OÜ Nord Business Group hagi R Ai vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
63 911,64 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nord Business Group apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Nord Business Group (registrikood 10617581, asukoht Süda 3, 10118 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja R A (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Andres Aavik, vandeadvokaat Yulia Klyukach 31.10.2013
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2013 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.05.03.2010 esitas OÜ Nord Business Group Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Ai vastu käsunduslepingust tuleneva võlgnevuse 103 000 krooni sissenõudmiseks. R A esitas 30.03.2010 nõudele vastuväite ning 03.06.2010 edastas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.29.06.2010 esitas OÜ Nord Business Group (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus R Ailt (kostja) välja mõista 100 000 krooni (63911,64 eurot) ja viivise seadusjärgses määras alates 10.03.2007 kuni kohustuse täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et hageja oli vaidlusaluse õigussuhte raames esitanud kostja vastu 11 maksekäsu kiirmenetluse avaldust, palus hageja liita need tsiviilasjad tsiviilasjaga nr 2-10-10672 ühte menetlusse.
3.26.08.2010 määrusega võttis Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse ja liitis tsiviilasjad nr 2-10-10672 ja 2-10-10656 ühte menetlusse, jättes tsiviilasja numbriks 210-10656. Kohus liitis tsiviilasjaga nr 2-10-10656 ühte menetlusse ka pooltevahelised tsiviilasjad nr 2-10-10660, 2-10-10662, 2-10-10666, 2-10-10667, 2-10-10671, 2-1010676, 2-10-10679 ja 2-10-10683.
4.23.02.2011 esitatud hagiavalduse tervikteksti (kd X, tl 71) kohaselt sõlmisid OÜ Droom ja kostja 2007. aastal suulise käsunduslepingu ning OÜ Droom tegi lepingu raames kostjale valimiskampaaniat Riigikogu valimisteks. Valimiskampaania sisaldas meediavahendust, reklaami tootmist, ühisturundust, kommunikatsioonialast nõustamist ja meelelahutusürituste korraldamist. Kostja ei esitanud tehtud tööle pretensioone, tehtu oli kostjale kasulik, kampaania oli kasulik ning kostja kogus 2085 häält, olles oma ringkonnas 4. kohal. Pärast valituks osutunud kandidaadi siirdumist Euroopa Parlamenti sai kostja Riigikogu liikmeks. Kostja kohustus tasuma töö ja kulude eest vastavalt teadaolevale hinnakirjale, kuigi kokkulepet siduva eelarve kohta ei sõlmitud.
5.Kostjal oli kohustus maksta OÜ-le Droom tasu ja hüvitada käsundi täitmisega seotud kulud. Kulud kokku on 1 662 119,70 krooni (sh käibemaks). Kostja pidi maksma OÜle Droom kokku 2 181 863,70 krooni (sh käibemaks), millest kostja ja kolmandad isikud on kostja korraldusel tasunud 1 162 945,59 krooni. Arve nr 70180 oli esitatud meedia vahenduse ja agentuuri töö eest, mitte kogu töö ja kulu eest. Kostja võlg on 1 018 918 krooni. Hageja nõuab koguvõlast vaid 999 999,87 krooni ehk 63 911,64 eurot, mis on seni tasumata.
6.OÜ Droom loovutas 30.05.2008 sõlmitud lepinguga oma nõude OÜ-le Raetransport, kes omakorda loovutas nõude hagejale.
7.Hageja on uus võlausaldaja, kellel on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Isegi kui OÜ Droom ja kostja vahel ei ole käsundit, ajas OÜ Droom kostja asja kui käsundita asjaajaja, kellel on sellisel juhul õigus nõuda alternatiivselt kulude hüvitamist ja tasu, sest asjaajamine vastas kostja huvile ja tahtele.
8.30.08.2012 täpsustas hageja nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva osas hagi (kd
XI, tl 178), märkides, et nõue ei ole aegunud, nõue muutus sissenõutavaks mitte varem kui 30.04.2012 ja aegumine oli peatunud 26.06.08-30.09.2010.
9.31.12.2011 hagiavalduse täienduses (kd XII, tl 34) selgitas hageja, et kulutused, mida OÜ Droom on maksnud kostja korraldusel kolmandatele isikutele ja mida hageb hageja, on järgmised: OÜ-le Lampiduza arve nr 31 järgi makstud 1620 krooni ehk 103,54 eurot, OÜ-le Visioon arvete nr 235, 240, A00248 järgi kokku makstud 6195,10 kooni ehk 395,94 eurot ja MTÜ-le KulundPea makstud 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Kokku on märgitu 819,04 eurot.
10.11.12.2012 esitas hageja taotluse 05.12.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vastuväited
1.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.OÜ Droom ja kostja vahel oli kokkulepe valimiskampaania tegemiseks ning eelarve suuruseks oli 400 000 krooni (sh käibemaks). OÜ Droom presenteeris Reformierakonna kontoris oma võimalusi ning rõhutas, et Rahumägi kampaania maksis 250 000 krooni ja et nüüd võib kampaania maksma minna pisut rohkem, kuid mitte üle 400 000 krooni. Enne tööde tegemise algust pidi OÜ Droom esitama detailse eelarve tegevuste ja hindade kohta, et need kooskõlastada kostjaga enne igat konkreetset üritust. Sellist eelarvet OÜ Droom kostjale ei esitanud. Kirjalik leping poolte vahel puudub.
3.01.04.2007 esitas OÜ Droom kostjale arve 70180 „meedia vahenduse ja agentuuri töö vastavale pakkumisele“ summas 467 665,59 krooni (sh käibemaks), millest kostja tasus 126 000 krooni 03.04.2007, ülejäänud osas palus kostja kuludokumente ja lükkas tasu maksmise edasi.
4.26.06.2008 esitas OÜ Droom esindaja kaudu pretensiooni nõude viiekordse summa tasumiseks, millega kostja ei nõustunud.
5.2008. aastal teatas OÜ Droom, et loovutas nõude OÜ-le Raetransport, kuid nõude loovutamise dokumenti kostjale ei esitanud. 13.09.2008 sõlmisid kostja ja Raetransport OÜ kokkuleppe, mille p 3 järgi pidi kostja 19.09.2008 tasuma 341 665,59 krooni arve nr 70180 alusel. Nimetatud summa on tasutud. Kokku on kostja tasunud 467 665,59 krooni, ehkki OÜ Droom ja kostja vahelise lepingu järgi oli eelarve kokkulepe 400 000 krooni. Eelarvet ületava summa 67 665,59 krooni tasumine oli kostja vaba tahe, lahendamaks asi kompromissiga.
6.Nõuete loovutamise osas märkis kostja, et mõlema nõude loovutamise lepingu p 1 järgi on loovutatud varalised nõuded kostja vastu seoses kostja 2007. aasta Riigikogu valimiskampaania läbiviimisega, kuid nõuded ise ole identifitseeritavad. Aru ei ole saada, mis hetkel muutusid väidetavad OÜ Droom nõuded sissenõutavaks, kas tegemist on tingimuslike nõuetega või tulevikus tekkivate nõuete loovutamisega. Kuna OÜ Droom poolt loovutatud nõue ei ole identifitseeritav ning käsutuse esemeks olevad õigused ei ole piisavalt määratletud, on tühine nõude loovutamine Raetransport OÜ-le ja ka edasine loovutamine hagejale.
7.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Käsundusleping sõlmiti 2007. aastal, koostöö algas jaanuaris 2007. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 05.03.2010, kuid hagi pidi olema esitatud kohtusse hiljemalt veebruaris või märtsis 2010.
8.OÜ Droom ületas eelarvet. Kui käsundi täitmisel kaldutakse kõrvale käsundiandja kahjuks, peab selline kokkulepe olema kirjalik, mida ei ole aga OÜ Droom ja kostja sõlminud. Kõik, mis ületas 400 000 krooni, on kostjat kahjustav ja koormav. Arve nr 70180 tasumisega summas 467 665,59 krooni ehk enam kui kokkulepitud 400 000
krooni, on kostja oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Maakohtu otsus
1.Harju Maakohus jättis 27.03.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja taotluse 05.12.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks kohus rahuldas.
