2-13-10178/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 08.04.2013 määrusega välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 28.10.2013 esitas pankrotihaldur Peeter Sepper kohtule XXX pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada XXX (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Peeter Sepper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Samuti palub haldur määrata halduri tasu summas 1 127,84 eurot määramisega osaliselt menetlusabi korras riigi vahenditest, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 158,60 eurot ning menetlusabiga katmata osa pankrotihalduri tasust ja kulutustest summas 889,44 eurot ulatuses välja mõista võlgnikult. Pankrotihalduri aruanne. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.04.2013.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.07.2013.a. Kõik nõuded ja rahuldamisjärgud tunnustati. Nõuete kaitsmise koosoleku päevakorras oli pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine, menetluse vajalike kulutuste kinnitamise otsustamine ja usaldusisiku nimetamine. Asjaolul, et võlausaldajad nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud palus haldur võlausaldajatel Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Swedbank AS-l esitada päevakorrapunktide suhtes oma kirjalik seisukoht. Vastavalt osundatud seisukohtadele ei ole võlausaldajatel vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamise suhtes ja nad on nõus menetlustes tehtud vajalike kulutuste ja pankrotihalduri tasu suurusega ning XXX , isikukood XXX, nimetamisega pankrotivõlgnik XXX usaldusisikuks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivarasse kuulus OÜ XXX osa nominaalväärtusega 2 556 eurot. 07.10.2013.a. välja kuulutatud osa enampakkumine alghinnaga 500 eurot nurjus huvi puudumise tõttu. Pankrotivõlgnik tegutseb kinnisvaravahenduse valdkonnas temale kuuluva ülalnimetatud äriühingu netotöötasuga 320 eurot kuus. Äriühingu müügikäive on 1 000 kuni 2 000 eurot aastas. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgnik tegutseb OÜ XXX kaudu ning äriühingute negatiivset müügipraktikat pankrotimenetlustes, ei ole otstarbekas jätkata osa müüki, kuna see toob kaasa pankrotimenetluse põhjendamatu venimise.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused (eurodes): Bürooteenus 158,60 Massikohustused kokku 158,60. Pankrotimenetluse kulud (eurodes) Ajutise pankrotihalduri tasu 648 Ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus 96,54 Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 213,84 Pankrotihalduri taotletav tasu 672 Sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult 221,76. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotivaras pandivara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Müümata on pankrotivõlgnikule kuuluv XXX OÜ osa nominaalväärtusega 2 556 eurot järgmistel põhjustel: pankrotivõlgniku ainuke sissetulek tuleb tegutsemisest nimetatud äriühingu kaudu; sarnaste põhivaradeta ja ainult osaniku/juhatuse liikme tegevusel põhinevate äriühingute osade müügipakkumine on suhteliselt suur ja huvi nende vastu väike, kuna uute äriühingute asutamine on odav ja sellega ei kaasne varem tegutsenuga võrreldes võimalikke maksuriske või muid ootamatuid rahalisi kohustusi. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine; pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine; taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks, kooskõlastamine võlausaldajatega. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud Teine rahuldamisjärk PankrS § 153 lg 1 p 2: Võlausaldaja

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused. Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused (eurodes). Ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 96,54 Bürooteenus pankrotimenetluses 158,60. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Alalise maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Konkreetsel juhul jättis pankrotivõlgnik, tegutsedes füüsilisest isikust ettevõtjana, tasumata maksuseadustest sätestatud riiklikud maksud, põhjendades seda maksudeks mõeldud raha ebaõnnestunud väljalaenamisega. Maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teo toimepanemisega. Pankrotihaldurile tasu määramisest. Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel ajutise pankrotihalduri töö arvestusega, s.o. tunnitöö alusel, juhindudes PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust ning lähtudes tunnitasust 80 eurot. Kokku töötunde 10,6, tunnitasu 80 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu 848 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 279,84 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 158,60 eurot. Taotlus pankrotivõlgnik XXXmenetlusabi andmiseks. Eeltoodust tuleneval moodustavad pankrotihalduri tasu ja sotsiaalmaks sellelt kokku 1 127,84 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel ja menetluse jooksul pankrotimenetlusse raha ei laekunud, taotleb allakirjutanu halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotivõlgnik XXXmenetlusabi andmist summas 1 127,84 eurot. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusabi, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on XXXXXXXXXXXXXX. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 28.10.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 31.10.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded

XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 100 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt on XXXalalise maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. XXX , tegutsedes füüsilisest isikust ettevõtjana, jättis tasumata maksuseadustest sätestatud riiklikud maksud, põhjendades seda maksudeks mõeldud raha ebaõnnestunud väljalaenamisega. Võlgniku maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teo toimepanemisega. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 47 974,89 eurot ja Swedbank AS 1 521,29 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,6 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks koos sotsiaalmaksuga 1 127,84 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 127,84 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 1 127,84 eurot.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused summas 158,60 eurot, milleks on bürookulud. Kohus on seisukohal, et halduri XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kinnitab need summas 158,60 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda. Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXX(pankrotis) on oma pankrotiavalduses Harju Maakohtule esitanud taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik omab töökohta, tegutsedes kinnisvaravahenduses. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt on kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks esitanud XXX . Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus ja nimetada XXXusaldusisikuks XXX (isikukood XXX ). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele