Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
18.november 2013 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu AS SEB Pank hagi T.R.a (R.) vastu 81 238,77 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
85 370,57 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), Hageja lepinguline esindaja Martin Velling (e-post: [email protected]) Kostja: T.R. (isikukood x, elukoht x; e-post: x)
Kohtuistung
12.september 2013
Istungil osalesid
M. Velling, T. R.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T.R.’alt (isikukood x) AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks 51 711,19 € (viiskümmend üks tuhat seitsesada üksteist eurot ja 19 senti, millest 1546,78 € intress ja 6998,04 € viivis laenulepingust nr 6000130990310 ning 18 174,57 € põhivõlg, 917,34 € intress ja 24 074,46 € otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis laenulepingust nr L040017745).
3.Välja mõista T.R.alt AS SEB Pank kasuks viivis, arvestatuna laenulepingu nr L040017745 tasumata põhinõudest (otsuse tegemise seisuga 18 174,57 €) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2013 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jäävad täies ulatuses T.R.a kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
2-13-4250 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
25.01.2013 AS SEB Pank esitas Pärnu Maakohtule hagi T.R.a vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 23.12.2004 sõlmisid hageja ja T.R. laenulepingu nr L040017745 (edaspidi nimetatud Leping 1), mille alusel on kostjale väljastatud laenu summas 101 619,52 €. Lepinguga kohustus kostja laenu tagastama laenu tagastamise tähtpäevaks, s.o 10.12.2019, osade kaupa; intressi maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 10.päev ning intressimääraks oli lisakokkuleppe nr 3 kohaselt 6 kuu Euribor + 0,800% aastas. Kostja kohustus tagama tasutavate maksete tähtpäeval Lepingus 1 nimetatud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Lepingu 1 punkti 20 järgi oli hagejal õigus laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel õigus nõuda viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Kostja laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale teateid võlgnevuse tasumiseks. 29.12.2009 saatis hageja kostjale Lepingu 1 erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 25.01.2010. Kostja võlga ei tasunud ega võtnud ühendust läbirääkimiste pidamise osas. Hageja ütles Lepingu I erakorraliselt üles alates 26.01.2010. Hagiavalduse esitamise seisuga oli Lepingust 1 tulenev võlgnevus kokku 75 046,13 €, millest põhiosa 52 581,48 €, intressid 917,34 € ja viivised 21 547,31 €. Korraldaval kohtuistungil 12.09.2013 hageja vähendas Lepingust 1 tulenevat põhiosa nõuet 34 226,91 € võrra, mis pärast hagi esitamist laekus hagejale täitemenetlusest. 27.06.2013 menetlusdokumendis, 12.09.2013 istungil ja 09.10.2013 menetlusdokumendis esitatud nõude täpsustuste kohaselt hageja taotleb Lepingu 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlana 18 174,57 €, intressid 917,34 €, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 21 547,31 €; lisaks viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 25.01.2013 kuni 11.07.2013 põhiosa summalt 52 581,48 € ja alates 12.07.2013 põhiosasummalt 18 174,57 €. Hagiavalduse kohaselt 24.03.2003 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 6000130990310 (edaspidi Leping 2), mille lisakokkuleppe nr 4 kohaselt väljastas hageja kostjale laenu kokku 47 933,74 €. Kostja kohustus tagastama laenu tagastamise tähtpäevaks osade kaupa maksegraafikus sätestatud tähtpäevadel ja summades, viimase tagasimaksega laenutähtpäeval. Lisakokkuleppe nr 2 punktis 2 lepiti laenutähtpäevaks 25.08.2014. Laenu- ja intressimakse tähtpäevaks oli iga kuu 25.päev alates 25.08.2003. Viimaseks intressimääraks lepiti Lepingu 2 lisakokkuleppes 4 kokku 6 kuu Euribor + 1,500% aastas. Kostja kohustus tagama tasutavate maksete tähtpäeval Lepingus 2 nimetatud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras (Lepingu 2 p 20). Kostja Lepingust 2 tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale teateid võlgnevuse tasumiseks. Teadetes näidatud tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei likvideerinud ning 29.12.2009 hageja saatis kostjale Lepingu 2 erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 25.01.2010. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud ühendust läbirääkimiste küsimuses, mistõttu hageja ütles Lepingu 2 erakorraliselt üles alates 26.01.2010. Lepingu 2 tagatiseks olnud kinnistu realiseeriti
