Muud › Muud hagiasjad

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Skarholm OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer esitas kohtule hagi Erik Nigola vastu. Hageja esindaja palub tunnistada kehtetuks Skarholm OÜ (pankrotis) ja E. Nigola vahel 12.08.2010 sõlmitud Tõrvas XXX asuva kinnisasja (edaspidi - kinnistu) müügi- ja asjaõiguslepingud, mõista kinnistu E. Nigolalt Skarholm OÜ (pankrotis) pankrotivarasse ja tuvastada E. Nigola kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande, mille kohaselt on omanikuks E. Nigola, kustutamiseks ja uue omaniku kande, mille kohaselt on kinnisasja omanikuks Skarholm OÜ (pankrotis), tegemiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale kinnistu, kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Valga kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all. Kinnisasjal asub 3korruseline hoone. 12.08.2010 on sõlmitud müügi- ja asjaõigusleping, mille kohaselt hageja müüs kostjale kinnistu hinnaga 1 444 000 krooni (92 288.42 eurot). Lepingu sõlmimisel esindas kostja hagejat juhatuse liikmena. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma müügisumma hagejale 10 kalendripäeva jooksul arvates notariaalakti tõestamisest. Lepingu punktis 3.3. leppisid pooled kokku, et kostjal on õigus nõuda ja hagejal kohustus lubada tasaarvestada kostja ja Enliven OÜ kui laenuandja ja hageja kui laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kostja ja Enliven OÜ nõuded hageja vastu 1 444 000 krooni ulatuses. Kostja ei ole müügilepingut täitnud, kinnisasja ostuhind on kostja poolt hagejale täielikult tasumata. Ettevõtte majandustegevus seiskus pärast seda, kui hageja juhatuse liige E. Nigola võõrandas kinnistu iseendale. Hagejal ei olnud enam võimalik jätkata hoone väljaüürimist äritulu teenimiseks. Teise tegevussuuna jätkamine kinomaja arendamise näol oli võimalik üksnes täiendavate rahaliste vahendite kaasamise näol, kuid sellekohaseid reaalselt võimalikke vahendeid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ei olnud. Pärast kinnistu müümist puudusid osaühingul käibevahendid tegevuse jätkamiseks ning pangaga sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Hageja jäi ilma üüritulust, mida kinnitab asjaolu, et pärast 12.08.2010 lõpetati laenulepingu täitmine täielikult. Kostja oli juhatuse liikmena teadlik hageja makseraskustest ning asjaolust, et pärast kinnistu võõrandamist ei jää Skarholm OÜ-le (pankrotis) mingit vara majandustegevuse jätkamiseks ning võetud kohustuste täitmiseks. Marfin Pank Eesti AS, uus ärinimi Versobank AS, tunnustatud nõue Skarholm OÜ pankrotimenetluses on 232 750.42 eurot. Erik Nigola kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et on küll Skarholm OÜ (pankrotis) juhatuse liige, seaduse mõttes pankrotivõlgniku lähikondne, kuid ei ole Tõrvas XXX asuva kinnistu müügiga Skarholm OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve teadlikult kahjustanud. Skarholm OÜ poolt Marfin pangast võetud laenu võlgnevuste kustutamise lahenduste osas toimus 2010 juulis pangas kohtumine, kus lepiti kokku lahendus, mille lahutamatu osa oli kinnistu müük E. Nigolale. Müügi ajal ei olnud teada ühtegi võlausaldajat, kelle huve hoone müük kahjustas. 30.09.2013 kohtuistungil selgitas E. Nigola, et üüritulu vaidlusaluselt hoonelt on marginaalne. Otsitud on lahendusi pangalaenu maksmiseks. Võla tasumine pidi toimuma teiste kokkulepete raames. Muuseas müüs E. Nigola ühe oma kinnistu ning ostja kohustus kinnistult kaevandatud liiva müügist saadu pangale maksma. Seda tehtud ei ole. Kostja taotlusel andis kohus pooltele täiendava tähtaja kompromissi saavutamiseks. Kohtu määratud tähtajaks kompromissi ei esitatud, samuti ei esitatud kohtule täiendavaid seisukohti ja vastuväiteid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) (12.08.2010 kehtinud redaktsioonis) § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks

võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 ja 4 järgi kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve või viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist tehtud tehingu, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Pooled ei vaidle selle üle, et Erik Nigola oli vaidlustatud tehingu tegemise ajal Skarholm OÜ juhatuse liige; kinnistu müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti ühe aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist (müügileping sõlmiti 12.08.2010, hageja pankrotimenetlus algatati 20.06.2011 ja hageja pankrot kuulutati välja 05.09.2011); kostja ei ole hagejale tasunud müügilepingu punktis 3.1.kokkulepitud ostuhinda 1 444 000 krooni (92 288.42 eurot). Kostja vastuväiteks on, et tehingut sõlmides ei ole ta teadlikult võlausaldajate huve kahjustanud ning kinnistu müügi ajal ei olnud teada ühtegi võlausaldajat, kelle huve see tehing oleks võinud kahjustada. Kinnistu müügi eesmärgiks oli laenuvõlgnevuste kustutamine. Samas ei ole E. Nigola ümber lükanud halduri väiteid, et ettevõtte majandustegevus seiskus pärast kinnistu võõrandamist, võla tagasimakseid enam ei tehtud, hageja jäi ilma ainsast tulust, so üüritulust ning kostja oli teadlik, et pärast kinnisasja võõrandamist ei jää hagejale mingit vara majandustegevuse jätkamiseks. Kinnistu võõrandamisega kahjustas E. Nigola Skarholm OÜ juhatuse liikmena Skarholm OÜ võlausaldaja(te) huve, sest võlausaldaja laenu tagasimaksmine osutus alates kinnisasja võõrandamisest võimatuks. Võlausaldaja esitas esimese nõude laenulepingu täitmiseks enne müügilepingu sõlmimist, so 07.05.2010 (tl 43), seega makseraskused eksisteerisid juba enne müügilepingu sõlmimist. E. Nigola, võõrandades äriühingu vara pärast makseraskuste tekkimist, muutis teadlikult võimatuks äriühingu võlausaldajate nõuete täitmise. Erik Nigola on kohtule avaldanud võimalikke kokkuleppeid, mille tulemusena võlausaldaja oma nõude täidetud saab, kuid nende realiseerumist ei ole kohtule millegagi tõendatud. Isegi kui E. Nigola tegutses enda arvates parima äranägemise järgi, tõi tema tegevus: tema juhitud äriühingu vara võõrandamine temale endale, kaasa olukorra, kus võlausaldaja nõude täitmine muutus võimatuks. E. Nigola võis ja pidi ette nägema, et Skarholm OÜ ainsa vara: kinnistu võõrandamine, millega lõpeb igasugune äriühingu majandustegevus, toob kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise. Riigikohtu 02.06.2008 lahendi nr 3-2-1-39-08 p 12 kohaselt Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. /.../ Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Kohus on seisukohal, et Skarholm OÜ (pankrotis) ja E. Nigola vahel 12.08.2010 sõlmitud müügija asjaõigusleping tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 2 ja 4 alusel. Lisaks sellele, et

tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve, oli tehingu teine pool võlgniku lähikondne. Kinnisasi tuleb kostjalt välja mõista hageja pankrotivarasse. PankrS § 119 lg 1 järgi kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Hageja nõue teha kinnistusraamatusse kanne, mille kohaselt kustutatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Valga kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX II jakku tehtud kanne omaniku Erik Nigola kohta ja omanikuna kantakse kinnistusraamatusse Skarholm OÜ (pankrotis), on tehingu kehtetuks tunnistamise tõttu seaduslik ja põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb seaduse alusel jätta Erik Nigola kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.