151 470,60 eurot (3 x 50 490,20) e 7 110 000 krooni (3 x 2 370 000)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindajad: Janek Alvela (Tornimäe 2, 15010 Tallinn; [email protected]) ja vandeadvokaat Marko Kaevando (Advokaadibüroo Kaevando ja Partnerid, Roseni 7, 101111 Tallinn; [email protected]) Kostja I: XXX (i k XXX, elukoht XXX; XXX) Kostja II: XXX(i k XXX, elukoht XXX) Kostja II esindaja: vandeadvokaat Liina Linsi (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, Niguliste 4, 10130 Tallinn; [email protected]) Kostja III: XXX(i k XXX, elukoht XXX) Kostja III esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup (Pohla &Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, [email protected])
Asja läbivaatamine
20.09.2011, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando ning kostjad XXX ning XXXja tema esindaja vandeadvokaat Liina Linsi ning XXXesindaja vandeadvokaat Teele Viilup
3.Välja mõista XXX50 490,20 (viiskümmend tuhat nelisada üheksakümmend eurot ja 20 s) eurot (790 000 krooni) AS-i SEB Pank kasuks.
4.Välja mõista XXX50 490,20 (viiskümmend tuhat nelisada üheksakümmend eurot ja 20 s) eurot (790 000 krooni) AS-i SEB Pank kasuks.
5.Jätta XXX menetluskulud 1/3 ulatuses tema enda kanda ja 2/3 ulatuses AS-i SEB Pank kanda.
6.Jätta XXXmenetluskulud 1/3 ulatuses tema enda kanda ja 2/3 ulatuses AS-i SEB Pank kanda.
7.Jätta XXXmenetluskulud 1/3 ulatuses tema enda kanda ja 2/3 ulatuses AS-i SEB Pank kanda.
8.Jätta AS-i SEB Pank menetluskulud 2/3 ulatuses tema enda kanda ja 1/3 ulatuses XXX, XXXja XXXkanda võrdsetes osades.
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 04.08.2006 (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) OÜ-ga XXX laenulepingu nr XXX, summas 30 830 000 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 04.08.2007. Intresside tasumine pidi toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 4-ndal kuupäeval. Vastavalt laenulepingule kohustus laenusaaja tagastama laenu hiljemalt laenutähtpäeval või lepingus nimetatud korterelamu (XXXKuressaare) koosseisus olevate korteriomandite võõrandamise korral vähemalt 85% käibemaksuga müügihinnast, kuid mitte vähem kui 21 000 krooni iga võõrandatava korteriomandi ruutmeetri kohta.
2.03.08.2007 lisakokkuleppega nr 1 lepiti kokku laenutähtpäevaks 04.09.2007 ning 07.09.2007 lisakokkuleppega nr 2 lepiti kokku laenutähtpäevaks 14.09.2007.
3.14.09.2007 lisakokkuleppega nr 3 suurendati laenusummat 2 532 000 krooni võrra, 33 362 000 kroonini, ning lepiti kokku laenutähtpäevaks 04.08.2008. Lisaks lepiti kokku laenu tagastamine hiljemalt laenutähtpäeval või lepingus nimetatud korterelamu (XXXKuressaare) koosseisus olevate korteriomandite võõrandamise korral vähemalt 90% käibemaksuga müügihinnast, kuid mitte vähem kui 21 000 krooni iga võõrandatava korteriomandi ruutmeetri kohta. Samuti lepiti kokku, et hiljemalt 31.03.2008 on pangale tagastamata laenu osa maksimaalselt 18 740 000 krooni ning hiljemalt 31.05.2008 on pangale tagastamata laenu osa maksimaalselt 8 740 000 krooni.
4.Vastavalt laenulepingu punktile 12.5 on hagejal laenu tagasimaksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras, tasumata summalt päevas. Vastavalt laenulepingu punktidele 12.3.1.1. ning 12.3.3 lähtub hageja intressi ja
muude tasude arvXXXisel 360 päevasest aastast, tegelikest päevade arvust kuus ja tasu määrast. Nõuetekohaselt laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.
5.Võlgnevuse tõttu ütles hageja 21.07.2008 laenulepingu erakorraliselt üles nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 28.07.2008. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud ega ole seda tehtud seniajani.
6.22.12.2008 kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ XXX pankroti.
7.Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 24 452 142,88 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus on 22 583 316,79 krooni, intressivõlgnevus 254 283,40 krooni (intressimakse perioodi 03.06.2008-03.07.2008 eest 141 366,81 krooni ja intressimakse perioodi 03.07.2008- 27.07.2008 eest 112 916,59 krooni) ja viivisvõlgnevus 1 614 542,69 krooni perioodi 25.04.2008-22.12.2008 eest vastavalt viivisvõlgnevuse arvestusele. Võlgnevust ei ole tasutud.
8.14.09.2007sõlmis hageja kostjaga I käenduslepingu, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3, 4 ja 5 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 2 370 000 krooni ulatuses.
9.14.09.2007 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3, 4 ja 5 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 2 370 000 krooni ulatuses.
10.14.09.2007 sõlmis hageja kostjaga III käenduslepingu, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3, 4 ja 5 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 2 370 000 krooni ulatuses.
11.21.07.2008 esitas hageja käendajatele teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta.
12.05.10.2009 esitas hageja käendajatele nõuded võlgnevuse tasumiseks. Käendajad võlgnevust ei tasunud. OÜ XXX oma kohustust täitnud ei ole ning käenduslepingutes on kokku lepitud põhivõlgniku ja käendajate solidaarne vastutus. Seega on hageja õigustatud nõudma laenulepingujärgse võlgnevuse tasumist laenu käendajatelt.
13.Juhindudes VÕS § 396, § 76, § 142 ja § 145 taotleb hageja välja mõista kostjalt I 2 370 000 krooni, kostjalt II 2 370 000 krooni ja kostjalt III 2 370 000 krooni hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
14.Pärast seda, kui kostjad hagile vastasid, esitas hageja oma seisukoha kostjate vastuväidetele. Hageja on seisukohal, et iga kostja vastutab hageja ees 2 370 000 krooni ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga. Hageja ei nõustu kostjate käsitlusega, et VÕS § 150 järgi vastutavad kostjad käendajatena hageja ees põhivõlgniku OÜ XXX (pankrotis) kohustuste täitmise eest kokku 2 370 000 krooni ulatuses, mistõttu ei saa hageja nõuda igalt kostjalt eraldi 2 370 000 krooni tasumist.
