Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 19.11.2013, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-13-18504
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagiavaldus I T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 832,41 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital, rk 11919806, asukoht Jõe 3, Tallinn, Harjumaa, esindaja Tarvo Ilves esindajad
Kohtuistungi aeg
Kostja: I T, ik xxxx, elukoht xxxx 06.11.2013
1) Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus osaliselt. 2) Välja mõista I Tlt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus summas 924,10 eurot (üheksasada kakskümmend neli eurot ja 10 eurot), intress summas 74,97 (seitsekümmend neli eurot ja 97 senti) ja kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 637,19 eurot (kuussada kolmkümmen seitse eurot ja 19 senti). 3) Välja mõista I Tlt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhinõudelt summas 924,10 eurot hagi esitamiseks hetkeks sissenõutavaks mitte muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 järgi 0,053% päevas kuni hetkeni, mil viivise summa moodustab põhinõudest 99,9%. 4) Jätta rahuldamata AS PlusPlus Capital hagiavaldus I T vastu leppetrahvi nõudmise osas. 5) Jätta hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja enda kanda. Jätta kostja kulud 96 % osas tema enda kanda ja 4% osas hageja kanda.
Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tuginevalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1, §-le 113 ja §-le 94 nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määrus, s.o 0,053 % päevas ja leppetrahvi, milles on kostja ja pank leppinud kokku lepingu 1 üldtingimuste p-s 3.2. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus summas 924,10 eurot, 16.08.2013 seisuga arvestatud viivis summas 590,67 eurot, intress summas 74,97 eurot, leppetrahv summas 63,91 eurot ning jooksev viivis 0,053 % päevas põhivõlgnevuse summalt. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis seaduses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni.
tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Panga poolt kostjale 09.04.2010 lepingu 1 ülesütlemise teatisest nähtub, et kostja on teatise koostamise hetkeks olnud viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse täies ulatuses tagastamisega. Pank on kostjale andnud kahenädalase tähtaja võlgnevuse tagastamiseks hiljemalt 28.04.2010 ja hoiatas, et võlgnevuse mittetagastamisel märgitud kuupäevaks loetakse leping 1 ülesöelduks. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, ütles pank lepingu 1 üles 28.04.2010. Kostja ei ole esitanud väidet, et tema ei ole 09.04.2010 teatist lepingu 1 ülesütlemise kohta kätte saanud. Seega on kohtu hinnangul ütles pank lepingu 1 kehtivalt üles. Kohus asub seisukohale, et põhivõlgnevus summas 924,10 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud limiidileping nr 483JM20708650, mille kohaselt oli intressimäär 19% aastas ning kõnealust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja palub mõista hagejalt välja ka intress summas 74,97 eurot ja kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga arvestatud viivis summas 637,19 eurot. Intressi maksmise kohus tuleneb lepingu 1 üldtingimuste p-st 4. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus 1 leppinud kokku intressimääras 19% aastas (0,053% päevas) ja VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivisenõue ja intressinõue põhjendatud, nende suurus on mõistlik ning ei ületa põhinõuet, mistõttu ei saa seda ka pidada ebamõistlikult kõrgeks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 74,97 eurot ja kohtuotsuse kuulutamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 637,19 eurot. Hageja on esitanud taotluse mõista välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivise põhinõudelt kuni hetkeni, mil viivis moodustab põhinõudest 99,9%. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes TsMS §-le 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 924,10 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks mitte muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 järgi 0,053% päevas kuni hetkeni, mil viivise summa moodustab põhinõudest 99,9%. Hageja, juhindudes lepingu 1 üldtingimuse p-st 3.2, palub mõista kostjalt välja kohustuse rikkumise eest leppetrahvi summas 63,91 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-120-08 p-s 15
leidnud, et VÕS § 415 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et see reguleerib tarbijakrediidilepinguga täitmisega viivitamise tagajärgi ammendavalt, võimaldades nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist ja Riigikohtu hinnangul ei või tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel leppetrahvi. Keelu nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel leppetrahvi sätestab ka käesoleval ajal kehtiv VÕS § 415 lg 1 viimane lause. Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja leppetrahv summas 63,91 eurot
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude summas 1 700,17 eurot (põhinõue 924,10 eurot + intress 74,97 eurot + viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 637,19 eurot + leppetrahv 63,91 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt summas 1 636,26 eurot (põhinõue 924,10 eurot + intress 74,97 eurot + viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 637,19 eurot). Seega rahuldab kohus hageja esialgse nõude ca 96% ulatuses. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.