Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

XXX

sõlmitud

käsunduslepingu täitmise käigus tekkinud kulude hüvitamiseks 57 520,40 eurot (viiskümmend seitse tuhat viissada kakskümmend eurot ja nelikümmend senti) OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.03.2010 esitas OÜ XXX Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu käsunduslepingust tuleneva võlgnevuse 103 000 krooni sissenõudmiseks. 16.03.2010 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele XXX esitas 30.03.2010 vastuväite ning 03.06.2010 määrusega edastas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

29.06.2010 esitas OÜ XXX(hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus XXX(kostja) välja mõista 100 000 krooni (63911,64 eurot) ja viivise seadusjärgses määras alates 10.03.2007 kuni kohustuse täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et hageja oli sama õigussuhte alusel esitanud kostja vastu 11 maksekäsu kiirmenetluse avaldust, palus hageja liita need tsiviilasjad tsiviilasjaga nr 2-10-10672 ühte menetlusse. Harju Maakohtu 26.08.2010 määrusega võeti hagiavalduse menetlusse ja liideti tsiviilasjad nr 210-10672 ja 2-10-10656 ühte menetlusse, jättes tsiviilasja numbriks 2-10-10656. Kohus liitis tsiviilasjaga nr 2-10-10656 ühte menetlusse ka samadel asjaoludel samade poolte vahel menetletavad tsiviilasjad nr 2-10-10660 (Harju Maakohtu 07.09.2010 määrus, kd III lk 61), 210-10662 (Harju Maakohtu 23.09.2010 määrus, kd VII lk 40), 2-10-10666 (Harju Maakohtu 07.10.2010 määrus, kd VI lk 313), 2-10-10667 (Harju Maakohtu 08.09.2010 määrus, kd IV lk 31), 2-10-10671 (Harju Maakohtu 28.10.2010 määrus, kd VIII lk 263), 2-10-10676 (Harju Maakohtu 06.09.2010 määrus, kd II lk 39), 2-10-10679 (Harju Maakohtu 09.11.2010 määrus, kd IX lk 56) ja 2-10-10683 (Harju Maakohtu 21.09.2010 määrus, kd V lk 33). 23.02.2011 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt (kd X lk 71 jj) sõlmisid OÜ XXX ja kostja 2007.a. suulise käsunduslepingu ning OÜ XXX tegi lepingu raames kostjale valimiskampaaniat Riigikogu valimisteks. Valimiskampaania sisaldas meediavahendust, reklaami tootmist, ühisturundust, kommunikatsioonialast nõustamist, meelelahutusürituste korraldamist. Kostja ei esitanud tehtud tööle pretensioone, tehtu oli kostjale kasulik, kampaania oli kasulik, kostja kogus 2085 häält ning oli oma ringkonnas 4. kohal, millega sai Riigikogu asendusliikmeks. Pärast samas valimisringkonnas Riigikogu liikmeks saanud Reformierakonna kandidaadi siirdumist Euroopa Parlamenti, sai kostja Riigikogu liikmeks. (2009 a. toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, mil kostja OÜ XXX teenuseid ei kasutanud, kogus kostja vaid 160 häält. Hageja hinnangul oli seega edu 2007 a. valimistel tingitud peamiselt OÜ XXX tegevusest kampaania korraldamisel ja läbiviimisel. Kostja kohustus tasuma töö ja kulude eest vastavalt kostjale teada olevale hinnakirjale, kokkulepet siduva eelarve kohta ei sõlmitud. Kostjal oli kohustus maksta OÜ-le XXX tasu ja hüvitada käsundi täitmisega seotud vajalikud kulud. Kulud olid kokku 1 662 119,70 krooni (sh käibemaks). Kostja pidi maksma OÜ-le XXX kokku 2 181 863,70 krooni (sh käibemaks), millest kostja ja kolmandad isikud on kostja korraldusel tasunud 1 162 945,59 krooni. Arve nr 70180 oli esitatud meedia vahenduse ja agentuuri töö eest mitte kogu töö ja kulu eest. Kostja võlg on 1 018 918 krooni. Seega rikkus kostja lepingut. Kostja põhinõue on 63 911,64 eurot (999 999,87 krooni). OÜ XXX loovutas 30.05.2008 sõlmitud lepingu alusel oma rahalise nõude OÜ–le XXX. OÜ XXX ja kostja pidasid läbirääkimisi võla kustutamiseks, kuid ei saavutanud kokkulepet. OÜ XXX loovutas nõude hagejale. Hageja on uus võlausaldaja, kellel on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Isegi kui OÜ XXX ja kostja vahel ei ole käsundit, ajas XXX OÜ kostja asja kui käsundita asjaajaja, kellel on sellisel juhul õigus nõuda alternatiivselt kulude hüvitamist ja tasu, sest asjaajamine vastas kostja tahtmisele ja huvidele. Hageja leiab, et esinevad mõlemad VÕS § 1018 lg 1 märgitud alused ning