15.Vastavalt VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
16.Praegusel juhul oli käenduslepingute sõlmimise eesmärgiks võimaldada hagejal esitada nõue iga kostja (kaaskäendaja) vastu iga kostja suhtes kehtiva vastutuse piirmäära ulatuses, st summas 2 370 000 krooni. Nimetatut kinnitavad järgmised asjaolud: 1) hageja sõlmis iga kostjaga eraldi käenduslepingu, mille kohaselt oli iga kostja vastutuse maksimumsummaks 2 370 000 krooni. Ka laenulepingu juurde 14.09.2007 sõlmitud lisakokkuleppes nr 03 on laenu tagatisena märgitud eraldi iga kostja poolt antav käendus summas 2 370 000 krooni. On ilmne, et kui pooled oleksid soovinud saavutada olukorda, kus kõik kostjad vastutaksid hageja ees solidaarselt kokku 2 370 000 krooni ulatuses, puudunuks vajadus iga kostjaga eraldi käenduslepingu sõlmimiseks; 2) iga kostjaga sõlmitud käenduslepingu p.4.4 sätestab, et käendaja vastutab hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingust nr XXX. Seega ei tulene käenduslepingutest, et iga käendaja vastutaks solidaarselt teiste käendajatega. Ühe kostja poolt sõlmitud käenduslepingus puuduvad üldse mistahes viited teiste kostjate poolt antavatele käendustele. Seega pidi iga kostja käenduslepingu sõlmimisel arvXXXa, et ta vastutab tema suhtes kehtiva vastutuse piirmäära ulatuses (so 2 370 000 krooni ulatuses) hageja ees solidaarselt ning temalt nimetatud summa väljanõudmisel on tal tagasinõudeõigus üksnes põhivõlgniku vastu; 3) hageja oli laenulepingu alusel andnud OÜ-le XXX laenu 30 830 000 krooni. Laenu maksete aruannetest nähtub, et OÜ XXX oli enne 14.09.2007 käenduslepingute sõlmimist tagastanud saadud laenust hagejale 7 625 238,70 krooni (hageja kasuks panditud korteriomandite müügist saadud vahendite arvel vastavalt laenulepingu p-le 5.2). Seega võlgnes OÜ XXX hagejale laenulepingu alusel veel 23 204 761,30 krooni, mille oli kohustatud tagastama 14.09.2007. On ilmne, et sellises olukorras ei oleks hageja nõustunud OÜ-le XXX täiendavalt 2 532 000 krooni laenamisega ja laenu tagastamise tähtaja pikendamisega kuni 04.08.2008 (laenulepingu juurde 14.09.2007 sõlmitud lisakokkulepe nr 03), kui kostjad oleksid andnud täiendava tagatisena hagejale üksnes 2 370 000 krooni suuruse käenduse; 4) vähemalt kostjad I ja III on samuti mõistnud nende poolt antud käendusest tulenevat kohustust selliselt, et mõlemad kostjad on hageja nõudmisel kohustatud tasuma hagejale 2 370 000 krooni. Nii kostja III kui kostja I (kelle esindajana tegutses kostja III) on 22.01.2009 esitatud OÜ XXX pankrotimenetluses nõudeavalduste täiendused, milles palutakse tunnustada mõlema kostja nõuet OÜ XXX (pankrotis) vastu summas 2 370 000 krooni, tulenevalt hagejaga 14.09.2007 sõlmitud käenduslepingutest. Seega väidab kostja III käesolevas menetluses, et kostjate solidaarne vastutus hageja ees piirdub kokku 2 370 000 krooniga, kuid on samas enda ja kostja I nimel taotlenud käenduslepingutest tuleneva nõude tunnustamist OÜ XXX pankrotimenetluses kokku summas 4 740 000 krooni.
17.Seega leiab hageja, et käenduslepingute sõlmimise eesmärk oli võimaldada hagejal esitada nõue iga kostja vastu selle kostja suhtes kehtiva vastutuse piirmäära ulatuses. Iga kostja vastutab tema suhtes kehtiva vastutuse piirmäära ulatuses hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga, mitte aga solidaarselt teiste käendajatega. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et VÕS §-st 150 tulenev käendajate solidaarvastutus ei tohiks kaasa tuua seda, et kaaskäendajad vastutavad solidaarselt võlausaldaja ees vastutuse piirmäära kattuvas ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda igalt kostjalt 2 370 000 krooni tasumist.
18.Isegi kui kostjad vastutaksid hageja ees solidaarselt kokku vaid 2 370 000 krooni ulatuses, on hageja otsustada, millise käendaja vastu ja millises ulatuses ta nõude esitab (VÕS § 65 lg 1, § 67
lg 1). Solidaarvõlgnik ei vabane vastutusest võlausaldaja ees pelgalt seetõttu, et võlausaldaja on täies ulatuses esitanud nõude teise solidaarvõlgniku vastu. Solidaarvõlgniku vastutus võlausaldaja ees lõpeb alles siis, kui kohustus on võlausaldajale ka tegelikult täidetud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et ükski kostjatest ei ole 14.09.2007 sõlmitud käenduslepingutest tulenevat kohustust hageja ees täitnud.
19.Nõude maksmapanek käendajate vastu ei sõltu hageja nõude tunnustamisest OÜ XXX pankrotimenetluses. Kõigi kostjatega sõlmitud käenduslepingute p 4.5 sätestab, et lepingu eesmärk on hagejale tagatise andmine ka juhuks, kui põhivõlgnik esitab hagejale võlaõigusliku lepingu (so laenulepingu nr XXX) alusel vastuväiteid. Selline kokkulepe võlausaldaja ja käendaja vahel on VÕS § 149 lg 2 kohaselt lubatav. Juba ainuüksi sellest tulenevalt ei oma tähtsust, kas hageja nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu on vaidlustatud või mitte.
20.Ka käenduslepingu p-s 4.5 sätestatud kokkuleppe puudumisel ei saaks kostja keelduda käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest põhjendusega, et hageja nõue on OÜ XXX pankrotimenetluses vaidlustatud. Riigikohus on 18.03.2010 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-10 (p 11) selgitanud, et käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Võlausaldaja saab põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel esitada kohe nõude nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Kui võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu, võib käendaja VÕS § 149 lg 1 järgi esitada võlausaldaja nõudele üldjuhul kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Samuti saab käendaja esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad tema ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et võlausaldaja nõude tunnustamine põhivõlgniku pankrotimenetluses ei mõjuta võlausaldaja nõuet käendaja vastu. Sarnasele seisukohale on Riigikohus asunud ka 07.11.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-102-07 (p 13).
21.Hageja nõue käendajate vastu on muutunud sissenõutavaks sõltumata põhivõlgniku poolt panditud vara väärtusest. Hageja ei nõustu kostja II seisukohaga, et 14.09.2007 sõlmitud käenduslepingu p 4.7 kohaselt on nõude sissenõutavaks muutumine käendaja suhtes seatud sõltuvusse põhinõude täitmise tagamiseks seatud pandi esemeks oleva vara (korteriomandid asukohaga Kuressaares, XXX) väärtusest ning kostja vastutab hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga üksnes juhul, kui eelnimetatud pandi esemeks oleva vara väärtus on hageja põhinõudest väiksem. Käenduslepingu p 4.7 esimese lause kohaselt on hagejal õigus esitada nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Praegusel juhul puudub vaidlus, et põhivõlgnik OÜ XXX ei ole laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi hageja ees kohaselt täitnud. See, et hageja nõue käendajate vastu ei ole muutunud veel sissenõutavaks, tuleneb kostja arvates käenduslepingu p 4.7 teisest lausest, mille kohaselt juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud hageja nõudest põhivõlgniku vastu, on hagejal õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel.
22.Käenduslepingu p 4.7 teist lauset ei saa käsitleda erisättena sama lepingupunkti esimese lause suhtes, st pooled ei leppinud VÕS § 145 lg 1 kohaselt kokku käendaja täiendavas vastutuses puhuks, kui põhivõlgniku kohustuste täitmine on lisaks käendusele tagatud ka pandiõigusega. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Praegusel juhul sätestab käenduslepingu p 4.4 üheselt, et kostja vastutab hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga, tagades kõiki laenulepingust nr XXX tulenevaid hageja nõudeid põhivõlgniku vastu. Seega on kostja vastutus solidaarne, mitte täiendav põhivõlgniku vastutusele.
23.Käenduslepingu p 4.7 teist lauset tuleb tõlgendada koostoimes VÕS §-ga 149 lg 5. Käenduslepingu p 4.7 eesmärk on anda hagejale õigus esitada käendaja vastu nõue vaatamata põhivõlgniku või käendajale varale seatud pandiõigusele ka enne põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, kui panditud vara väärtus on väiksem hageja nõudest põhivõlgniku vastu. Ka antud lepingusätte grammatiline tõlgendus viitab üheselt sellele, et sätte eesmärk on hageja õiguste laiendamine võrreldes seaduses sätestatuga.
24.Tulenevalt VÕS § 149 lg 5 võib käendaja üksnes kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude põhivõlgniku vara suhtes eksisteeriva pandiõiguse arvel. Nagu eespool selgitatud, ei soovinud pooled käenduslepingu p 4.7 teise lausega laiendada kostja õigusi võrreldes VÕS § 149 lg-s 5 sätestatuga, st välistada nõude esitamist kostja vastu ka pärast põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist seni, kuni põhivõlgniku varale seatud pandiõigused on realiseeritud. Kuivõrd põhivõlgniku OÜ XXX pankrot on kuulutatud välja 22.12.2008, siis ei saa kostja põhivõlgniku varale seatud pandiõigustele tuginedes enam keelduda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest hageja ees.
25.Hageja kasuks panditud OÜ XXX (pankrotis) vara, so Kuressaares, XXXasuvate korteriomandite väärtus on oluliselt väiksem laenulepingust nr XXX tulenevast hageja põhinõudest OÜ XXX (pankrotis) vastu. Hageja põhinõude suuruseks OÜ XXX (pankrotis) vastu on 24 452 142,88 krooni. Ehkki kostja II on vastuses hagile märkinud, et ei nõustu hageja põhinõude suurusega (eelkõige viivisenõudega) ning kostja III on viidanud sellele, et hageja nõue on OÜ XXX pankrotimenetluses vaidlustatud, tuleb need väited jätta tähelepanuta. Seega saab käesolevas asjas võtta aluseks, et hageja põhinõude suuruseks on 24 452 142,88 krooni. OÜ XXX pankrotihaldur Veli Kraavi on 02.11.2009 andnud hagejale arvamuse, mille kohaselt võib pankrotivarasse kuuluvate hageja kasuks panditud korteriomandite müügist laekuda kokku orienteeruvalt ca 9 900 000 krooni. Seega on ilmne, et hageja kasuks panditud põhivõlgniku vara väärtus on oluliselt väiksem hageja põhinõudest OÜ XXX (pankrotis) vastu (24 452 142,88 krooni). Järelikult on hagejal õigus esitada käenduslepingute alusel nõue kostjate vastu enne oma nõude rahuldamist panditud OÜ XXX vara arvel ka juhul, kui tõlgendada käenduslepingu p 4.7 teist lauset selliselt nagu kostja II on seda teinud.
26.Põhjendamatud on kostja III vastuväited käendajate vastutuse vähenemise kohta VÕS § 145 lg 5 alusel. See, milliseid samme on hageja astunud võlgnevuse sissenõudmiseks teistelt käendajatelt, nähtub üheselt käesolevas menetluses esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest. Kostja ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid oleks tema hinnangul vaja seoses eeltooduga veel tuvastada, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset taotlust, mis oleks suunatud selliste asjaolude väljaselgitamisele. Seetõttu jäävad kostja väited seoses nõude esitamisega teiste käendajate vastu hagejale arusaamatuks. Kostja III vastu esitatud nõude lahendamise seisukohalt ei oma mingit tähtsust asjaolu, milliseid samme on hageja astunud teiste käendajate suhtes. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama seaduse § 66 lg 1 järgi, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Seega on hageja otsustada, kas ja millisel viisil igalt käendajalt võlgnevust sisse nõuda ning teiste käendajate vastutust ei mõjuta ka see, kui hageja otsustab mõne käendaja vastu nõuet üldse mitte esitada või sellest loobub. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 13.04.2010 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-24-10 (p.14).
27.Seonduvalt OÜ XXX poolt hageja kasuks panditud vara (Kuressaares, XXXasuvad
korteriomandid) realiseerimisega on hageja teinud selleks kõik endast oleneva, kuid alates OÜ XXX pankroti väljakuulutamisest saab panditud vara müüa üksnes pankrotihaldur ning teadaolevalt on see seni takistatud just kostjate tegevuse tõttu. Hageja ütles OÜ-ga XXX sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles 21.07.2008, pärast seda alustas kohtutäitur hageja avalduse alusel põhivõlgniku vara suhtes sundtäitmise läbiviimist. 11.11.2008 kuulutas kohtutäitur välja enampakkumise Kuressaares XXXasuvate korteriomandite müümiseks, mis nurjus ostjate puudumise tõttu. 27.11.20008 kuulutas kohtutäitur korteriomandite müümiseks välja uue enampakkumise, mis jäi aga toimumata, kuna samal päeval algatas Pärnu Maakohus OÜ XXX pankrotimenetluse ning 22.12.2008 kuulutati välja OÜ XXX pankrot.
