lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-18504/35

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 19.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-18504/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 19.11.2013, Rakvere koht Tsiviilasja number

2-13-18504

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagiavaldus I T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 832,41 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital, rk 11919806, asukoht Jõe 3, Tallinn, Harjumaa, esindaja Tarvo Ilves esindajad

Kohtuistungi aeg

Kostja: I T, ik xxxx, elukoht xxxx 06.11.2013

RESOLUTSIOON:

1) Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus osaliselt. 2) Välja mõista I Tlt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus summas 924,10 eurot (üheksasada kakskümmend neli eurot ja 10 eurot), intress summas 74,97 (seitsekümmend neli eurot ja 97 senti) ja kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 637,19 eurot (kuussada kolmkümmen seitse eurot ja 19 senti). 3) Välja mõista I Tlt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhinõudelt summas 924,10 eurot hagi esitamiseks hetkeks sissenõutavaks mitte muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 järgi 0,053% päevas kuni hetkeni, mil viivise summa moodustab põhinõudest 99,9%. 4) Jätta rahuldamata AS PlusPlus Capital hagiavaldus I T vastu leppetrahvi nõudmise osas. 5) Jätta hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja enda kanda. Jätta kostja kulud 96 % osas tema enda kanda ja 4% osas hageja kanda.

Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1.AS PlusPlus Capital esitas hagiavalduse I T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I. T ja Danske Bank A/S Eesti filiaal 26.09.2007 limiidilepingu nr 483JM20708650 (leping 1) ning samal päeval, s.t 26.09.2007 ka limiidilepingu nr 483JM20708650 lisa 1 (leping 2). Lepingu 1 kohaselt võimaldas pank kostjale järelmaksulimiidi summas 15 000 krooni (958,67 eurot) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama igakuiste maksetena summas 255 krooni (16,30 eurot kuus) hiljemalt 26.09.2011. Lepingu 1 kohaselt oli leping sõlmimise hetkest kuni 31.12.2007 intressimääraga 0% aastas ning alates 01.01.2008 oli intressimäär 19% aastas. Kostja pidi esimese tagasimakse teostama põhiosasummas alates 15.10.2007. 26.09.2007 sõlmitud lepinguga 2 tehti muudatused lepingu 1 põhitingimustes ja võimaldati kostjale perioodil 26.09.20107 - 31.12.2007 maksepuhkust ning sedastati, et maksepuhkuse ajal arvestatud intresside ulatuses suurendatakse kostja kasutuses oleva limiidi summat. Kostja kasutas panga poolt võimaldatud limiiti sularaha väljavõtmiseks või kaupade eest tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingut 1, jättes alates 14.02.2010 tasumata igakuised maksed ja rikkus sellega poolte vahel sõlmitud lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 mõttes. Hagiavaldusest nähtub, et lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu 1 tingimuste p-st 8.1 lõpetas pank ennetähtaegselt lepingu ja kuulutas limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 28.04.2010. 09.04.2010 teavitas pank lepingu 1 ülesütlemisest kostjat kirjalikult ning nõudis kogu lepingust 1 tuleneva võlgnevuse 1 013,45 eurot (15 857,07 krooni), s.h limiidi põhiosa jääk, intressi ja viivise kohest tasumist. Vaatamata panga korduvatele pöördumistele ei ole kostja nimetatud kohustusi täitnud. 22.10.2010 loovutas pank oma nõude kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas pank kostjat kirjalikult. Hageja esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole ja nõudnud lepingust 1 tuleneva võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole midagi tasunud.

Tuginevalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1, §-le 113 ja §-le 94 nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määrus, s.o 0,053 % päevas ja leppetrahvi, milles on kostja ja pank leppinud kokku lepingu 1 üldtingimuste p-s 3.2. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus summas 924,10 eurot, 16.08.2013 seisuga arvestatud viivis summas 590,67 eurot, intress summas 74,97 eurot, leppetrahv summas 63,91 eurot ning jooksev viivis 0,053 % päevas põhivõlgnevuse summalt. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis seaduses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

2.I T palub jätta hagi läbi vaatamata. Vastuse kohaselt ei ole nõue põhjendatud, sest pank ise teatas, et kreeditkaart on vaba tagasimaksega ja kostja saab maksta, millal soovib. Kostja ei tunnistanud esitatud nõuded.

KOHTUMENETLUSE KÄIK

3.Kostja ei ole 06.11.2013 toimunud istungile ilmunud ega saatnud esindajat. Hageja tegi lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ettepaneku asja sisuliseks lahendamiseks kostja osavõtuta. Hageja esitas viivissumma suuruse kohtuotsuse tegemise aja seisuga, mis moodustab 637,19 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Asjas on toimunud kohtuistung 06.11.2013, millele ei ole kostja ilmunud ega esindajat saatnud. Hageja esitas kohtuistungil TsMS § 410 alusel taotluse lahendada asi sisuliselt kostja osavõtuta. TsMS § 414 lg 1 esimene lause sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Samas sätte lg 2 p-st 2 tulenevalt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks loetaks TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatu raske haigust, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus on 03.10.2013 määruses põhjendanud suulise menetluse määramise vajalikkust ning kohtutoimikust nähtuvalt sai I. Tähismaa kohtukutse 06.11.2013 istungile kätte 03.10.2013 (tl 86, 102). Kostja palus 15.10.2013 elektroonilises kirjas (tl 111) lükata 06.11.2013 planeeritud istung edasi, kuna ta viibib perioodil 05.11.2013 – 07.11.2013 seoses tööülesannetega välismaal. Kohus on kostjale selgitanud, et välismaal viibimine seoses tööülesannete täitmisega ei ole mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks TsMS § 422 lg 1 mõttes ja kostja ei ole tõendanud, et ta viibib märgitud perioodil välismaal seoses tööülesannetega. Kostja ei ole 06.11.2013 istungile ilmunud ega esindajat saatnud. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks ja kuna kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, on võimalik asi lahendada kostja osavõtuta TsMS §-st 410 ja § 414 lg-st 1 tulenevalt.
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud, et Danske Bank A/S Eesti filiaal ja I. T sõlmisid 26.09.2007 limiidilepingu nr 483JM20708650 (leping 1). Lepingu alusel sai kostja õiguse kasutada limiiti summas 15 000 krooni ja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga 16.09.2011. Lepingu 1 kohaselt oli kuni 31.12.2007 intressimäär 0% aastas, alates 01.01.2008 oli intressimäär 19% aastas. 26.09.2007 sõlmisid pooled limiidilepingu lisa 1 muudeti lepingu 1 selliselt, et kostjale võimaldati maksepuhkust perioodil 26.09.2007 – 31.12.2007. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut 1 jättes alates 14.02.2010 tasumata igakuised maksed. 24.09.2010 võõrandas Danske Bank A/S Eesti filiaal oma lepingust 1 tuleneva nõude kostja vastu AS-le PlusPlus Capital. Kostja ei vaidlusta 26.09.2007 limiidilepingu ja selle lisa 1 sõlmimist, kuid ta ei tunnista esitatud nõuded ja leiab, et nõue ei ole põhjendatud, kuna tegemist oli vaba tagastamisega kreeditkaardiga ja kostjal oli õigus maksta, millal ta soovib.
6.Kohus leiab, et kuigi kostja ja panga vahel 26.09.2007 sõlmitud leping kannab nime limiidileping, vastab see oma sisu poolest, mida kinnitavad ka lepingu 1 üldtingimuste p-s 1 defineeritud mõisted, tarbijakrediidilepingu eriliigiks olevale arvelduskrediidilepingu tunnustele VÕS § 407 mõttes. VÕS § 407 (redaktsioon kuni 30.06.2010) sätestas, et kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 404-406 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei vaidlusta, et on ta oli lepinguga 1 võimaldatud limiiti kasutanud. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja tasuma kasutatud limiidi igakuiste osamaksena summas 255 krooni iga kuu
15.kuupäeval. Seega ei ole õige kostja seisukoht, et pooled sõlmisid vaba tagastamisega lepingu ja kostjal oli õigus tagastada kasutatud limiidi tema vabalt valitud ajahetkel. Lepingust nähtuvalt pidi kostja tagastama kasutatud krediiti igakuiste osamaksena lepingus kokkulepitud tähtajaks. Kostja rikkus lepingut 1 jättes alates 14.02.2010 maksmata krediidilepingu igakuised makseid. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud limiidikonto väljavõtte (tl 35-39), millega on kohtu hinnangul tõendatud hageja nõuete moodustumine ja nende summa. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning sama lõike punkti 4 järgi taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eriregulatsiooni sätestab VÕS § 416. VÕS § 416 lg 1 (redaktsioon kuni 30.06.2010) sätestas, et krediidiandja võib osamaksetena

tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Panga poolt kostjale 09.04.2010 lepingu 1 ülesütlemise teatisest nähtub, et kostja on teatise koostamise hetkeks olnud viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse täies ulatuses tagastamisega. Pank on kostjale andnud kahenädalase tähtaja võlgnevuse tagastamiseks hiljemalt 28.04.2010 ja hoiatas, et võlgnevuse mittetagastamisel märgitud kuupäevaks loetakse leping 1 ülesöelduks. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, ütles pank lepingu 1 üles 28.04.2010. Kostja ei ole esitanud väidet, et tema ei ole 09.04.2010 teatist lepingu 1 ülesütlemise kohta kätte saanud. Seega on kohtu hinnangul ütles pank lepingu 1 kehtivalt üles. Kohus asub seisukohale, et põhivõlgnevus summas 924,10 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud limiidileping nr 483JM20708650, mille kohaselt oli intressimäär 19% aastas ning kõnealust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja palub mõista hagejalt välja ka intress summas 74,97 eurot ja kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga arvestatud viivis summas 637,19 eurot. Intressi maksmise kohus tuleneb lepingu 1 üldtingimuste p-st 4. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus 1 leppinud kokku intressimääras 19% aastas (0,053% päevas) ja VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivisenõue ja intressinõue põhjendatud, nende suurus on mõistlik ning ei ületa põhinõuet, mistõttu ei saa seda ka pidada ebamõistlikult kõrgeks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 74,97 eurot ja kohtuotsuse kuulutamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 637,19 eurot. Hageja on esitanud taotluse mõista välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivise põhinõudelt kuni hetkeni, mil viivis moodustab põhinõudest 99,9%. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes TsMS §-le 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 924,10 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks mitte muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 järgi 0,053% päevas kuni hetkeni, mil viivise summa moodustab põhinõudest 99,9%. Hageja, juhindudes lepingu 1 üldtingimuse p-st 3.2, palub mõista kostjalt välja kohustuse rikkumise eest leppetrahvi summas 63,91 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-120-08 p-s 15

leidnud, et VÕS § 415 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et see reguleerib tarbijakrediidilepinguga täitmisega viivitamise tagajärgi ammendavalt, võimaldades nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist ja Riigikohtu hinnangul ei või tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel leppetrahvi. Keelu nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel leppetrahvi sätestab ka käesoleval ajal kehtiv VÕS § 415 lg 1 viimane lause. Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja leppetrahv summas 63,91 eurot

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude summas 1 700,17 eurot (põhinõue 924,10 eurot + intress 74,97 eurot + viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 637,19 eurot + leppetrahv 63,91 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt summas 1 636,26 eurot (põhinõue 924,10 eurot + intress 74,97 eurot + viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 637,19 eurot). Seega rahuldab kohus hageja esialgse nõude ca 96% ulatuses. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja