Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXXOÜ esitas 04.10.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. XXXOÜ oli asutatud rahvusvahelise kaubamärgi REMAXS frantsiisi kontoriks. Firma soome osanikud ei osanud ette näha nii suuri kulusid ja väheseid tulusid, sellega seoses tekkisid võlgnevused, millest ei suudetud jagu saada. REMAXI frantsiis võeti ära ja firma ei saanud enam tegutseda ning kogu tegevus jäi seisma. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 11.10.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara so krediidiasutuste andmetel 75.81 eurot ja kohustused ületavad varasid vähemalt 22 308. 97 eurot. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tagasivõitmise võimalused ajutise pankrotihalduri esialgsetel andmetel võivad esineda. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 740 eurot (lisandub sotsiaalmaks 244.20). Ajutine haldur palub töötasu välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 444.38 eurot juhatuse liikmelt XXX ning summa 75.81 eurot võlgniku pangaarvel olevate rahaliste vahendite arvel. 29.10.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Ajutine haldur selgitas, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 2 000 eurot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja teatas, et võlgniku seaduslik esindaja XXX on nõus tasuma ajutise halduri kulutuste katteks 444.38 eurot. 19.04.2013 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 29.10.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul vara praktiliselt puudub, kuna krediidiasutuste andmetel võlgniku pangaarvel on rahalisi vahendeid 75.81 eurot, kohustusi on vähemalt 22 308.97 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes

ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013 aasta aprilli-maikuud, kuna sellest ajast nagu haldur on märkinud põhineb enamus kohustustest hankijate ees. Võlgniku juhatus esitas kohtule pankrotiavalduse 04.10. 2013. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku juhatus ei ole täitnud enda kohustust tähtaegselt esitada pankrotiavaldus. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 740 eurot (lisandub sotsiaalmaks 244.20 eurot) ja kulutuste katteks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,25 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata halduri tasuks 740 eurot (lisandub sotsiaalmaks 244.20 eurot) ja kulutuste katteks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 euro ning eeltoodu hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku seaduslik esindaja XXX on teatanud, et on nõus tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 444.38 eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu summas 444.38 eurot välja ajutise halduri kasuks võlgniku seaduslikult esindajalt Tarmo Laurilt. Pankrotimenetluse kulutused summas 75.81 eurot kuulub välja mõistmisele võlgniku AS SEB Pank arveldusarvel nr XXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite arvelt. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX(ik XXX, elukoht XXX) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.