2-13-4250 ning sellest laekunud summa kattis kogu Lepingust 2 tuleneva kostja võlgnevuse põhiosa summa. Hagiavalduse esitamise seisuga on Lepingust 2 tulenev hageja nõue kostja vastu 9375,61 €, millest 1547,78 € moodustavad intressid, 6998,04 € viivis ning 830,79 € leppetrahv tagatisvara kindlustamata jätmise eest 26 jooksul, á 31,95 € (vt nõude täpsustus 27.06.2013 menetlusdokumendis, lk 95, leppetrahvi õige summa on 830,70 €). 12.09.2013 korraldaval kohtuistungil hageja loobus leppetrahvi nõudest summas 830,79 €, kuna kostja tõendas, et tagatisvara oli kindlustatud. 09.10.2013 menetlusdokumendis hageja täpsustas nõuet ja palub kostjalt välja mõista Lepingust 2 tulenev koguvõlgnevus 8544,82 €. Lepingust 1 tuleneva võlgnevuse osas hageja palub täitemenetlusest 34 266,91 € laekumise päevaks lugeda Pärnu linnas, x korteriomandi müügi päeva, s.o 12.07.2013. Seega tuleks lepingu 1 põhiosalt summas 52 581,48 € arvestada viivist kuni 11.07.2013 ning põhiosalt 18 174,57 € arvestada viivist alates 12.07.2013. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
19.04.2013 kirjalikus vastuses ja selle 31.07.2013 täienduses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja oli krediidiasutuste seaduse ja Eesti Panga Presidendi määruste kohaselt kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuse täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Lisaks on realiseerimata ka tagatisvara. Kostja väidetel enne laenuotsuste tegemist hindas tagatisvara hageja poolt aktsepteeritud hindaja ja laenukomitee pidi olema veendunud, et tagatised on piisavad ja kindlustavad hageja kõigi nõuete täitmise. Pangatöötaja kinnitas kostjale kõikide lepingute sõlmimisel, et kostja ei pea millegi pärast muretsema, sest kõik nõuded on tagatistega piisavalt kaetud. See, et kinnisvarahinnad sellisel määral langenud on, ei ole kostja süü ja ta ei saanud lepingute sõlmimisel seda ette näha. Seega on kostja jaoks ainumõeldav variant kõikide nõuete kustutamine. Vastutasuks on kostja valmis loovutama kogu tagatisvara AS-ile SEB Pank. Kui tagatisvara müükase odavamalt, kui kõik hageja nõuded kostja vastu, siis kostja järelejäänud nõuet ei tunnista ega hakka kunagi tunnistama. Kostja leiab, et hageja on käitunud äärmiselt ebausaldusväärse partnerina, üritades veeretada vastutuse eraisikust laenuvõtjate kaela. AS SEB Pank on rikkunud seadust. Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi, sest tagatisvara oli nõuetekohaselt kindlustatud. Hageja on tekitanud kostjale kahju laenulepingute ennetähtaegse lõpetamise ja laenutingimuste osas läbirääkimiste mittevõimaldamisega olukorras, kus kolm laenulepingut olid korrektselt teenindatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus 01.10.2013 määrusega tühistas kohtulahendi teatavakstegemiseks määratud aja ning uuendas asja arutamise. Kohus nõudis hagejalt täpsustusi ning teatas, et teeb kohtulahendi teatavaks 28.10.2013 kohtukantselei kaudu. 28.10.2013 määrusega kohus pikendas lahendi tegemise aega 18.novembrini 2013. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused kohtuistungil, tutvunud nende kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Kohus tegi kindlaks järgmised faktilised asjaolud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud kahest laenulepingust: Hageja ja kostja (tolleaegse perenimega Sinimägi) sõlmisid 23.12.2004 laenulepingu nr L040017745 (hagiavalduse eeskujul kohus nimetab seda lepingut edaspidi Leping 1), millega hageja andis kostjale laenu 800 000 EEK sihtotstarbega kahe x asuva korteriomandi (korterid x ja x) ostmiseks; laenu tagastamise tähtpäev selles lepingus oli 10.12.2019, intressimääraks lepiti Panga Eesti krooni laenude baasintress + 0,8%