hageja saab nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ja mõistliku tasu maksmist VÕS § 1023 lg 1 ja 2 järgi. Nõue ei ole aegunud. Kõige varem tekkis kostjal raha maksmise kohustus 10.03.2007, s.o nõude aegumise kulg algas kui OÜ XXX esitas maksmise nõude ja möödus maksmise tähtaeg. Maksmise nõue esitati 10.03.201007. Maksekäsu kiirmenetluse avaldused kõigis 10. kohtuasjas jõudsid kohtusse 05.03.2010 – seega nõue ei saa olla aegunud. 30.08.2012 menetlusdokumendis (kd XI lk 178 jj) selgitab hageja täiendavalt, miks nõue ei saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamise ajaks 05.03.2010, olla aegunud: - Kulutuste hüvitamise materiaalõiguslik alus käsundi puhul on VÕS § 628, nõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul kulutuste tegemisest. Pooled leppisid kokku kulutuste hüvitamise peale käsundi täitmist. Sellekohane arutelu käis poolte vahel veel aprillis 2007. Seetõttu ei saanud nõue muutuda sissenõutavaks varem, kui 30.04.2007. - Aegumise kulg ka peatus poolte läbirääkimiste ajaks, s.o 26.06.2008 kuni 30.09.2010. Seega muutus nõue sissenõutavaks mitte varem, kui 30.04.2012. (kd XII lk 178-179) Kostja kohustus maksma talle teadaoleva hinnakirja järgi. Arve nr 70180 (kd X lk 60) on väljastatud üksnes meedia vahenduse ja agentuuri töö eest, mitte aga kogu töö ja kulutuste eest. Kostjale oli teada, et vahendatavate kaupade ja teenuste vahendustasu on 10% ja mingeid küsitavusi selles osas ei olnud. 31.12.2012 hagiavalduse täienduses (kd XII lk 35 jj) selgitas hageja, et kulutused, mida OÜ XXX on maksnud kostja korraldusel kolmandatele isikutele ja mida hageb hageja, on järgmised: OÜ-le XXX arve nr 31 järgi makstud 1620 krooni ehk 103,54 eurot, OÜ-le XXX arvete nr 235, 240, A00248 järgi kokku makstud 6195,10 kooni ehk 395,94 eurot ja MTÜ-le XXX makstud 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Kokku on märgitu 819,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 63 911,64 eurot (999 999,87 kr) ja viivise seadusjärgses määras alates 10.03.2007 kuni kohustuse täitmiseni. Viivis 23.02.2011 seisuga on 24 177,35 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kostja 31.08.2011 vastuse kohaselt (kd X lk 99 jj) oli OÜ XXX juhatuse liikme XXX ja kostja vahel kokkulepe 2007 a. Riigikogu valimiskampaania läbiviimiseks ning eelarve suuruseks oli 400 000 krooni (sh käibemaks). OÜ XXX presenteeris Reformierakonna kontoris oma võimalusi ning rõhutas, et Rahumägi kampaania maksis 250 000 krooni ja et nüüd võib kampaania maksma minna pisut rohkem, kuid mitte üle 400 000 krooni. Enne tööde algust pidi OÜ XXX esitama detailse eelarve ning tegevused ja teenuste hinnad kooskõlastatakse kostjaga enne konkreetse ürituse läbiviimist või teenuse tellimist. Sellist eelarvet OÜ XXX kostjale ei esitanud ning vaatamata kostja korduvatele palvetele kirjalikku lepingut ei sõlmitud.

01.04.2007 esitas OÜ XXX kostjale arve 70180 „meedia vahenduse ja agentuuri töö vastavalt pakkumisele“ summas 467 665,59 krooni (sh käibemaks), millest kostja tasus 126 000 krooni 03.04.2007, ülejäänud osas palus kostja kuludokumente ja lükkas edasi tasu maksmise kuni OÜ XXX esitab kuludest täieliku ülevaate. 26.06.2008 esitas OÜ XXX advokaadist esindaja kaudu pretensiooni - nõude kokkulepitust viis korda suurema summa tasumiseks, millega kostja ei nõustunud. 2008.a. augustis teatas OÜ XXX juhatuse liige XXX, et loovutas nõude OÜ-le XXX, kuid nõude loovutamise dokumenti kostjale ei esitanud. 13.09.2008 sõlmisid kostja ja XXX OÜ kokkuleppe, mille p 3 järgi pidi kostja tasuma hiljemalt 19.09.2008 OÜ XXX kontole 341 665,59 krooni arve nr 70180 alusel ja selle summa kostja ka tasus. Kokku on kostja tasunud 467665,59 krooni ehkki OÜ XXX ja kostja vahelise lepingu järgi oli eelarve kokkulepe 400 000 krooni. Eelarvet ületava summa 67 665,59 krooni tasumine oli kostja vaba tahe, et lahendada asi kompromissiga. Kostja esitas vastuväited seoses nõude loovutamisega: loovutatav nõue OÜ XXX poolt hagejale ei ole piisavalt määratletud. Loovutatud nõuded peavad olema selgesti arusaadavad. Mõlema nõude loovutamise lepingu p 1 järgi on loovutatud varalised nõuded kostja vastu seoses kostja 2007.a. Riigikogu valimiskampaania läbiviimisega, kuid nõuded ise ole identifitseeritavad. Aru ei ole saada, mis hetkel muutusid väidetavad OÜ XXX nõuded sissenõutavaks, kas tegemist on tingimuslike nõuetega või tulevikus tekkivate nõuete loovutamisega. Nõude loovutamine XXX OÜ-le on tühine ja edasine loovutus hagejale on samuti tühine. Samuti ei saa kostja aru, milline on hageja poolt kulu tõendina esitatud arvete seos kampaaniaga ja kas need arved on ka tasutud. Samuti on kostja seisukohal, et hagi on aegunud. Käsundusleping sõlmiti 2007.a., koostöö algas jaanuaris 2007.a. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 05.03.2010, kuid hagi pidi olema esitatud kohtusse hiljemalt veebruaris või märtsis 2010. OÜ XXX ületas eelarvet. Kui käsundi täitmisel kaldutakse kokkulepitust kõrvale käsundiandja kahjuks, peab selline kokkulepe olema kirjalik, mida ei ole aga OÜ XXX ja kostja sõlminud. Kõik, mis ületas 400 000 krooni, on kostjat kahjustav ja koormav. Arve nr 70180 tasumisega summas 467 665,59 krooni ehk enam kui kokkulepitud 400 000 krooni, on kostja oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja nõustub, et poolte vahel oli käsundile iseloomulik õigussuhe. Kokkulepet selle kohta, et OÜ XXX tasub kostja eest midagi ja kostja hiljem hüvitab selle OÜ-le XXX, pole olnud. See omakorda kinnitab kostja väidet, et hagile lisatud arved pole seostatavad valimiskampaaniaga ning kostjal puudus OÜ-ga XXX kokkulepe nende tasumiseks.