2.Kohus märkis, et OÜ Droom ja kostja vahel on sõlmitud suuline käsundusleping VÕS § 619 tähenduses. Samuti viitas kohus VÕS § 628 lg-le 2, § 76 lg-le 1 ja §-le 100 ning märkis, et rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest VÕS § 101 lg 1 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 II lause järgi ning TsMS § 367 järgi ka viivist, mis ei olnud veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina võlalt kuni selle täitmiseni.
11.Esmalt kontrollis kohus seda, kas hageja on nõude kostja vastu üldse omandanud ehk kas hagejal on kostja vastu üldse nõudeõigus. Kohus viitas seejuures VÕS § 164 lg-le 1 ja märkis, et nõude loovutamiseks (kui käsutustehing) on vajalik, et nõue oleks piisavalt määratletud, kuna vastasel juhul ei ole nõude loovutamine kehtiv. Samuti viitas kohus VÕS § 171 lg-le 1. Kohtule esitatud nõuete loovutamise lepingust, mis on sõlmitud 30.05.2010 OÜ Droom ja OÜ Raetransport vahel (kd I tl 279) nähtub, et OÜ Droom loovutas Raetransport OÜ-le kõik varalised nõuded kostja vastu seoses kostja 2007. aasta Riigikogu valimiskampaania läbiviimisega. Kostja ei eitanud seda, et OÜ Droom teavitas teda sellest, et nõuded tema vastu on loovutatud OÜ-le Raetransport, seega oli kostja põhimõtteliselt teadlik vähemalt sellest, et OÜ Droom on loovutanud tema ja kostjavahelisest käsunduslepingust tulenevad nõuded. Küll aga ei selgu viidatud lepingust, millised konkreetsed nõuded, kas tasunõuded, kulutuste hüvitamise nõuded, viivised, tulevikus tekkida võivad nõuded, on OÜ Droom OÜ-le Raetransport kostja vastu loovutanud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et õige on kostja väide, et nõude loovutamine OÜ-lt Droom OÜ-le Raetransport ei ole määratletud.
12.Hageja esitatud Raetransport OÜ ja kostja vahel 13.09.2008 sõlmitud lepingu sissejuhatavast osast nähtuvalt on pooled deklareerinud, et OÜ Droom on loovutanud oma varalised nõuded kostja vastu seoses kostja 2007. aasta Riigikogu valimiskampaania läbiviimisega ning ka seda, et OÜ Droom on esitanud nõuded kostja vastu summas 1 360 583,70 krooni, mis tuleneb väidetavalt OÜ Droom poolt osutatud teenustest ja mille üle käib vaidlus. Seega on OÜ Raetransport ja kostja deklareerinud, et neile on ebaselge, kas kostjal on üldse kohustusi OÜ Droom ees ning milline ja kui suur see kohustus on. Lepingu p-dest 1, 2, 3 ja 4 tulenevalt on pooled sätestanud, et OÜ Droom on esitanud arve nr 70180 01.04.07, millest on tasumata 341 665,59 krooni ja selle summa tasub kostja ära 19.09.2008 ning selle tasumisel ei ole OÜ-l Raetransport enam pretensioone kostjale arvest nr 70180 tulenevalt. Hinnates lepingu p-e 1-4 leidis kohus, et pooled on seega konkretiseerinud OÜ Raetransport nõuet ja kostja kohustust osas, mis on nende jaoks selge ja üheselt mõistetav ning see on OÜ Droom 01.04.2007 arve nr 70180 maksmata osa 341 665,59 krooni. Seega on nii nõude loovutamise 30.05.2010 lepingut kui kostjaga 13.09.2008 sõlmitud lepingut omavahel hinnates võimalik järeldada, et OÜ Droom loovutas OÜ-le Raetransport kostja vastu nõude, mis tulenes 01.04.2007 arvest nr 70180 summas 341 665,59 krooni, kuna märgitud nõue on selge ja üheselt määratletav.