2-13-4250 aastas. Laenu tagasimakseid ja intressi pidi kostja tasuma igakuuliselt annuiteetmaksetena iga kuu 10.kuupäeval alates 10.02.2005. Laenu tagatiseks oli hüpoteek Sõõru Invest OÜ-le kuuluvale korteriomandile x ning hüpoteek T.S. korteriomanditele x. 05.07.2005 lisakokkuleppega nr 1 suurendati kostjale Lepinguga 1 antud laenusummat 790 000 EEK võrra, mille järel oli kostjale Lepingu 1 alusel antud laenusummaks 1 590 000 EEK (101 619,52 €), sama lisakokkuleppega nr 1 kehtestati uueks laenu tagastamispäevaks 10.06.2035 ning lepiti kokku laenu täiendavas tagamises x maakonnas asuva x (registriosa x) kinnistuga ja x mõttelise osaga x kinnistust (registriosa x). Lepingu 1 kohta 12.01.2006 sõlmitud lisakokkuleppega nr 2 vabastati lepingu täitmise tagamisest osaühingule Sõõru Invest kuuluv korteriomand asukohaga x (registriosa x) ja T. S. kuuluv korteriomand asukohaga x (registriosa x). Lepingu 1 muutmiseks 08.02.2008 sõlmitud lisakokkuleppega nr 3 pooled leppisid kokku, et kostja võlgneb pangale Eesti kroonides saadud laenu hagejale eurodes, lisakokkuleppe sõlmimise seisuga fikseeriti laenujäägiks 95 732,73 €. Pooled leppisid kokku intressimäära muutmises, uueks intressimääraks sai 6 kuu Euribor + 0,800% aastas. Lepingust nr 1 on kostjal võlgnevus alates 10.12.2008 ning alates 26.01.2010 hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale selle lepingu alusel põhiosa 52 581,48 €, intresse 917,34 € ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 21 547,31 €. 12.07.2013 müüdi täitemenetluses x korteriomandid ning lepingu nr 1 võlgnevuse katteks laekus hagejale 34 266,91 €. Alates 12.07.2013 on lepingust nr 1 tuleneva põhivõla suuruseks 18 174,57 €.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2003 laenulepingu nr 6000130990310 (edaspidi Leping 2), millega hageja andis kostjale laenu 750 000 EEK, laenu kasutamise sihtotstarbega korteriomandite x, x ost ning renoveerimine; laenu väljamakse perioodiks lepiti kokku 24.07.2003 – 24.08.2003; laenu tagastamise tähtpäevaks 25.08.2019, intressimääraks lepiti kokku panga Eesti krooni laenude baasintress + 4% aastas. Laenu tagasimakseid ja intressi pidi kostja tasuma igakuuliselt annuiteetmaksetena iga kuu 25.päeval alates 25.08.2003. Lepingu 2 kohaselt tagas lepingu täitmist hüpoteek OÜ-le Sõõru Invest kuuluvatele, x ja x asuvatele korteriomanditele (s.o samad korterid, mille ostmiseks ja renoveerimiseks kostja laenu võttis) ning T. R.a (isikukood x) käendus (käendusleping sõlmiti 24.07.2003 summas 975 000
EEK).
27.10.2003 lisakokkuleppega nr 1 muudeti Lepingus 2 sätestatud laenu väljamakseperioodi ning lepiti kokku uus väljamakse periood 24.08.2003 – 24.11.2003. 04.05.2005 Lepingu 2 lisakokkuleppega nr 2 muudeti kokkulepitud intressimäära ja laenutähtpäeva: intressimääraks sai panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,5% aastas ning laenu tagastamise uus tähtpäev oli 25.08.2014. 12.01.2006 sõlmiti lisakokkulepe nr 3, millega vabastati lepingu täitmise tagamisest OÜ-le Sõõru Invest kuuluv korteriomand x ning T.S. kuuluv korteriomand x. 08.02.2008 lisakokkuleppega nr 4 pooled leppisid kokku, et kostja võlgneb pangale Eesti kroonides saadud laenu hagejale eurodes, lisakokkuleppe sõlmimise seisuga fikseeriti laenujäägiks 33 620,94 €. Pooled leppisid kokku ka intressi muutmises, uueks intressimääraks sai 6 kuu Euribor + 1,500% aastas. Lepingust nr 2 on kostjal võlgnevus alates 25.11.2008 ning alates 26.01.2010 hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgneb hagejale lepingu nr 2 alusel intresse 1546,78 € ning viiviseid 6998,04 €. Hagis esitatud teenustasude (leppetrahv tagatisvara kindlustamata jätmise eest) võlgnevuse nõudest hageja menetluse käigus loobus, kuna kostja tõendas, et tagatisvara oli kindlustatud.