28.Pankroti väljakuulutamisega muutus OÜ XXX vara pankrotivaraks, millega tehingute tegemine on pankrotihalduri pädevuses (PankrS § 541 lg 1 ja 108 lg 1). Pankrotivara müük, sh pankrotivarasse kuuluvate hüpoteegiga koormatud kinnisasjade müük toimub halduri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, reeglina enampakkumisel (PankrS §-d 135, 136 ja 139). Pankrotivara realiseerimine pandipidaja enda poolt on välistatud (välja arvatud PankrS § 138 lg 1 sätestatud erand). Seega puudub hagejal alates 22.12.2008 võimalus korraldada OÜ XXX pankrotivarasse kuuluvate korteriomandite müümist. OÜ XXX pankrotihaldur on müünud Kuressaares XXXasuvaid korteriomandeid seaduses sätestatud korras ning viinud selleks korduvalt läbi enampakkumisi, mille tulemusena on õnnestunud üksikuid korteriomandeid ka müüa. Alates 2009 suvest on aga korteriomandite müük takistatud kostjate tegevuse tõttu. 24.07.2009 esitas pankrotivõlgnik OÜ XXX (kelle ainsaks juhatuse liikmeks on kostja I) kompromissettepaneku, mis PankrS § 134 lg 1 kohaselt välistas pankrotivara müümise. Pärast seda kui OÜ XXX võlausaldajate üldkoosolek oli 16.09.2009 otsustanud jätta kompromissettepaneku kinnitamata, esitas kostja I Pärnu Maakohtule hagi nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning saavutas selle hagi tagamiseks korteriomandite käsutamise keelamise. Eelnimetatud asjaolud nähtuvad Pärnu Maakohtu 30.10.2009 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-49461. Kostja I esindajana on eelnimetatud kohtuasjas korteriomandite käsutamise keelamist taotlenud sama advokaat, kes on käesolevas asjas kostja III esindajana taotlenud hagejalt dokumentide väljanõudmist samade korteriomandite realiseerimise kohta ning leidnud, et kui hageja on müünud tagatisvara põhjendamatult madala hinnaga või ei ole üldse astunud samme tagatisvara realiseerimiseks, toob see kaasa kostja III vastutuse vähenemise VÕS § 145 lg 5 alusel. Seega tuleb kostja taotlust eelnimetatud dokumentide hagejalt väljanõudmiseks pidada kohut eksitavaks.
29.Põhjendamatud on kostja III vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja esitanud kostjale nõuet kohtuväliselt ning on võtnud sellega kostjalt võimaluse kohtumenetluse ja sellega kaasnevate kulude vältimiseks. Nagu 21.01.2010 hagiavalduses märgitud, edastas hageja 21.07.2008 kõikidele käendajatele (so kostjatele) teated OÜ-ga XXX sõlmitud laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, samuti esitas hageja 05.10.2009 kõikidele käendajatele nõuded võlgnevuse tasumiseks.
30.Hageja saatis 21.07.2008 teate ja 05.10.2009 nõude kostjale III tähitud kirjaga aadressil XXX Tallinn. Ehkki mõlemad eelnimetatud kirjad on hagejale hoiutähtaja möödumisel postiasutuse poolt tagastatud, tuleb need lugeda kostja poolt kättesaaduks. Eelnimetatud aadress (XXXTallinn) oli 14.09.2007 käenduslepingu järgi kostja III elukoha aadressiks. Käenduslepingu p.8.1 d kohaselt oli kostja kohustatud teatama hagejale koheselt kirjalikult oma elukoha- ja postiaadressi muudatustest, kuid kostja ei olnud vastavat teadet hagejale saatnud. Sellest tulenevalt tuleb 21.07.2008 teade ja 05.10.2009 nõue lugeda kostja poolt kättesaaduks - käenduslepingu p.11 b kohaselt tuli lepingu täitmisega seotud teade lugeda adressaadiks oleva poole poolt kättesaaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel lihtvõi tähitud kirjana teise poole lepingus nimetatud asukoha või muul tema poolt kirjalikult
teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Sama tuleneb ka TsÜS §-st 70, mille kohaselt juhul, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
31.Lisaks leiab hageja, et kostja III püüab kohtule jätta eksitavat muljet, nagu puuduks kostjal seos põhivõlgnikuga OÜ-ga XXX ning et hageja poolt nõude esitamine käendajate vastu oli tema jaoks üllatuslik. Põhivõlgniku OÜ XXX ainuosanikuks oli AS XXX, kostja III oli aga omakorda AS XXX aktsionäriks ja nõukogu liikmeks. Sellest tulenes ka kostja III huvi käendada OÜ XXX kohustuste täitmist hageja ees. Kostja III on tegutsenud OÜ XXX pankrotimenetluses kaaskostja I esindajana, kelle tegevuse tõttu ei ole käesoleva ajani õnnestunud pankrotivara realiseerida ja hageja nõuet rahuldada. Seega on kostja III kindlasti teadlik nii OÜ XXX pankrotimenetluse käigust ning käendajate vastu nõuete esitamise tinginud asjaoludest. Kostja I vastuväited
32.Kostja I hagi ei tunnista. Kostjale ei ole saadetud teadet laenulepingu erakorralise ülesütlemise ega võlgnevuse tasumise kohta. Kostja sai esmakordselt teada, et hageja on asunud võlgnevust sisse nõudma 27.07.2010 hagimaterjale saades. Hageja võttis kostjalt võimaluse vältida kohtumenetlust.
33.Hageja nõude maksmapaneku välistab asjaolu, et hageja nõue OÜ XXX pankrotimenetluses on vaidlustatud täies ulatuses, kohtuvaidlus selles on pooleli. Nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks tulenevalt käenduslepingu p 4.7. Kostja vastu võid selle järgi nõude esitada juhul, kui põhivõlgnik nõuet ei täida. Hageja nõue on tagatud hüpoteegiga summas 38 000 000 krooni. Hageja peaks kostja vastu nõuet esitades tõendama, et tagatisvara väärtus on väiksem kui nõue põhivõlgniku vastu. Ka siis kui see nii on, saaks kostjal olla vaid täiendav vastutus VÕS § 145 lg 1 alusel.
