistis XXXja XXXhageja kasuks välja täiendavalt 100 980,40 eurot. Kohus kinnitas hageja ja XXX vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas selles osas menetluse ning jättis menetluskulud poolte kokkuleppel nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu otsus jõustunud osas, millega mõisteti igalt kostjalt hageja kasuks välja 50 490,20 eurot. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on Harju Maakohtu 28.10.2011 otsuse tervikresolutsioon järgmine:

Maakohtule

12.09.2013

menetluskulude

Avalduses palub hageja menetluskuludena kummaltki kostjalt välja mõista 8933,54 eurot ning märkida määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud XXXvastu on 8933,54 eurot, sh 1) riigilõivud kokku 7062,23 eurot (hagi esitamisel tasutud 3978,50 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 3083,73 eurot); 2) hageja lepingulise esindaja kulud 1871,31 eurot (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud XXXvastu on 8933,54 eurot, sh 1) riigilõivud kokku 7062,23 eurot (hagi esitamisel tasutud 3978,50 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 3083,73 eurot); 2) hageja lepingulise esindaja kulud 1871,31 eurot (käibemaksuta). Hagiavalduselt tasutud riigilõivu suuruse määratlemisel arvestas hageja Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2013 määrusega hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määra põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisega ning kummagi viidatud kostja vastu esitatud hagilt riigilõivu suuruseks 62 250 krooni e 3978,50 euro lugemisega. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu suuruse määratlemisel arvestas hageja Riigikohtu seisukohaga, mille järgi tuli riigilõivu apellatsioonkaebuselt tasuda kummagi kostja osas 3083,73 eurot. Õigusabi osutati hagejale tunnitasuga 115,04 eurot (1800 krooni), millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab avalduses, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlemisega. Hageja leiab, et tema lepingulise esindaja kulud asja läbivaatamisel maakohtus, esmakordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus tuleb lugeda võrdselt seotuks kõigi kolme kostja vastu esitatud nõuetega. Seega on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja kulud seotuks 1/3 ulatuses iga kostja vastu esitatud nõudega. Hageja lepingulise esindaja kulud asja läbivaatamisel maakohtus, esmakordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus olid kokku 2904,76 eurot, siis kummagi kostja osas 968,25 eurot (vastavalt eelmisele lõigule 2904,76:3=968,25). Hageja lepingulise esindaja kulud asja teistkordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus tuleks lugeda seotus ainult kostjatega XXXja XXXtulenevalt Riigikohtu praktikast (3-2-1126-10 p 15). Nemad peaksid kandma ka kulud, mis seonduvad nende poolt Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2013 otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusega. Kolmanda kostja XXXga sõlmis hageja kompromissi ja temaga seotud õigusabikulusid ei ole hageja käesoleva avalduse lisas toodud kulude loetelus näidanud. Hageja lepingulise esindaja kulud asja teistkordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus olid kokku 1806,13 eurot ning need tuleb lugeda seotuks XXXja XXXvastu esitatud nõuete menetlemisega võrdsetes osades, seega kummagi kostja puhul 903,06 euro ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 järgi (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) oli 2 370 000 kroonise hagihinnaga tsiviilasja puhul maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja tasu 360 000 krooni (23 008,20 eurot). Hageja lepingulise esindaja kulude suurus on piirmäärast oluliselt väiksem. Hageja esitas kokkuvõtte (tabelina) lepingulise esindaja kulude kohta asja menetlemisel kohtutes erinevate staadiumide kaupa (III kd lk 42-43). Märgitud on kuupäevad, arvete numbrid, teenuse sisu, kogus (kulunud aeg). Arveid hageja ei esitanud, kuid vastavalt Riigikohtu praktikale ei peagi seada tegema. Hageja lepingulise esindaja poolt osutatud teenustena maakohtus asja menetlemise ajal on märgitud: 1) hageja seisukohtade koostamine kostjate vastuste kohta; 2) XXX vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine XXX taotluste osas;