Menetluse käik

Kohus leidis, et 01.03.2010 OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping ei ole kehtiv. Kuna nõude loovutamine ei ole kehtiv, ei ole OÜ XXX ka VÕS § 164 lg 2 järgi uus võlausaldaja kostjale vaidlusalusest käsunduslepingust, mis oli sõlmitud OÜ XXX ja kostja vahel 2007.a. kostjale Riigikogu valimiskampaania läbiviimiseks. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda ka kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 76 lg 1 ning VÕS § 619 ja § 628 lg 2 alusel käsunduslepingu täitmist – tasu maksmist ja kulude hüvitamist. Kuna nõude loovutamine ei ole kehtiv, ei saa hageja nõuda ka põhimõtteliselt alternatiivselt VÕS § 1023 lg 1, 2 järgi kui käsundita asjaajaja kostjalt mõistlikku tasu ja kulude hüvitamist kokku summas 819,04 €.

Kohtu põhjendused 7.Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi, kuulanud ära pooled ja tunnistajad, uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid, on seisukoha, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kuna kostja ei tasunud OÜ-le XXX võlga kogu ulatuses, loovutati see 01.03.2010 lepinguga tasumata osas hagejale. Vaidlust ei ole selles, et kostjat on mõlemast nõude loovutusest teavitatud.

-

Hageja õiguseellase OÜ XXX (registrist kustutatud 21.08.2009) ja kostja vahel on 2007.a jaanuaris sõlmitud suuline leping, mille alusel osutas OÜ XXX kostjale teenuseid seoses 2007.a Riigikogu valimiste valimiskampaaniaga. Osutatav teenus pidi sisaldama meediavahendust, reklaami ja meelelahutusürituste korraldamist, kuid mida täpsemalt, selles ei olnud konkreetselt kokku lepitud. Eelmärgitud teenuseid osutas OÜ XXX oma majanduskutsetegevuses. Kostjal oli kohustus maksta OÜ-le XXX teenuse eest tasu ja hüvitada selle osutamisega seonduvad kulud. Hageja nõue on esitatud ainult OÜ XXX poolt kostjale vahendatud kaupade ja teenuste eest, millele on lisatud vahendustasu 10%. Seega need on teenused, mis on osutatud kolmandate isikute poolt kostjale 2007 a. Riigikogu valimiskampaania käigus, kuid mille eest on tasunud OÜ XXX.

-

-

Hageja väidab, et kostja ja kolmandad isikud kostja korraldusel, on OÜ XXX teenuste eest seni tasunud ja hüvitanud kulusid kokku summas 1 162 945,49 krooni. Kostja eitab seda – tema on tasunud OÜ XXX teenuste ja kulude eest kokku 472 000 krooni (vt ka 31.10.2011 istungi protokoll, X kd lk 119). Hageja väidab, et kolmandate isikute kaupade ja teenuste vahendamisel lisandus teenustasu 10%, mis oli kostjale teada. Kostja eitab seda, ning viitab ka hageja enda esitatud tõenditele ja tabelitele (I kd lk 37 jj) osutatud töö ja vahendatud teenuste kohta, kus on vahendustasu %-ks märgitud 7. Hageja väidab, et eelarves kokku ei lepitud. Kostja väidab, et poolte vahel oli kokkulepe siduvas eelarves – 400 000 krooni.

Kohus märgib hageja 26.01.2015 istungil esitatud vastuväite osas, et kostja on varasemalt omaks võtnud selle, et tema ja tema korraldusel kolmandad isikud on tasunud kulutusi kokku summas 1 62 945,49 krooni ning hageja ei anna nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks, et kohtu hinnangul ei ole kostja seda asjaolu omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud. Kohtu hinnangul on kostja oma 22.04.2014 menetlusdokumendis (XII kd lk 145) kaudselt siiski vaidlustanud seda asjaolu ning otseselt vaidlustanud seda kohtu küsimise peale 26.01.2015 kohtuistungil.