34.Nõude suurus ei ole õiguspärane. VÕS § 150 järgi on mitmel käendajal solidaarne vastutus ka siis, kui nad ei andnud käendust ühiselt (RK otsus nr 3-2-1-24-10 – käendatud on sama kohustust ühesuguses piirmääras). Kostjad saavad solidaarselt vastutada 2 370 000 krooni ulatuses, mitte iga kostja eraldi 2 370 000 krooni ulatuses. Isegi kui kostjal on käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees, ei saa see olla suurem kui 790 000 krooni.
35.Asjakohane on VÕS § 139 lg 1 rakendamine. Eesti Panga presidendi 27.06.2000 määruse nr 9 järgi pidanuks laenu andmisele eelnema põhjalik laenuanalüüs. Hageja väljastas OÜ-le XXX laenu 30 830 000 krooni, kusjuures laenu summat suurendati 2 532 000 krooni võrra. Kostja eeldas, et hageja laenu andmisel lähtub seadusest ja veendus osaühingu suutlikkuses laenulepingut täita. Ainult sellest eeldusest lähtudes oli kostja nõus käendama sedavõrd suurt summat. Hageja enda hooletus tõi kaasa nõude esitamise kostja vastu.
36.VÕS § 145 lg 5 – tuleb välja selgitada, mida on hageja teinud väidetava võla väljanõudmiseks teistelt käendajatelt. Kostja II vastuväited
37.Kostja II vaidleb hagiavaldusele vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Isegi kui hageja nõue oleks sissenõutavaks muutunud, kuuluks hagi osaliselt rahuldamisele.
38.Hageja ja kostja II vahel 14.09.2007sõlmitud käenduslepingu p-s 4.7 leppisid pooled kokku, et pangal on õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud panga nõudest põhivõlgniku vastu, on pangal õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel.
39.Käesoleval juhul on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine tagatud ka pandiõigusega - laenulepingu p 7.1.1 kohaselt on hageja nõuded tagatud XXX, Kuressaare asuvale kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegiga summas 38 000 000 krooni. Kuna laenulepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud ka pandiõigusega, saab hageja käenduslepingu p-st 4.7 nähtuvalt oma nõude käendaja vastu maksma panna üksnes juhul, kui panditud vara väärtus on hageja nõudest väiksem. Seega vastutab kostja II käendajana põhivõlgnikuga solidaarselt vaid siis, kui panditud vara väärtus on hageja nõudest väiksem. Kui aga panditud vara väärtus on hageja nõudest suurem, on tegemist käendaja täiendava vastutusega võlaõigusseaduse § 145 lg 1 teise lauseosa tähenduses. Hageja ei ole tõendanud oma nõude sissenõutavaks muutumist - asjaolu, et panditud vara väärtus on nõudest väiksem. Hageja nõude suurust 24 452 142,88 krooni ning hageja kasuks seatud hüpoteegi ulatust (38 000 000 krooni) arvestades võib eeldada, et hageja nõue ei ületa panditud vara väärtust ning seega ei ole hageja nõue kostja II vastu sissenõutavaks muutunud.
40.Kostjad on VÕS § 150 tähenduses kaaskäendajad ning ei vastuta suuremas ulatuses kui kokku 2 370 000 krooni VÕS § 150 alusel, mille järgi vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt (Riigikohus analoogse asja 13.04.2010 otsuse nr 3-2-1-24-10 p 13). Käesoleval juhul käendavad kostjad käenduslepingute p-st 4 tulenevalt täpselt sama kohustust (laenulepingust tulenevaid kohustusi) ning käenduse piirmäär on kõigi kostjate puhul käenduslepingute punktist 5 nähtuvalt ühesugune - 2 370 000 krooni. Seega vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt 2 370 000 krooni ulatuses ning 4 740 000 (7 110 000-2 370 000=4 740 000) krooni ulatuses on hageja nõue põhjendamatu. Seega ei vastuta kostja II üksi 2 370 000 krooni ulatuses, vaid tegemist on kostjate solidaarse vastutusega, milline on piiratud 2 370 000 krooniga.
41.Ülaltoodud seisukohad ei tähenda, et kostja II tunnistaks hageja poolt OÜ XXX vastu esitatud nõude suurust 24 452 142,88 krooni ning eelkõige ei nõustu kostja II viivisenõudega.
42.Kostja II taotleb hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on kostja II vastu sissenõutavaks muutunud, jätta hageja nõue osas, milles see ületab kostjate solidaarset vastutust ülempiiriga 2 370 000 krooni rahuldamata; jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja kostja II menetluskulud. Kostja III vastuväited
43.Kostja III seisukoha järgi tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostjale III ei ole saadetud ei teadet laenulepingu erakorralise ülesütlemise ega võlgnevuse tasumise kohta. Kostjale III sai esmakordselt teatavaks asjaolu, et hageja on asunud käenduslepingust tulenevat võlgnevust sisse nõudma 27.07.2010, mil kostja III sai kätte Harju Maakohtu poolt edastatud hagimaterjalid.
44.Olukorras, kus kostja III ei olnud isegi mitte teadlik laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest hageja poolt ega nõude esitamisest kostja III vastu, on arusaamatud hageja väited justkui oleks kostja III hoolimata hageja väidetavatest nõuetest keeldunud käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitmast. Hageja on pöördunud nõudega kostja III vastu kohtusse üritamata
eelnevalt kohtuväliselt kostjaga III tekkinud probleemi lahendada. Ühtlasi võttis hageja kostjalt III seeläbi võimaluse vältida võimalikku kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid. Vastav käitumine tekitab küsimusi hageja käitumisest kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ning väljatoodut tuleb tsiviilasja lahendamisel arvesse võtta hageja nõude vähendamisel VÕS § 139 lg 1 alusel (muuhulgas menetluskulude jaotusega seonduvalt).
45.Hageja nõude maksmapaneku kostja III vastu välistab muuhulgas asjaolu, et hageja põhinõue OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on täies ulatuses vaidlustatud ja nõude tunnustamise üle peetav kohtuvaidlus on pooleli. Kui käendusega tagatav põhikohustus ei ole tekkinud või ei kehti, on käenduslepingu sisuliselt esemetu, s.t. tal puudub kohustus, mille täitmist käendada.
46.Hageja poolt avaldatud nõude suurus kostja III vastu ei ole õiguspärane. VÕS § 150 järgi vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-24-10). Kõik kostjad on käendanud sama kohustust ehk põhivõlgniku laenulepingust tulenevat kohustust piiramääras 2 370 000,00 krooni. Seega saavad kostjad kooskõlas VÕS § 150 teoreetiliselt vastutada solidaarselt üksnes 2 370 000 krooni ehk iga kostja eraldi 790 000 krooni ulatuses.