13.Kohtule esitatud OÜ Raetransport ja hageja vahelise 01.03.2010 lepingu (kd I, tl 281) p-st 1.1 nähtub, et kreeditor (Raetransport OÜ) loovutas kõik varalised nõuded kostja vastu, mis tulenevad OÜ Droom poolt kostjale 2007. aasta Riigikogu valimiste eel käsunduslepingu alusel osutatud teenuste ja müüdud kaupade eest tasumata nõuetest.
Sellest on võimalik aru saada nii, et nõuded, mis on loovutatud, tulenevad OÜ Droom ja kostja vahelisest käsunduslepingust. Kuid seda, millise osa nõudest moodustab tasumata teenus, müüdud ja tasumata kaubad, lepingust ei nähtu. Samuti ei nähtu nende nõuete ulatus. Nii ei ole võimalik märgitud lepingu järgi aru saada, milline on konkreetselt kostja täitmata kohustuse liik (maksmata teenustasu, maksmata kaubad või muud kulud) ja nende ulatus. Eeltoodu alusel leidis kohus, et 01.03.2010 lepingu järgi ei ole OÜ Droom ja kostja vahelisest käsunduslepingust tulenevad ning kostja vastu loovutatud nõuded selgesti määratletavad ega arusaadavad ning seetõttu ei vasta nõuete loovutamine seaduses sätestatud nõude loovutamise põhimõttele. Mainitud põhjusel leidis kohus, et 01.03.2010 lepingujärgne nõude loovutus hagejale kostja vastu ei ole kehtiv. Kostjal on seetõttu õigus VÕS § 171 lg 1 järgi vastu vaielda hageja kui väidetava uue võlausaldaja nõudele põhjusel, et nõude loovutamine hagejale ei ole kehtiv.
14.Kuna nõude loovutamine ei ole kehtiv, ei ole hageja ka VÕS § 164 lg 2 järgi uueks võlausaldajaks kostjale vaidlusalusest käsunduslepingust, mis oli sõlmitud OÜ Droom ja kostja vahel 2007. aastal kostjale Riigikogu valimiskampaania läbiviimiseks. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda ka kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 76 lg 1 ning VÕS § 619 ja § 628 lg 2 alusel käsunduslepingu täitmist – tasu maksmist ja kulude hüvitamist. Kuna nõude loovutamine ei ole kehtiv, ei saa hageja nõuda ka alternatiivselt VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi käsundita asjaajajana kostjalt mõistliku tasu ja kulude hüvitamist kokku summas 819,04 eurot. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude.
15.Kuna hagi jäi ülaltoodud põhjustel rahuldamata, ei andnud kohus hinnangut OÜ Droom ja kostja vahel tasu ja kulude ulatuse ning maksmise kokkuleppele, nende maksmise ehk kohustuse sissenõutavuse ajale, nõude aegumisele ega nende kohta esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Samadel põhjustel ei andnud kohus hinnangut kostja väidetele sellest, kas OÜ Droom rikkus käsunduslepingut ning ületas väidetavat kokkulepitud eelarvet ega poolte sisulistele väidetele sellest, kas OÜ Droom võis ajada kostja asju kui käsundita asjaajaja ning vastavatele tõenditele. Apellatsioonkaebus
16.26.04.2013 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja Harju Maakohtu 27.03.2013 otsuse osas, millega vaidlus sisuliselt lahendati ja menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja palub maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Hageja leiab, et kui tegemist ei ole tulevikus tekkiva või tingimusliku nõudega, ei kehti selle suhtes erilisi nimetamise, sõnastamise või määratlemise nõudeid, vaid piisab, kui pooled saavutavad kokkuleppe. Antud juhul muutus nõue sissenõutavaks 31.03.2007 (vt 05.12. 2012 kohtuistungi protokolli lk 2), mida kinnitas ka tunnistaja M. L, väites, et koondtabel saabus märtsis peale valimiste lõppu (05.12.2012 protokoll lk 15). Seega muutus nõue sissenõutavaks enne selle loovutamist 30.05.2008 lepinguga.
18.Tuginedes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-111-11 p-le 15, leiab hageja, et nõudeõiguse loovutamise tuvastamiseks tuleb tõlgendada lepingut, arvestades muuhulgas selle olemust ja eesmärki. Kuivõrd nõude loovutamine saab leida aset õiguste pantimise tulemusena, tuleb arvestada ka AÕS 3. peatüki 3. jaoga, mis ei kehtesta vormistuslikke piiranguid (välja arvatud kirjaliku vormi nõue) nõude pantimise ja sellest tuleneva loovutamise osas. Õiguskirjanduses räägitakse varalise nõude omandist ehk nõude kuuluvusest. Nõue, nagu mis tahes subjektiivne õiguski, on alati kindla isiku õigus. Nõude kuulumine kindlale isikule välistab teiste sekkumise isiku seosesse tema
nõudega ning on selles mõttes absoluutne. Omanikul on õigus oma vara kasutada ja käsutada oma äranägemise järgi ja seda õigust võib kitsendada üksnes üldsuse huvides.
19.Viidates Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-143-03 märgitule, et omandiõigus põhiõigusena on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 32, samuti viidates PS § 9 lg-le 2, leiab hageja, et kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb PS §-s 32 sätestatu ka juriidilistele isikutele. Eeltoodust järeldab hageja, et mistahes piirangud OÜ Droom ja OÜ Raetransport õigusele oma omandit (nõuet) käsutada saavad olla kehtestatud üksnes kooskõlas PS-ga. Olukorras, kus nõude loovutamise pooled nõude loovutamist ei vaidlusta, ei saa olla PS-ga kooskõlas kohtupoolne sekkumine sellesse, kuidas pooled on oma lepingud sõnastuslikult vormistanud. Juhul, kui võlgnik siiralt ei tea, kes on nõude omanik, on tema õigused kaitstud VÕS §-s 120 sätestatud hoiustamise instituudi kaudu. Antud juhul kostja nõude omandaja isikus ei kahtle, vaid üritab paljasõnaliste vastuväidetega vältida omapoolsete kohustuste täitmist.
20.Nõude loovutamise lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest ning poolte tahet tuvastatakse VÕS § 29 alusel. Kohus on 05.12.2012 kohtuistungil kuulanud tunnistajana üle OÜ Droom endise juhatuse liikme H.P, kes esindas OÜ-d Droom nõude loovutamisel OÜ-le Raetransport. H.P kirjeldas nõuet ja avaldas, et ta võõrandas just seda nõuet. Ka 2008. aastal läbirääkimisi pidades ja nõude osalisel tasumisel ei tekkinud kostjal vähimatki kahtlust ei nõude omaniku identiteedi ega nõude sisu ja aluse osas. Kostja on nõude loovutamisega nõustunud ja lugenud OÜ-d Raetransport õigeks võlausaldajaks. Ka maakohus on otsuses möönnud, et kostjale oli nõude ja selle sisu loovutamine arusaadav. Kohus ei ole põhjendanud, miks ja kuidas võis lepingutes, mille pooleks kostja ei olnud, kasutatud sõnastus raskendada kostjal tema kohustuse täitmist. Seda, et hageja esitatud nõuet on kehtivalt loovutatud OÜ-le Raetransport ja seejärel hagejale, on oma käitumisega näidanud ka OÜ Droom juhatuse liige ja pankrotihaldur, kes pärast nõude loovutamist ei ole pöördunud kostja poole nõudega võla tasumiseks. Ka on enda soovi nõude loovutamiseks selgelt väljendanud OÜ Raetransport, kes samuti ei ole alates nõude loovutamisest astunud mingeid samme oma nõuete maksmapanekuks. OÜ Droom andis OÜ-le Raetransport ka nõude päraldiseks olevad dokumendid, mille viimane andis edasi hagejale, kes esitas need hagiavalduse tõenditena. Seetõttu oli OÜ Droom ja OÜ Raetransport tahe selgelt suunatud hageja esitatud nõude loovutamisele.