2-13-4250
4.Kostja rikkus laenulepingutega endale võetud kohustusi ning tekkinud võlgnevuse tõttu hageja ütles lepingud erakorraliselt üles alates 26.01.2010 (ülesütlemisteated lk 16 ja 21). Kostja lepingute ülesütlemist ei ole vaidlustanud. Tagatisvara on müüdud, kuid saadud rahasumma ei katnud kõiki kostja eelnimetatud laenulepingutest tulenevaid täitmata kohustusi. Kostja ei vaidlustanud hageja nõude suurust, kuid leidis, et tagatisvara väärtuse vähenemise ja tagatisvara ebapiisavuse eest peaks vastutama ka hageja, kes laenu andmisel hindas kostja maksevõimet ja tagatisvara väärtust.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2).
6.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks on VÕS § 396 lg 1 kohaselt tagasi maksta laenuks saadud rahasumma ning § 397 lg 1 järgi kohustus tasuda kokkulepitud intressi. Kostja ei vaidle vastu, et tal tekkisid üleilmse majanduslanguse tingimustes makseraskused ning võlgnevus hageja ees. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei soostunud andma kostjale maksepuhkust ega arvestanud muid hageja esitatud ettepanekuid olukorra lahendamiseks, kuigi varasemalt oli kostja kolme laenulepingut korrektselt täitnud. Kohus leiab, et hageja võimalik hea usu põhimõtte vastane käitumine võlgnevuse osas läbirääkimiste mittevõimaldamisel võib olla argumendiks lepingute ülesütlemise õiguspärasuse vaidlustamisel, kuid ei anna alust käesoleva hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ise kinnitab, et ei ole lepingute ülesütlemist vaidlustanud, kuigi 12.09.2013 istungil kostja eitas ülesütlemisteadete saamist. Lepingute ülesütlemisest sai kostja enda sõnul teada miinuses pangakonto kaudu, 2009.a detsembris – 2010.a jaanuaris kostja panga poole läbirääkimisteks ei pöördunud. Laenumaksete aruannetest (lk 145 - 153) nähtub, et alates 2008.novembrist on kostja võlgnevus järjepidevalt suurenenud ning kostja pidi arvestama võimalusega, et hageja kasutab õigust leping erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemisteated on saadetud aadressile x, mis Rahvastikuregistri andmetel (tl 38) on alates 09.09.2008 kostja registrisse kantud elukohaks. Lisaks nähtub kohtule esitatud kompromisslepingust tsiviilasjas 2-10-20501 (lk 113-115), et kostja on hagejaga sõlminud kokkuleppe tagatiste iseseisvaks müügiks ning leppinud kokku müügist saadavate vahendite arvel laenulepingutest tulenevate võlgnevuste kustutamise korras. Nimetatud kompromisslepingust ja ostu-müügilepingutest (lk 118 – 144) nähtuvalt on kostja nõustunud hagis nimetatud laenuvõlgnevuse kustutamiseks võõrandama ka sellist vara, mida laenulepingutes tagatisena ei nimetata. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja on sisuliselt nõustunud sellega, et laenulepingud lõppesid hageja poolt erakorralise ülesütlemisega alates ülesütlemisteadetes (lk 16, 21) näidatud ajast 26.01.2010 ning kostjal oli kohustus kogu laenujääk tagasi maksta.