3) XXX12.09.2011 taotlusega tutvumine, analüüs, seisukoha koostamine ja täeindavate tõendite esitamine; 4) telefonivestlused hageja ja OÜ XXX pankrotihalduriga; 5) hageja seisukoha täiendamine ja kohtule edastamine; 6) ettevalmistus ja esindus kohtuistungil. Hageja lepingulise esindaja poolt osutatud teenustena asja esmakordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus on märgitud: 1) telefonivestlused hagejaga ja XXXesindajaga seoses võimaliku kompromissiga; 2) apellatsioonkaebuse koostamine maakohtu otsuse peale; 3) apellatsioonkaebuse koostamine maakohtu otsuse peale; 4) telefonivestlus XXXesindajaga, e-kirjad hagejale ja XXXesindajale; 5) ettevalmistus ja esindus kohtuistungil ringkonnakohtus; 6) ringkonnakohtu otsusega tutvumine, e-kiri hagejale. Hageja lepingulise esindaja kulude kohta asja läbivaatamisel Riigikohtus on märgitud: 1) kassatsioonkaebuse koostamine ringkonnakohtu 25.04.2012 otsusele; 2) kassatsioonkaebuse koostamine ringkonnakohtu 25.04.2012 otsusele; 3) Riigikohtu 27.11.2012 otsusega tutvumine ja analüüs, e-kiri hagejale. Hageja lepingulise esindaja poolt osutatud teenustena asja teistkordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus on märgitud: 1) XXX26.02.2013täiendavate seisukohtade ja taotluste analüüs; 2) ettevalmistus ringkonnakohtu 12.03.2013 istungiks; 3) telefoninõupidamine kliendiga seoses XXX26.02.2013 taotlusega; 4) XXX04.03.2013 taotluse analüüs; 5) seisukoha koostamine XXXja XXXtaotlusele; 6) ettevalmistamine ringkonnakohtu 12.03.2013 istungiks; 7) ettevalmistamine ringkonnakohtu 12.03.2013 istungiks; 8) osalemine ringkonnakohtu 12.03.2013 istungil; 9) e-kirja koostamine ülevaateks ringkonnakohtu istungist; 10) ringkonnakohtu 09.05.2013 otsuse analüüs; 11) vastuse koostamine XXXja XXXkassatsioonkaebustele ringkonnakohtu 09.05.2013 otsusele. Kohus edastas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse 18.09.2013 kostjatele ning määras neile tähtaja seisukohtade esitamiseks. Kostja XXXesitas hageja menetluskulude kohta oma seisukoha 23.10.2013 (III kd lk 62). Kostja ei nõustu, et asja läbivaatamisel maakohtus, esmakordselt ringkonnakohtus ja Riigikohtus tuleks kulud lugeda võrdselt seotuks kõigi kolme kostja osas. Hageja poolt

esitatud tööde spetsifikatsioonis on selgelt eristatud tööd, mis seondusid üksnes XXX . Seetõttu tuleks vastavas osas hageja poolt nõutavaid kulusid vähendada. Asja teistkordsel läbivaatamisel ei ole eristatud kulusid, mis seonduvad üksnes xxx, mistõttu ka vastavas osas tuleb hageja poolt nõutavaid kulusid mõnevõrra vähendada. Kostja XXXseisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus 09.09.2013, mil Riigikohus jättis oma määrustega XXXja XXXkassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 12.09.2013. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kandnud viidatud kahe kostja osas, kellelt ta menetluskulusid nõuab, 3742,62 eurot õigusabikulusid ja 14 124,46 eurot riigilõivu ning taotleb nimetatud kulude väljamõistmist kostjatelt võrdses suuruses, kummaltki kostjalt 8933,54 euro väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama sätte lg-s 4 kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. TsMS § 175 lg 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on üle 2 500 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 360 000krooni+2500 krooni iga 50 000 krooni kohta, mis ületab 2 500 000 krooni. Käesoleva asja hind on 302 941,20 eurot e 4 739 999,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ületa hageja taotletavad õigusabikulud määruses sätestatud piirmäära, vaid on piirmäärast tunduvalt väiksemad. Kohtu seisukoha järgi tuleb hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada hageja poolt taotletud suuruses. Kostja XXXesitas menetluskuludele vastuväite selles osas, et kulud tuleks lugeda kostjate osas võrdseks, kuna hageja ei ole selgelt eristanud tööd, mis on seotud üksnes XXXga, mistõttu kulusid tuleks vähendada. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on määranud menetluskulude jaotuse selliselt, et kostjad peavad hageja menetluskulud kandma võrdses suuruses. Kuna XXXga sõlmis hageja kompromissi, millega menetluskulud jäeti poolte endi kanda, on hagejal õigus nõuda menetluskulusid kahelt kostjalt XXXja XXX. Selliselt on

hageja ka toiminud. Kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluses ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on hageja märkinud menetluskulud ja nende tema esindaja poolt tehtud toimingute kirjelduses, mis on seostud kostjatega, kellelt ta menetluskulude väljamõistmist taotleb. Spetsifikatsiooni esimeses osas on märgitud küll ka 22.09.2010 XXX 21.09.2010 hagivastusega tutvumine ja seisukoha koostamine XXX taotluste osas. Kohus asub seisukohale, et tegemist võib suure tõenäosusega olla hageja eksimusega, kuid kui nimetatu ei ole spetsifikatsiooni sattunud eksimusena, ei põhjusta see menetluskulude vähendamist, sest hageja on taotletud esindaja kulude väljamõistmist tunduvalt väiksemas suuruses, kui seda seadus võimaldaks. Kõik hageja esindaja poolt teostatud toiminud, mis kajastuvad spetsifikatsioonis on kohtu arvates olnud asja menetlemiseks vajalikud, on mõistlikud ja nende teostamine esindaja poolt on usutav. Suurem osa spetsifikatsiooni märgitud toimingutest on kohtutoimikust kontrallitavad. Toimingud, mis ei kajastu kohtutoimikus, nt e-kirjad esindatavale (klinedile), vastaspoole seisukohtadega ja kohtulahenditega tutvumine ja nende analüüsimine, on samuti asja menetlemiseks vajalikud toimingud, mida esindaja peab tegema. Kostja XXXhageja menetluskulude taotluse kohta seisukohta ei avaldanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub AS-i SEB Pank avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamiselt kummagi kostja (XXXja XXX) osas 8933,54 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.