21.Lisaks sellele, et seadus ei nõua, et nõude loovutamise lepingus oleks kirjas, millised konkreetsed nõuded (kas tasunõuded, kulutuste hüvitamise nõuded, viivised, tulevikus tekkida võivad nõuded) loovutatakse, ei ole see tsiviilkäibes reeglina ka võimalik. Inkassoteenuse osutaja võib osta terve võlaportfelli, millisel juhul oleks iga nõude üksikasjalik kirjeldus seotud ebamääraste kuludega. Sama juhtuks ettevõtte või käitise omandamisel. Nõude üleminek on võimalik ka üldõigusjärgluse korral, st äriühingu ühinemisel või jagunemisel ja samuti pärimisel. Nõude loovutamine saab toimuda ka nõudeõiguse pantimise tõttu, nt asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 315, 317 või 318 alusel, finantstagatisena AÕS § 3141 alusel või ka ettevõtja muu vara osana kommertspandiseaduse § 2 lg 1 järgi. Panditud eseme müümisel enampakkumisel selgub selle alus ja sisu omandamisel. Täitemenetluse seadustiku § 114 lg 1 p-i 2 kohaselt piisab nõude enampakkumisele panekuks nõude üldisest kirjeldusest. Hageja ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks nõude omandamise tehingule esitama kardinaalselt erinevad vormistuslikud nõuded sõltuvalt sellest, kas see toimub vabatahtlikult või sundtäitmise käigus.
22.Kohtu viide sellele, et vaieldava nõude loovutamine ei ole võimalik, ei ole õige ning hageja hinnangul ei põhine selline piirang seadusel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-903 p-s 30 selgitanud, et ka siis, kui vaidlusalune juhtum tuleb lahendada Eesti õigusele tuginedes, ei tähenda see, et tehingu hindamisel ei võiks toetuda vastavas valdkonnas rahvusvaheliselt kehtivatele tavadele ja praktikale, kui need on tunnustust leidnud ja tegemist on rahvusvahelise eraõiguse suhtega. Seejuures tugineb hageja veel jõustumata ÜRO Rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni 2001. aasta konventsiooni nõuete loovutamise kohta rahvusvahelises kaubanduses art-le 8, liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni art-le 32, UNICITRAL Legislative Guide on Secured Transactions lk-le 11 ja Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku eelnõu art-le 5:106, mis kõik rõhutavad, et nõude loovutamise kehtimiseks piisab, et loovutatud nõuet oleks võimalik identifitseerida. Arvestades eeltoodust ja VÕS §-s 8 sätestatud dispositiivsuse põhimõtet on hageja arvates selge, et nõude loovutamise piiranguid tuleb tõlgendada võimalikult kitsalt. Oluline on üksnes see, et pooltele endile oleks selge loovutamise objekt. OÜ-le Droom, OÜ-le Raetransport ja hagejale oli lepinguese selge.
23.Lisaks märgib hageja, et tarvidus ja võimalus jagada nõuet tasunõudeks tehtud töö eest ja tasunõudeks seotud kulude ja kaupade eest sõltub õigussuhte liigist. Hageja leiab, et kuivõrd nõude konkretiseerimine inkasso- või faktooringuteenuse osutaja või kohtu poolt leiab lõpuks aset üksnes kohtulahendis, siis nõude loovutamise staadiumis on see võimatu. Kui õigussuhte ümberkvalifitseerimisega (nt kui nõude loovutaja poolt sõlmituks peetud müügileping osutub tühiseks ja seega apellatsiooniastmes selgub, et on alusetu rikastumise nõue) kaotaks nõude loovutamine oma kehtivuse, muutuks tsiviilkäive võimatuks. Seega ei teeni lepingueseme detailne kirjeldus hageja hinnangul mitte nõude loovutamise poolte huve, vaid loob õiguslikke komplikatsioone.
24.Samuti märkis hageja, viidates VÕS § 167 lg-le 1, et nõude loovutamine toimub tervikuna, mistõttu on alusetud viited sellele, nagu oleks küsitav, kas varalised nõuded kostja vastu seoses kostja 2007. aasta Riigikogu valmiskampaania läbiviimisega hõlmavad hagiga esitatud nõuet või mitte. Hageja hinnangul on selge, et varalised nõuded kostja vastu hõlmavad kõiki varalisi nõudeid, mis on seotud eelnimetatud tööga. Seega on selge, et OÜ-lt Droom OÜ-le Raetransport 30.05.2008 nõude loovutamise lepinguga loovutatud nõuded hõlmavad ka hagiga esitatud nõudeid. Kohtu vastupidine järeldus on tingitud VÕS § 29, § 167 lg 1 ja § 164 lg 1 ebaõigest rakendamisest ja lepingus kajastatud poolte tahte ebaõigest tuvastamisest.
25.Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kuivõrd nõude loovutamiseks piisas, et nõue oleks identifitseeritav, mida ta ka oli, on nõude loovutamine kehtiv. Seoses maakohtu poolt hindamata jäetud poolte tõendite ja väidetega leiab hageja, et ringkonnakohtul ei ole võimalik asuda esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja anda sisulist hinnangut esitatud tõenditele, mistõttu pooltele kohtuotsuse asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas vaidlustamise õiguse tagamiseks peab esmalt oma seisukohad esitama maakohus. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Kaebuse läbivaatamisel palub kostja jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
28.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõue ei ole maksma pandav põhjusel, et loovutatud nõude määratlemine on olnud puudulik.
29.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
30.Hageja on esitanud kohtule nõude omandamise kohta esmalt tõendina OÜ Droom ja OÜ Raetransport vahel 30.05.2010 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu (kd I tl 279). Nimetatud lepingu p-i 1.1 kohaselt on OÜ Droom loovutanud OÜ-le Raetransport varalised nõuded kostja vastu seoses kostja 2007. aasta riigikogu valmiskampaania läbiviimisega. Sama lepingu p-i 1.2 järgi tõendavad nõude alust ja suurust loovutaja poolt lisatud dokumentide koopiad. Maakohtu seisukoht, et nimetatud lepingust ei selgu, millised nõuded on konkreetselt loovutatud, ei pea paika. Kolleegiumi hinnangul ei riiva loovutatud nõude määratlemine 30.05.2010 sõlmitud lepingu p-s 1.1 sätestatud viisil käsutuse kohta kehtivat spetsialiteedipõhimõtet. Lepingu p 1.1 on piisavalt arusaadav ning selle kohaselt on loovutatud kõik OÜ-l Droom kostja vastu olnud varalised nõuded, mis olid seotud OÜ Droom poolt kostja kasuks läbiviidud valimiskampaaniaga 2007. aasta Riigikogu valimistel. Maakohtu seisukoht, et nõude loovutamise leping on puudulik, kuna sellest ei selgu, kas loovutatud on tasunõuded, kulutuste hüvitamise nõuded, viivised või tulevikus tekkida võivad nõuded, ei ole kooskõlas VÕS § 164 regulatsiooniga, kuna nimetatud säte ei nõua nõuete määratlemist maakohtu poolt leitud viisil. Seadus ei näe sissenõutavaks muutunud nõude loovutamise kehtivuse eeldusena ette loovutamise lepingus nõude õigusliku aluse sätestamist, nõude jagamist täpsete osade kaupa ega konkreetsete summade väljatoomist. Vaidlused nimetatud küsimustes lahendatakse loovutuse järgselt nõude uue omaniku ja võlgniku vahel. Käsutusele kehtiv spetsialiteedipõhimõte on järgitud, kui loovutatud nõue on piisavalt määratletav ning kõnealusel juhul on see tingimus kolleegiumi hinnangul täidetud.