47.Asjakohane on VÕS § 139 lg 1 rakendamine, mille kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eesti Panga presidendi 27.06.2000 määrusega nr 9 on kinnitatud „Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord“. Korra p 3.2 kohaselt peab mistahes laenu väljastamisele eelnema põhjalik laenuanalüüs, mis peab olema suunatud laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele, mis omakorda tugineb kvalitatiivsele ja kvantitatiivsele analüüsile, mis peab võtma arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Korra punktis 3.4 on loetletud mitteammendavalt näitajaid, mida laenuanalüüsi koostamisel peab arvXXXa.
48.Käesoleval juhul nähtub hagiavalduses esitatud asjaoludest, et hageja väljastas XXX OÜ-le (pankrotis) laenu summas 30 830 000 krooni, kusjuures laenusummat suurendati 14.09.2007 2 532 000krooni võrra. Kostja III kui laenulepingust tulenevate kohustuste käendaja võis mõistlikult eeldada, et laenulepingu sõlmimisel ja laenu võimalikul väljastamisel juhindub hageja krediidiasutusena Krediidiasutuste seadusest ja selle rakendusaktidest, sh ülalviidatud korrast, ning on seeläbi veendunud XXX OÜ (pankrotis) suutlikkuses laenulepingust tulenevaid kohustusi täita ja laenu nõuetekohaselt teenindada. Üksnes ja ainult nimetatud eeldusest nähtud oli kostja III valmis kaaluma laenulepingust tulenevate kohustuste käendamist sedavõrd suures summas kui 2 370 000 krooni. Kostja III käitus käenduslepingu sõlmimisel heas usus ning tuginedes mõistlikule eeldusele, et hageja oli XXX OÜ (pankrotis) maksevõimelisuses enne laenulepingu sõlmimist veendunud.
49.Käesolevaks hetkeks on ilmnenud, et XXX OÜ (pankrotis) endale laenulepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt täita ei suutnud. Juhul, kui hageja laenu väljastamisel korra nõudeid ei järginud ning suhtus enda kohustuste täitmisesse hooletult, siis on ilmne, et laenulepingu rikkumisega tekitatud kahju eest vastutab vähemalt osaliselt hageja ise, mistõttu ei ole võimalik vastavas osas XXX OÜ (pankrotis) võlgnevuse väljamõistmine kostjalt III kui käendajalt. Olukorras, kus hageja enda hooletus on toonud kaasa nõude esitamise kostja III vastu, oleks vastuolus hea usu põhimõttega kogu vastutuse asetamine kostja III kanda.
50.Kohaldamisele kuulub ka VÕS § 145 lg 5, mille kohaselt kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava
summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Käesoleval juhul nähtub hagimaterjalidest, et lisaks kostjale III käendasid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist kostjad I ja II ning täiendavalt tagatisvarale seatud hüpoteegid. Kostja III kui käendaja vastutuse ulatuse väljaselgitamiseks on vaja tuvastada, milliseid samme on hageja astunud väidetava võlgnevuse sissenõudmiseks teistele käendajatelt. Lisaks käendustega seotud asjaoludele on kostja III hinnangul hädavajalik tuvastada ka tagatisvaraks olnud XXX, Kuressaare realiseerimisega seotud asjaolud. Juhul, kui tagatisvara realiseerimisega seotud dokumentidest peaks nähtuma, et hageja on tagatisvara müünud põhjendamatult madala hinnaga tavapäraseid müügiprotseduure rikkudes või ei ole üleüldse astunud samme tagatisvara realiseerimiseks, siis toob see möödapääsmatult kaasa kostja III vastutuse vähenemise VÕS § 145 lg 5 alusel.
51.Kostja III taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kõigi kohtukulude jätmist hageja kanda ning kostja III menetluskulude hagejalt väljamõistmist. Kohtuotsuse põhjendused
52.Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega ning ärakuulanud poolte seisukohad kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
53.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja OÜ XXX sõlmisid 04.08.2006 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja OÜ-le XXX laenu summas 30 830 000 krooni (1 970 396,10 eurot) (lk 7-14); laenulepingu 03.08.2007 lisaga nr 01 muudeti laenutähtpäeva (lk 15); laenulepingu 07.09.2007 lisaga nr 02 muudeti laenutähtpäeva teistkordselt (lk 16); laenulepingu lisakokkuleppe nr 03 14.09.2007 alusel andis hageja OÜ-le XXX laenu lisasumma 2 532 000 krooni (161 824,29 eurot) (lk 17-18); kokku on laenu suuruseks 33 362 000 krooni (2 132 220,40 eurot); 2) hageja ja kostja I sõlmisid 14.09.2007 käenduslepingu (lk 24-26); 3) hageja ja kostja II sõlmisid 14.09.2007 käenduslepingu (lk 2729); 4) hageja ja kostja III sõlmisid 14.09.2007 käenduslepingu (lk 30-32). Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas hageja nõue on sissenõutav; 2) kas kostjatel on kohustus hüvitada laenulepingust nr XXX ja selle lisadest ning/või lisakokkuleppest tulenev nõue; 3) kui suur kostjate käenduse ulatus - kas igal 2 370 000 krooni või 790 000 krooni.
54.Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS). Nimetatud seaduse § 1 järgi kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele. Lepingud, mille alusel hageja nõuded esitas, on võlaõigusseaduse 22.peatükis nimetatud laenulepingud ja 8.peatükis nimetatud käenduslepingud. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Kostjad omandasid viidatud sätetes nimetatud kohustused käenduslepingutest, mille nad hagejaga sõlmisid. Sõlmitud lepingud väljendavad poolte tahet, mille alusel nad määrasid vastastikused õigused ja kohustused.
55.Lepinguliste võlasuhete regulatsiooni aluseks on lepinguvabaduse põhimõte. Sellest johtuvalt on lepingud siduvad, kuna nad on sõlmitud vaba tahte alusel. § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi 2.lõike alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute siduvuse kui võlaõigusseaduse üldpõhimõttest põhimõttest kõrvalekaldumine on lubatud vaid poolte kokkuleppel või seaduses sätestatud juhtudel.
56.Pooled vaidlevad käenduslepingutega võetud kohustuste ulatuse ja sissenõutavuse üle. Hageja leiab, et käenduslepingutega võtsid kostjad laenu käendajatena kohustuse tagada kogu
OÜ-le XXX antud laenusummat 33 362 000 krooni. Kostjate arvates tagasid nad solidaarsete käendajatena laenulepingu lisakokkuleppe nr 03 14.09.2007 alusel antud laenu lisasummat 2 532 000 krooni.