7.Kohus leiab, et kostja väited hageja hea usu vastasest käitumisest maksepuhkuse või laenutähtaja pikendamise mittevõimaldamisel on ilmselt põhjendamatud. Kostja selgitas, et makseraskuste tekkimisel pöördus ta laenupuhkuse saamiseks Pärnu kontori poole, kus maksepuhkust ei võimaldatud. Seejärel pöördus kostja AS SEB Pank Tallinna kontorisse avaldusega pikendada laenu tagasimakse perioodi, kus seati pikendamise tingimuseks 50 000 krooni maksmist ja lisatagatise andmist. Kostja heidab hagejale ette, et hageja põhjendamatult võttis kostja maksepuhkuse ja laenu pikendamise taotluste lahendamisel arvesse kostja abikaasa T. R.a ning tema äriühingute võlgnevusi, ega arvestanud varasemat korrektset maksekäitumist. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja kostja selgitustest kohtuistungitel selgus, et kostja on füüsilise isikuna saadud laenu suures osas kasutanud oma abikaasa äriühingule OÜ-le Sõõru
2-13-4250 Invest korteriomandite ostmiseks ja renoveerimiseks ning nimetatud korteriomandid olid kostja laenu tagamiseks koormatud hüpoteekidega, samuti on ühte kostja laenu käendanud kostja abikaasa. Kostja abikaasa T. R. töötas ise kuni 01.03.2006.a AS-is SEB Pank. x asuvad korteriomandid nr x, x ja x on ehitatud kokku üheks korteriks, kus kostja füüsilisest isikust ettevõtjana pidas ilusalongi. Eelnimetatud korteriomandid nr x ja x ning 31/100 mõttelist osa korteriomandist nt x kuulusid OÜ-le Sõõru Invest. Eeltoodust tulenevalt on kostja ise sidunud enda laenud oma abikaasa ja tema äriühingutega. Samuti on kostja seletanud, et põhiliselt ajas pangaga asju ja pidas läbirääkimisi tema abikaasa T. R..
8.Kostja väited, et hageja on rikkunud kostja maksevõime ja tagatiste piisavuse analüüsimise kohustust, on vastuolulised ja ilmselgelt põhjendamata. Kostja ise on kinnitanud (lk 169), et temalt nõuti laenu võtmisel või laenulepingu muutmisel iga kord tagatisvara hindamise akte. Kostja viidatud vastutustundliku laenamise põhimõte, mille kohaselt krediidiandja on kohustatud koguma andmeid laenusaaja krediidivõimelisuse ja maksekäitumise kohta, sätestati krediidiasutuste seaduse § 83 lg-s 3 alates 01.01.2007, s.o pärast vaidlusaluste laenulepingute ja laenusumma suurendamise kokkulepete sõlmimist. Võlaõigusseadusesse lülitati vastutustundliku laenamise põhimõte 01.07.2011 (VÕS § 4032). Lisaks seadus ei näe ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral võiks laenusaaja talle väljamakstud laenu tagastamata jätta. 06.06.2013 korraldaval eelistungil kostja tunnistas, et 2003.a tagatisvara väärtus kattis laenu. Hageja, kostja ja OÜ Sõõru Invest ning T R.a vahel tsiviilasjas 2-10-20501 sõlmitud kompromissleping kinnitab poolte väiteid, et kostja ja tema abikaasa võisid ise tagatisvarale ostjaid leida. Viimati laekus tagatisvara müügist täitemenetluses hagejale raha 2013.a. Eelnev näitab, et tagatisvara ei müüdud kiirkorras madala hinna eest. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et laenu võttes leppis kostja hagejaga kokku laenu ja intressi tasumises igakuiste osamaksetena. Laenukohustuse täitmise vahendina ei nähtud ette kinnisvara müüki, vaid hüpoteegid kinnisvarale pidid tagama kohustuste täitmist juhul, kui kostja rikub lepingut ja ei tasu osamakseid. 2003.a ja 2004.a sõlmitud laenulepingud olid pikaajalised, laenu tagastamise tähtajad olid 2019.a. Lisakokkulepetega lepinguid korduvalt muudeti: kostja sai laenu juurde, muudeti intressimäärasid ja laenu tagastamise tähtaegu, võlaõiguslike kokkulepetega tehti ka muudatusi tagatisvara koosseisu osas. Kostja ei saanud 2003-2004 lepinguid sõlmides eeldada, et tagatisvara väärtus jääb kogu lepingu kehtivuse ajal samaks. Võttes lisaks arvesse, et kogu asjaajamist pangaga korraldas kostja sõnul tema abikaasa (lk 90), kes kuni 01.03.2006 ka ise töötas pangas, võetud laenude sihtotstarve on tihedalt seotud kostja abikaasa äriühingute ja ettevõtlusega, on kohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus kostja väited, et tema füüsilise isikuna ei peaks vastutama selle eest, et tagatisvara väärtus võrreldes laenulepingu sõlmimise ajaga on drastiliselt muutunud. Asjaoludest nähtuvalt kostja sisuliselt sõlmis laenulepingud enda ja abikaasa äritegevuse jaoks: kostja kinnitusel saadud laenuga renoveeriti Sõõru Invest OÜ-le kuuluvaid kortereid ja laiendati korterites tegutsevat kostja ilusalongi, laenusumma suurendamist ja läbirääkimisi panga kureeris kostja abikaasa, kostja üksnes allkirjastas lepingud. Kohus leiab, et kostja lepingurikkumine ja võlgnevuse tekkimine on eelkõige tingitud tema ja tema abikaasa äriotsustustest, mitte kinnisvara hindade langusest. Kostja ja tema abikaasa äririske ei saa panna hageja kanda.