31.Loovutatud nõude määratletuse üle otsustamisel tuleb järgnevalt pöörata tähelepanu kostja ja OÜ Raetransport vahel 13.09.2008 sõlmitud kokkuleppele, mille preambulas on lepingupooled deklareerinud, et OÜ Droom on esitanud kostja vastu nõude 1 360 583,70 krooni tasumiseks ning et nimetatud nõuded on loovutatud OÜ-le Raetransport. Asjaolu, et võlgnevust on seejuures nimetatud „väidetavaks“, ei tähenda, et nõude loovutamine oleks olnud kokkuleppe pooltele ebaselge. Sama kokkuleppe p-s 3 on kostja võtnud kohustuse maksta loovutatud nõudest ära 341 665,59 krooni ning p-i 5 järgi on lepingupooled otsustanud jätkata läbirääkimisi ülejäänud 1 018 918,11 krooni tasumise üle. Võla osaline tasumine kostja poolt ja kinnitus, et lepingu pooled jätkavad läbirääkimisi ülejäänud võla tasumise küsimuses, näitab selgelt kostja arusaamist nõude loovutamisest. Et ka lepingu p-s 5 on kasutatud sõnapaari „väidetava võla“, ei anna põhjust seada kahtluse alla loovutuse kehtivust. Läbirääkimiste objektiks ei ole lepingupooled seadnud mitte küsimust loovutuse kehtivusest, vaid kostja võimalikke vastuväiteid loovutatud nõude põhjendatusele, mida kostjal oleks olnud võimalik esitada ka esialgsele võlausaldajale. VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnikule säiliv õigus esitada uuele võlausaldajale samu vastuväiteid, mida ta oleks võinud
esitada endisele võlausaldajale, tähendab, et võimalus esitada nõudele vastuväiteid ei mõjuta loovutuse kehtivust.
32.Kuna kostja ei tasunud OÜ-le Raetransport võlga kogu ulatuses, on nõue tasumata osas 01.03.2010 lepinguga kehtivalt loovutatud hagejale. Nimetatud lepingu p-i 1.1 kohaselt on OÜ Raetransport loovutanud hagejale varalised nõuded kostja vastu seoses kostjale 2007. aasta Riigikogu valmiskampaania läbiviimisel osutatud teenuste ja müüdud kaupade eest seni tasumata jäetud osas. Ka kõnealuse loovutuse puhul on spetsialiteedipõhimõtet kolleegium hinnangul järgitud ning loovutatud nõue on loovutuse kehtivuseks piisavalt määratletud.
33.Vaidlust ei ole selles, et kostjat on mõlemast nõude loovutamisest teavitatud ning nõude loovutamise lepingustes silmas peetud nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid on OÜ Droom andnud esmalt üle OÜ-le Raetransport, kes on need omakorda andnud edasi hagejale, kes on need lisanud hagiavaldusele tõenditena (I k tl 37-276, X k tl 188-X k tl 226, X k tl 181-182).
34.Kuna maakohus on jõudnud nõude loovutamise kehtivuse osas eeltoodu põhjal ekslikule järeldusele, on kohus jätnud andmata hinnangu nõude aluseks olevatele dokumentidele ja tuvastamata nõude põhjendatud suuruse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud minetused kõrvaldada. Selleks tuleb esmalt teha selgeks OÜ Droom ja kostja vahelise lepingu sisu ja tuvastada, millises mahus valimiskampaania tegemises lepingupooled täpsemalt kokku leppisid. Seejuures tuleb vastata kostja vastuväitele, et määratud oli 400 000 krooni suurune eelarve piirang. Kui leiab tuvastamist, et eelarve piirangut ei olnud, tuleb tuvastada OÜ Droom poolt läbiviidud kampaania kulutuste tegelik maht ja hinnata selle põhjendatust.
35.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtupoolsest materiaalõiguse ekslikust kohaldamisest tingitud menetluslikke minetusi kõrvaldada ega asuda vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid esimesena tuvastama ja neile sisulist hinnangut andma. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
36.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.