Kostja ja OÜ XXX on 13.09.2008 sõlminud kokkuleppe, mille p 2 kohaselt on lepingu sõlmimise hetkeks ülaltoodud arvest tasumata 341 665,59 krooni. Kostja on selle summa tasunud ja selles osas puudub vaidlus. OÜ XXX 01.04.2007 arve nr 70180 agentuuri teenuse eest ehk käsundi täitmise tasu on makstud. Seega OÜ XXX ja kostja vahel lepiti kokku tasu käsundi täitmise eest, käsund on täidetud ja kokkulepitud tasu maksutud.

Kuna kostja ise soovis tellitud teenuseid ja kaupu, siis ei saa tõstatada küsimust nende vajalikkusest (VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid). Kohtu hinnangul on keskne küsimus vaidluses see, kas kulutused pidi katma OÜ XXX oma tasu arvelt või lepiti kokku nende hüvitamine lisaks käsundisaaja tasule. Ehk, kas poolte vahel oli kokkulepe siduvas eelarves või mitte.

Samas märgib kohus, et üldteadaolevalt oli 2007 a. Eestis majandusliku õitsengu lainehari. Majanduslangus näitas selgeid märke ja hakkas eskaleeruma alates märts-aprill-mai 2008. Seega on usutav, et rahasse puutuvat võeti kõnealuse lepingu sõlmimise ja täitmise ajal oluliselt kergekäelisemalt, kui täna seda mõistlikult eeldada võiks. Lisaks oleks kostja saanud ja pidanud igal ajal teenuste tellimise katkestama, kui sellega seotud kulu kasvas ebamõistlikult suureks.

VÕS § 628 tuleneb, et kokkuleppe puudumisel korral tuleb tasu ja kulutused maksta pärast käsundi täitmist. Poolte vahel puudus kindel kokkuleppe kulude maksmise aja kohta, seega pidi see toimuma VÕS § 82 lg 7 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast käsundi täitmist. Pigem kinnitab hageja, et mingil ajal juba lepingu täitmise käigus saavutati kokkulepe, et kulud tasutakse kostja poolt pärast valimisi (Tunnistaja XXX ütlused 15.12.2012 kohtuistungil). Valimispäev oli 04.03.2007 ning siis pidi käsund olema lõppenud. Seega ei saanud OÜ XXX tasu ja kulude nõue muutuda sissenõutavaks enne 05.03.2007, kuid arvestades mõistlikku aega ning seda, et tasu arve on OÜ XXX kostjale esitanud 01.04.2007, siis mitte enne 01.04.2007. Kostja on väitnud (kostja 09.09.2010 menetlusdokument p 1.2, X kd lk 45-51), et OÜ XXXesitas talle 01.04.2007 arve nr 70180, millest ta tasus 03.04.2009 summa 126 000 krooni ning lükkas ülejäänud summa tasumise edasi kuni kuludest täieliku ülevaate saamiseni. Veel 13.09.2008 pidasid kostja ja OÜ XXX läbirääkimisi kulutuste suuruse ja kandmise kohustuse üle. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kulutuste lõplik suurus sai selguda pärast valmisi. Kuna valimispäev oli 04.03.2007, siis ei saanud kulutused selguda enne 05.03.2007. Asja materjalidest nähtub, et teenuse eest arvete esitamine ja maksmine toimus terve 2007 aasta vältel. Kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud: -

-

kui pidada kulutuste nõuet osaks tasunõudest, siis hakkas aegumine TsÜS § 146 lg 3 järgi kulgema 2007 a. lõppemisest ehk 31.12.2007. Maksekäsu kiirmenetluse avaldused on esitatud 05.03.2010 (TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest). Hagiavalduse esitamise viimane tähtpäev oli seega 31.12.2010 ning hagi on esitatud tähtaegselt. Juhul, kui isegi lugeda kulude hüvitamise nõue tasunõudest eraldi kvalifitseeritavaks ning kohaldada selle suhtes kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõuetest tulenevaid TSÜS sätteid, siis nõude sissenõutavaks muutumise varaseim tähtaeg oli 05.03.20007 ning hagi on esitatud tähtaegselt.

Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nõue muutus sissenõutavaks 30.04.2012 ning oli peatunud 26.06.2008 – 30.06.2010. Nõude aegumise peatumisega sel ajavahemikul võib nõustuda, kuid ei saa nõustuda sellega, et nõude aegumine hakkaks kulgema, peatuks vms enne, kui see on sissenõutavaks muutunud.

Alates 15.04.2013 oli viivise määr Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seetõttu oli viivise määraks: - kuni 30.01.2007 10,5% aastas; - 01.07.2007 kuni 31.12.2008 11% aastas; - 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas ning - alates 01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas; - 01.07.2011 kuni 31.12.2011 8,25% aastas; - 01.01.2012 kuni 31.12.2012 8% aastas; - alates 01.01.2013 kuni 14.04.2013 7,75% aastas; - 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas; - 01.07.2013 kuni 31.12.2013 8,5% aastas; - 01.01.2014 kuni 30.06.2014 8,25% aastas; - 01.07.2014 kuni 31.12.2014 8,15% aastas; - 01.01.2015 kuni k.a. 8,05% aastas. Hageja viivise arvestus on alljärgnev: 10.märts 2007.a.- 30. juuni 2007.a.: 10,5% x 123/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2261,42 1.juulist 2007.a. kuni 31.detsembrini 2007.a.: 11% x 184/365 x 63 911,64 eurot ≈ 3544,03 2008.a.: 11% x 63 911,64 eurot ≈ 7030,28 1.jaanuarist 2009.a. kuni 30.juuni 2009.a.: 9,5% x 181/365 x 63 911,64 eurot ≈ 3010,85 1.juulist 2009.a. kuni 31. detsembrini 2009.a.: 8% x 184/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2577,48 2010.a.: 8% x 63 911,64 eurot ≈ 5112,93 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juuni 2011.a.: 8% x 182/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2549,46 1. juulist 2011.a. kuni 31. detsembrini 2011.a. 8,25% x183/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2643,58 2012.a. 8% x 63 911,64 eurot ≈ 5112,93 2 1. jaanuarist 2013.a kuni 14. aprillini 2013.a: 7,75% x 104/365 x 63 911,64 eurot ≈ 1411,31 15. aprillist 2013.a kuni 30. juunini 2013.a: 8,75% x 76/365 x 63 911,64 eurot ≈ 1164,42 1. juulist 2013.a. kuni 31. detsembrini 2013.a: 8,5% x 183/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2723,69 1. jaanuarist 2014.a kuni 30. juunini 2014.a: 8,25% x 182/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2629,13 1. juulist 2014.a kuni 31. detsembrini 2014.a: 8,15% x 183/365 x 63 911,64 eurot ≈ 2611,53 1. jaanuarist 2015.a kuni 26. jaanuarini 2015.a: 8,05% x 26/365 x 63 911,64 eurot ≈ 366,49 2261,42 + 3544,03 + 7030,28 + 3010,85 + 2577,48 + 5112,93 + 2549,46 + 2643,58 + 1411,31 + 1164,42 + 2723,69 + 2629,13 + 2611,53 + 366,49 = 44749,53 Kokku nõuab hageja seega viivist 44 749,53 eurot. Kostja ei ole viivisearvestusele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Kuna kohus vähendab hageja nõuet 10% võrra, siis tuleb vähendada ka viivisenõuet. Samuti vähendab kohus viivist, kuna viivise nõudmine ei ole heade kommetega kooskõlas aja eest, kui kogu kulu suurus ei olnud teada ei kostjale ega hagejale, s.o kuni 2007 aasta lõpuni. Kokku vähendab kohus viivisenõuet summani 30 000 eurot.

Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.