9.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Lepingust 2 tulenev hageja nõue 8544,82 € koosneb üksnes kõrvalkuludest (intressivõlg 1546,78 €, viivis 6998,04 € (arvestatud seadusjärgse viivisemääraga perioodil 25.11.2008 – 22.10.2012 vastavalt tasumata põhivõlale, arvestus lk 22) ning sellest lepingust viiviseid ei lisandu. Hageja täpsustas nõuet menetluse kestel, arvestades Lepingu 1 põhivõla katteks täitemenetlusest laekunud summa 34 266,91 €. Seega on Lepingust 1 tulenev hageja lõplik nõue järgmine: põhivõlg 18 174,57 €, intressivõlg 917,34 € ning hagiavalduse 25.01.2013 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 547,31 €.
2-13-4250
10.VÕS § 100 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võlausaldaja võib nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult viivist. TsMS § 367 kohaselt hageja esitas hagiavalduses nõude välja mõista lepingust 1 tuleneva põhivõla tasumisega viivitamise eest kostjalt viivis hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt (21 547,31 €) ning alates hagi esitamisest protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kohus leidis, et hagi on põhjendatud põhinõude osas, on põhjendatud ka viivisenõue. Kostja hageja viivisearvestusele vastu vaielnud ega taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et seadusjärgses määras viivis on mõistlik, arvestades võlgnevuse ulatust ja kestust, on viivise nõue põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
11.VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Kuni 14.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 teise lause redaktsiooni kohaselt lisandus EKP intressmäärale 7% aastas. Perioodil 25.01.2013 – 11.07.2013 oli põhivõla suuruseks 52 581,48 € ning alates 12.07.2013 tuleb viivist arvestada põhivõlalt 18 174,57 €. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summaliselt ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise järel on viivis muutunud täiendavalt sissenõutavaks summas 2527,15 € järgmise arvestuse järgi: 25.01.2013 – 14.04.2013 põhivõlg 52 581,48 €, viivisemäär 7,75% aastas (0,021% päevas), 80 päeva eest viivisesumma kokku 883,20 €; 15.04.2013 – 30.06.2013 põhivõlg 52 581,48 €, viivisemäär 8,75% aastas (0,024% päevas), 77 päeva eest viivisesumma kokku 971,74 €; 01.07.2013 – 11.07.2013 põhivõlg 52 581,48 €, viivisemäär 8,5% aastas (0,023% päevas), 11 päeva eest viivisesumma kokku 132,99 €; 12.07.2013 – 18.11.2013 põhivõlg 18 174,57 €, viivisemäär 8,5% aastas (0,023% päevas), 129 päeva eest viivisesumma kokku 539,22 €.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna täitemenetlus toimus notariaalselt tõestatud hüpoteegi lepingu alusel, milles hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik kohustus alluma kohesele sundtäitmisele, ning kostja on deklareerinud, et ta lisaks tagatisvara müügist laekuvatele summadele ei ole nõus hagejale midagi maksma, on hageja põhjendatult pöördunud aegumise vältimiseks hagiga kohtu poole enne tagatisvara müümist täitemenetluses. Seetõttu menetluse kestel nõude suuruse muutumine menetluskulude jaotust ei mõjuta. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.