57.Õige on kostjate väide, et käenduslepingud sõlmiti samal päeval, mil hageja andis OÜ-le XXX lisakokkuleppe alusel täiendavat laenu 2 532 000 krooni suuruses. Kuid kostjate käenduslepingutest tuleneva vastutuse ulatuse üle ei saa otsustada vaid selle asjaolu alusel. Lepingu tõlgendamist reguleeriva VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamise eesmärgiks on lepingu sisu väljaselgitamine. Käesoleval juhul tuleb välja selgitada hageja ja kostjate vahel 14.09.2007 sõlmitud käenduslepingute punktide 4 sisu lähtudes VÕS § 29 lõikest 4, kuna lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, pooled on erinevatel seisukohtadel. Nimetatud käenduslepingute punkti tõlgendamisel arvestab kohus lepingulise suhte olemust ja eesmärki – seda, et leping sõlmiti laenulepingu tagamiseks ning laenulepingute sõlmimisega seonduvat tava ja praktikat. Tavapäraselt antakse kohustuse täitmiseks tagatis, eriti laenulepingute täitmise tagamiseks. Tagatise andmise näeb ette ka VÕS § 98. Kõigi kostjatega sõlmitud käenduslepingute p-d 4 on identsed. Lepingute p-s 4 „käendusega tagatav nõue“ on kirjas võlaõigusliku lepingu number „XXX“ (p 4.1). Nimetatud lepingu järgi oli laenusummaks 30 830 000 krooni. Võlaõiguslikuks lepingu liigiks on märgitud „laenuleping“ (p 4.2). Laenusummaks on märgitud „33 ́362 ́000.- krooni“ (p 4.3). Käenduslepingute p 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel. Nimetatut saab kohtu arvates tõlgendada vaid selliselt, et käendajad võtsid käenduslepingutega kohustuse tagada kõiki 04.08.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX tekkivaid ja tekkida võivaid panga nõudeid OÜ XXX vastu. Käenduslepingute sõnastus on selge ja üheselt arusaadav, märgitud on nii laenulepingu number, kui ka laenu summa ja see, et tagatakse ka tekkida võivaid panga nõudeid. Käenduslepingute p 4.6 järgi on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustused, sh intressid, viivised, trahvid, lepingu rikkumisest tulenev kahju, lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulud ja võla sissenõudmise kulud. Asjaolu, et käenduslepingud kirjutati alla samal päeval laenulepingu nr XXX lisakokkuleppega nr 03 (lk 17-18), ei tähenda iseenesest seda, et kostjad tagasid ilmtingimata vaid nimetatud lisakokkuleppest tulenevaid hageja nõudeid OÜ XXX vastu. Nagu märgitud, käenduslepingute sõnastus sellist tõlgendust ei võimalda. Seega võtsid kostjad sõlmitud käenduslepingute alusel kohustuse tagada nii laenulepingu nr XXX kui ka selle lisakokkuleppe nr 03 täitmist.
58.Kostjad vaidlevad hagile vastu ka selle tõttu, et hageja nõue on põhivõlgniku pankrotimenetluses vaidlustatud. Vaidlusaluste käenduslepingute p-st 4.4 tuleneb, et kostjad käendajatena vastutavad hageja ees põhivõlgniku kui laenusaajaga solidaarselt. Käenduslepingute p 4.7 leppisid lepingupooled kokku, et pangal on õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh hagi, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Vaidlus selle üle, et põhivõlgnik laenulepingu, selle lisade ja lisakokkuleppega võetud kohustusi ei täitnud, puudub. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingute alusel tekkis võlasuhe, mille sisuks on käendajate kohustus vastutada põhivõlgniku kohutuse täitmise eest. Viidatud paragrahvi 4.lõikest tulenevalt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Seega tekib käendajal käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-12-10 p 11). Sellest tulenevalt on ebaõige kostjate seisukoht, mille kohaselt pidanuks hageja enne kostjate vastu nõude esitamist kindlaks tegema võlgnevuse
tagasisaamise võimaluse põhivõlgnikult. Viidatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukoha kohaselt saab võlausaldaja põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel esitada kohe nõude nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu (p 11).
59.Kooskõlas VÕS § 142 lg 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kostjate käendus oli sõlmitud käenduslepingute järgi piiratud rahasummaga. VÕS § 145, mis sätestab käendaja vastutuse, lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingute p 4.4. alusel vastutavad kostjad käendajatena hageja eest põhivõlgnikuga (OÜ XXX) solidaarselt. VÕS § 145 2. lõike alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingute p 4.7 leppisid pooled kokku selles, et hagejal on õigus esitada nõue käendaja vastu, sh hagi kohtusse ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel. Seega oli hagejal õigus esitada hagi kostjate kui laenulepingust tulenevate nõuete käendajate vastu sõltumata sellest, kas põhivõlgnikul on vara hageja nõude rahuldamiseks ja kas seda oleks võimalik rahuldada pandieseme arvel.
60.VÕS § 150 sätestatu järgi vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt ka siis kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kuna käenduslepingutes on määratletud vastutuse piirmäära ulatus, tuleb viidatud sätet tõlgendada selliselt, et käendajad käendavad suhtes hageja kui võlausaldajaga sama kohustust solidaarselt (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 516). Sellest sättest juhindudes vastutavad kostjad hageja ees kokku 2 370 000 krooni ulatuses. Selline seisukoht VÕS § 150 tõlgendamise kohta on kooskõlas Riigikohtu 13.04.2010 otsuse nr 3-2-1-24-10 p-ga 13.
61.VÕS § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Põhivõlgniku pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 22.12.2008 otsusega, mistõttu viidatud sättest tulenevalt puudub kostjatel käendajatena alus nõuda, et hageja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kostjate väitel on hageja nõue pankrotimenetluses vaidlustatud. Vastavalt Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-102-07 avaldatud seisukohale (p 13) ei mõjuta pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta käendajast kostjat.
62.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. See tähendab, et hagejal võlausaldajana on valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ja millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Kuna hageja ei ole kostjate vastu kohtule esitanud solidaarset nõuet, saab kohus igalt kostjalt kooskõlas viidatud VÕS §-ga 150 välja mõista 790 000 krooni (2 370 000:3) (50 490,20 eurot). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille järgi kohus võib ise nõude kostjate vastu rahuldada solidaarselt ka juhul, kui hageja solidaarset nõuet ei esitanud. Hagejal oli õigus valida, kas esitada nõue kostjate vastu solidaarselt, iga kostja vastu eralda või mõne kostja vastu. Hageja valis võimaluse esitada nõue iga kostja vastu eraldi.
63.Järgmisena lahendab kohus vaidluse, mis puutub lepingu ülesütlemisse ja nõuete kostjatele I ja III mitteesitamisse enne hagi esitamist kohtule.
Lepingu muutmine ja lõpetamine on lubatud ainult poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (§ 13). Enne tähtaja möödumist on tähtajalise laenulepingu ühepoolne lõpetamine võimalik lepingu erakorralise ülesütlemise teel (§ 196). Sellise ülesütlemise eelduseks on ülesütlemist õigustava mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja poolt sõlmitud lepingus on sätestatud juhud, mil hageja võib lepingu üles öelda. 04.08.2006 laenulepingu nr XXX p-s 17 on märgitud lepingu üles ütlemise alused. 21.07.2008 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt ütles hageja laenulepingu üles laenulepingu p 17 alusel 14 175 029,25 kroonise võlgnevuse tõttu 21.07.2008 seisuga (lk 19). Samal kuupäeval koostas pank samasisulised lepingu ülesütlemise teated kostjatele (lk 33, 34, 35).
64.Hageja on lepingud üles öelnud kooskõlas lepingus sätestatuga, seega seaduslikult. Hageja väitel on ta OÜ-le XXX (lk 19) ja kostjatele (lk 33, 34, 35) teatanud laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kohtule ülesütlemisteated ja teadete kostjatele I ja III tähitult saatmise postitõendid (lk 127-128, 130-131, 161-162). Kostja I ja kostja III väidavad, et ei saanud lepingu ülesütlemise teateid. Laenulepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus (TSÜS § 67). TsÜS § 69 lg 1 alusel muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks tahteavalduse tegija poolt väljendatuna tahteavalduse saaja poolt kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 järgi loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on väitnud, et saatis laenulepingu ülesütlemise avaldused kostjatele tähitud kirjaga ja esitas sellekohased tõendid (lk 126-128, 33 ja 161-162). Viidatud tõendite kohaselt saatis hageja kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse kostja I elukoha aadressile, mis oli kostja I aadressiks märgitud ka käenduslepingus (lk 33, 161-162); ja kostjale III aadressile, millel ta sai kätte kohtu poolt saadetud hagimaterjalid ja mis on märgitud käenduslepingus (lk 34, 126128). Kostjale I saadetud ülesütlemisavaldus tagastati ümbrikule märgitu kohaselt hagejale tähtaja möödumisel. Ka kostjale III saadetud ülesütlemisavaldus tagastati ümbrikule märgitu kohaselt hagejale tähtaja möödumisel. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa tahteavaldust lugeda TsÜS § 69 lg 3 tähenduses kättesaaduks, kui tähitud kirja saabumise teade on pandus tahteavalduse saaja postkasti, kuna kirja ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta (nr 3-2-1-8-09 p 11). Seega ei saaks ülesütlemise avaldust lugeda kostjate I ja III poolt kättesaaduks tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt. Samas märgib Riigikohus, et tähitud kirja teate postkasti panek ei välista, et ülesütlemine toimus hiljem. Viidatud Riigikohtu lahendis on ülesütlemise ajaks lubatud lugeda täitemenetlust. Käesoleval juhul kohtu arvates Riigikohtu lahendist ei saa juhinduda arvestades antud asjas esinevaid asjaolusid, mis erinevad asjaoludest, mis olid asjas, mille kohta on Riigikohus viidatud seisukoha esitanud. Kohus arvestab, et laenulepingu ülesütlemise teadete kostjatele teatavaks tegemise puhul sellega, et käenduslepingutes (p 11) leppisid pooled kokku, et lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis. Teade loetakse adressaadi polt kättesaaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu; saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana lepingus nimetatud asukoha või muu lepingupoole (käendaja) poolt kirjalikult teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Hageja täitis kostjatele lepingu ülesütlemise teadete ja nõuete saatmisel nimetatud käenduslepingute punkti. Hageja teated ja nõuded olid kirjalikus vormis ja saadetud kostjatele I ja III, kes vaidlustasid teadete ja nõuete saamise, aadressidele, mille nad käenduslepingutes oma aadressidena märkisid. Aadresside muudatustest kostjad hagejale ei teatanud. Kostja I elukohaks on käenduslepingus märgitud aadress siiani. Isegi juhul, kui lugeda, et kostjad I ja III ei saanud lepingu ülesütlemise teateid ja nõudeid kätte, on Riigikohtu viidatud otsuses märgitud võimalikuks ülesütlemise hilisemaks toimumise ajaks nii täitemenetlus, mida kohtutäitur läbi viis kui ka pankrotimenetlus. Täitemenetluse toimumisele on hageja viidatud hagiavalduses, kostjad täitemenetluse toimumise fakti vaidlustanud ei ile.
Pankrotimenetluses esitasid kõik kostjad nõudeavaldused (lk 110-113), seega pidid nad teadma asjaolusid seoses vaidlusaluse laenuga. Seega ei ole õiged kostjate I ja III väited, et nõuded nende vastu ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna neile ei ole teatatud laenulepingute ülesütlemisest ning et hageja võttis kostjatelt võimaluse vältida kohtumenetlust. Hageja on kostjatele saatnud nii lepingu ülesütlemise teated kui nõuded võlgnevuse tasumiseks.
65.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohtutuse rikkumise juhuks on sätestatud VÕS §-s 101. Hageja valis võimalikest vahenditest lepingu ülesütlemise (lg 1 p 4), kohustuse täimise nõude esitamise (lg 1 p 1). See on vastavuses sama paragrahvi 2.lõikega, mis lubab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud laenulepingute alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt käenduslepingutega võetud kohustuste täitmist.
66.Arusaamatu on kostjate etteheide hagejale, et hageja ei ole selgitanud, mida ta on teinud väidetava võla väljamõistmiseks teistelt käendajatelt. Hageja esitas kostjate vastu ühise hagiavalduse. Seega pidid kostjad hagimaterjale kätte saades aru saama, et hageja esitas nõude kõigi käendajate vastu samas suuruses - 2 370 000 krooni.
67.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada osaliselt ning igalt kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 490,20 eurot (790 000 krooni).
68.Tulenevalt TsMS § 124, § 134 lg 2 on hagi hind 151 470,60 eurot (3x50 490,20) e 7 110 000 krooni (3x2 370 000), millelt hageja maksis riigilõivu 260 000 krooni.
69.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seoses hageja nõude rahuldamisega iga kostja vastu 1/3 ulatuses tuleb iga kostja menetluskuludest tema enda kanda jätta 1/3 ja hageja kanda 2/3. Hageja menetluskuludest tuleb iga kostja puhul hageja kanda jätta 2/3 ja iga kostja kanda 1/3. Kooskõlas § 174 lg 1 on pooltel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.