Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 14.11.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati 30. märts 2011 välja XXXOÜ (pankrotis) pankrot. 26. aprillil 2011 esitas XXXvõlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks

nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet võlgniku vastu kogusummas 133 079,83 eurot.

ning hageja lähtub käesolevas hagimenetluses tegelikust nõude suurusest 2009. aastal saamata töötasu näol summas 18 250,48 eurot. Hageja ja võlgniku vahel 02. jaanuaril 2007 sõlmitud töölepingu nr 01/2007 punkti 5.1 sätestab, et töötajale makstav bruto palgamäär on 38 453 krooni (2 457,59 eurot) kuus. Seega, hageja pidi saama 2009. aasta eest töötasu summas 461 436 (38 453 krooni x 12 kuud) krooni bruto. Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonide kokkuvõtete väljatrükkide järgi maksis võlgnik hagejale 2009. aastal töötasu kokku 175 878 krooni (bruto). Võlgniku poolt hagejale palga maksmist tõendavad hageja pangakontode väljavõtted. Seega on hagejal 2009. aasta eest saamata töötasu (bruto) summas 461 436 krooni – 175 878 krooni = 285 558 krooni (18 250,48 eurot). Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada hageja nõue XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 79 543,17 eurot. Kostja vastus Kohtule 30.05.2013. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale teadet puuduste kohta tema esitatud nõudeavalduses ega nõudnud ka täiendavate dokumentide esitamist, ei ole hageja nõude tunnustamise aluseks nagu ekslikult väidab hageja. Hageja ei ole tõendanud, et XXXja XXXomasid võlgniku suhtes laenulepingutest tulenevat nõuet kogusummas 29 434,96 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et eelnimetatud isikud on võlgnikule 13.07.2007 ülekandeid teinud, kuid ülekannete selgitustest ei tulene, et tegemist oleks laenu andmisega. Kostja vaidlustas 30.08.2011 nõuete kaitsmise koosolekul hageja saamata jäänud töötasude nõude täies ulatuses, sest hagejal ei olnud iseendale töötasu maksmise õigust. Hageja ei ole esitanud XXXOÜ (pankrotis) osanike otsust temaga tehingu tegemiseks. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Kostjale teadaolevalt ei ole osanike otsust, millega anti hagejale õigus nõuda võlgnikult töötasu maksmist. Võlgniku osanikud on lisaks hagejale veel ka XXXOÜ, XXX, XXX, OÜ XXX ja XXX. Hageja leiab, et tal on 2009. aasta saamata jäänud töötasust tulenev nõue võlgniku vastu summas 18 250,48 eurot Ka selle nõude vaidlustamisel lähtus kostja käesoleva vastuse punktis 1.2 toodud põhjendustest. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 30. märtsi 2011. a määrusega välja XXXOÜ (pankrotis) pankroti. Hageja esitas 26. aprillil 2011. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 133 079,83 euro tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks laenuleping ning tööleping (tl 7, 21). 30.08.2011. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja laenulepingust tulenev nõue summas 29 434,96 euro ulatuses tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu pankrotihaldur. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue XXXOÜ (pankrotis) ja XXXning XXXvahel sõlmitud laenulepingutest. Hagiavalduse kohaselt andis XXXXXXOÜ-le 13. juulil 2007 laenu 184 104 Eesti krooni (8 000 GBP) ja XXXandis XXXOÜ-le 13. juulil 2007 laenu 276 453 Eesti krooni (12 000 GBP), seega kokku 460 557 Eesti krooni (29 434,96 eurot). Hageja palub kohtul tunnustada hageja laenulepingutest tulenevat nõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 29 434,96 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (tl 7, 21). Kostja vastuväite kohaselt nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et eelnimetatud isikud on võlgnikule 13.07.2007 ülekandeid teinud, kuid ülekannete selgitustest ei tulene, et tegemist oleks laenu andmisega. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja on küll hagiavalduses väitnud, et laenu andmine nähtub pangakonto väljavõttelt ja XXXOÜ raamatupidamises, kuid kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid, mis hageja väiteid kinnitaksid. Kohtule on esitatud XXXOÜ (pankrotis) pangakonto väljavõte, kuid vaidlusaluste 13.07.2007. a maksete juures puudub igasugune viive laenulepingutele (tl 30), samuti ei nähtu 12.11.2009. a kinnituskirjast laenusuhe XXXOÜ (pankrotis) ja XXXja XXXvahel (tl 31). TsMS § 230 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Halduri kinnitusel puuduvad XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses raamatupidamise dokumendid, mis kinnitaksid laenusuhte olemasolu XXXOÜ (pankrotis) ja XXXning XXXvahel. Kuivõrd käesolevas menetluses on tõendamata laenusuhe XXXOÜ (pankrotis) ja XXXning XXXvahel, ei saa kohtu hinnangul ka hagejal nõude loovutuse tulemusel tekkida laenulepingutest tulenevat nõuet XXXOÜ (pankrotis) vastu. Kohtumenetluse ajal on hageja esitanud alternatiivse nõude leides, et hageja nõue summas 29 434,96 eurot kuulub tunnustamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel. PankrS § 107 järgi nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. 26.04.2011. a nõudeavalduses on hageja palunud tunnustada laenulepingutest tulenevat nõuet summas 29 434,96 eurot II järgu nõudena. Kohtu hinnangul on tegemist erinevatel alustel esitatud nõuetega. Kohtu hinnangul ei ole nõude muutmine kohtumenetluse ajal PankrS § 107 järgi lubatud, kohtule ei saa esitada nõude tunnustamise hagiavaldust mingil muul alusel kui see oli esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kostja vastuväite kohaselt oleks alusetu rikastumise nõue ka aegunud. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja väitel on XXXOÜ (pankrotis) 13.07.2007 XXXja XXXpoolt tehtud ülekannete kaudu alusetult rikastunud 29 434,96 euro võrra. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt kohtule esitatud töölepingule nr 01/2007 oli hageja XXXOÜ (pankrotis juhatuse liige alates 02.01.2007. a (tl 32). Äriseadustik § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et hageja pidi väidetavast alusetust rikastumisest koheselt pärast alusetute maksete saamist ka teadlik olema. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Nõude aegumistähtaeg algas 14. juuli 2007 ning kooskõlas TsÜS § 136 lg 2 lõppes 14. juulil 2010. a. Hageja esitas alusetust rikastumisest tuleneva nõude 24.10.2013. a. Kohtu hinnangul hilinenult. Hageja palub kohtul tunnustada ka töötasu nõuet summas 50 108,21 eurot. Nõudeavalduse punkti 2 järgi esitas hageja tunnustamiseks oma alates 2010. aastast tuleneva saamata jäänud töötasu nõude kogusummas 34 299,46 eurot (tl 21). Eesti Töötukassa määras 04. mail 2011 võlgniku töötajatele määratud hüvitisi puudutavas otsuses hagejale hüvitatava töötasu suuruseks 2 441,73 eurot, mis

tuleks nõudest maha arvata. Nõudeavalduse punkti 3 järgi esitas hageja tunnustamiseks oma 2009. aastast tuleneva saamata jäänud töötasu nõude võlgniku vastu kogusummas 19 660,76 eurot (tl 21). Kostja vastuväite kohaselt ei olnud hagejal iseendale töötasu maksmise õigust. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kohtule on esitatud hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud tööleping nr 01/2007, mille on XXXOÜ poolt allkirjastanud juhatuse liige XXX(tl 32-33). Riigikohus on 14. septembri 2006.a. lahendis nr 3-2-1-68-06 punktis 18 leidnud järgmist: „ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et osanike pädevuses on juhatuse liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ning tehingus osaühingu esindaja määramine. Nimetatud sättest tuleneb, et ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanikud on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sh nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või tehingu vähemalt tagantjärele heaks kiitnud.“ Käesolevas kohtumenetluses ei ole kohtule esitatud XXXOÜ (pankrotis) osanike otsust hagejaga tehingu tegemiseks. Hageja ei eita osanike otsuse puudumist, kuid hageja hinnangul said teised osanikud tutvuda 2008-2009 majandusaasta aruannetega. Haldurile teadaolevalt ei ole osanike otsust, millega anti hagejale õigus nõuda võlgnikult töötasu maksmist ning teised osanikud ei teadnud, et hageja sedavõrd suurt tasu sai. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Kohus on seisukohal, et majandusaasta aruannetega tutvumise võimalus ei ole samastatav osanike nõusolekuga ning hagejal puudus õigus iseendale hagiavalduses märgitud ulatuses töötasu maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.