lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-44994/22

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-44994/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1637
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 444 lg 1Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 1741TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 6

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-44994

Tsiviilasi

AS Starman hagi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Starman apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): AS Starman (RK: 10069659), volitatud esindaja Olga Lomakina (Vijard);

Lea

Jaska

vastu

võlgnevuse

Vastustaja (kostja): Lea Jaska (IK: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013.a tagaseljaotsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot õigusabikulude katteks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Lea Jaskalt AS-i Starman kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot maakohtu menetluses kantud õigusabikulude katteks, milline summa sisaldab käibemaksu.
2.Rahuldada AS-i Starman apellatsioonkaebus osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluse aja seadus
3.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

MENETLUSKULUD

RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioonimenetluses kantud menetlusosaliste endi kanda.

menetluskulud

jätta

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS Starman (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Lea Jaska (kostja) vastu 382,56 euro saamiseks. L. Jaska esitas makseettepaneku osas vastuväite ning nõude menetlus jätkus hagimenetlusena. Hagiavalduses taotles hageja kostjalt 7. septembril 2010 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr L-574745 alusel põhivõlana 170,25 euro ja samas summas viivise väljamõistmist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 4. veebruari 2013 määrusega menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale. Väljastusteatelt (tlk 56) nähtuvalt on kostja materjalid kätte saanud
8.veebruaril 2013. Vastuväiteid kostja ei esitanud.
3.20. veebruaril 2013 esitas hageja Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja on antud tsiviilasjas kandnud kulutusi summas kokku 246 eurot, millest 60 eurot on riigilõiv ja 186 eurot on õigusabikulu õigusnõustamise ja tõendite kogumise, õigusliku analüüsi ning hagiavalduse koostamise eest, ajakulu kokku 3 tundi. Kohus saatis menetluskulude väljamõistmise avalduse e-mailiga kostjale ja määras tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kostja kinnitas menetluskulude nimekirja kättesaamist
28.veebruaril 2013, kuid omapoolseid seisukohti avalduse osas ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 27. märtsi 2013 tagaseljaotsusega hagi täielikult ja mõistis L. Jaskalt AS- Starman kasuks välja põhinõude 170,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 170,25 eurot AS Starman kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis L. Jaskalt AS Starman kasuks menetluskuluna välja riigilõivu summas 60 eurot ja tasu õigusabi eest summas 20 eurot.

Kohus jättis TsMS § 444 lg 1 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märkis selgituseks, et mõistab hageja lepingulise esindaja kulud kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskuludena on põhjendatud riigilõiv 60 eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot. Kohus arvestas menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hagihinda ja asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Starman AS esitas Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista L. Jaskalt AS Starmani kasuks menetluskuludena välja kogusummas 246 eurot, millest 60 eurot on riigilõiv ja 186 eurot õigusabikulu. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel piirduma selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäärast. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 340,50 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusega nr 137 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 320 eurot. Vastustaja ei ole apellandi esitatud menetluskuludele vastu vaielnud. Samuti ei ole avaldus menetluskulude väljamõistmiseks põhjendamatu, kuna apellant on kasutanud menetluses õigusabi ja tasunud selle eest vastavalt esindajaga kokku lepitud tingimustele; 2) on kohus otsuses märkinud, et TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud formuleering kehtis aga enne 1. jaanuari 2013 ning 27. märtsi 2013 otsuse tegemisel ei saanud seda TsMS § 6 kohaselt aluseks võtta; 3) on käesolev lahendus vastuolus TsMS § 162 lg 1 põhimõttega, kuna hagiavaldus on küll täies ulatuses rahuldatud, kuid menetluskulud ei ole (täies ulatuses) jäetud vaidlust kaotanud poole kanda. Väljamõistetud summa õigusabiteenuste eest ei ole proportsioonis apellandi esindaja läbiviidud menetlustoimingutega. Tartu Maakohtu märgitud õigusabikulude summa 20 eurot ei ole käsitletav piisava ei tunnitasuna ega nõustamise ja juriidiliste dokumentide koostamise tasuna.
6.Apellant esitas 6. novembril 2013 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on AS-i Starman menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 247,50 eurot. Tegemist on õigusabikuludega seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamisega, ajakulu 3 h ja 30 min. Apellant palus ka, et kohus määraks, et menetluskuludelt tuleb kuni hüvitamiseni tasuda viivist seadusjärgses määras. Apellant kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetluse raames ning vastavad töö mahule ja keerukusele. Kulud jäävad allapoole Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära ning taotletav summa ei sisalda käibemaksu
7.Vastustaja apellatsioonkaebuse osas oma seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27. märtsi 2013.a tagaseljaotsus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada osas, milles kohus määras kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude suuruseks 20 eurot. Tühistatud osas peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kostjalt tuleb hageja kasuks maakohtu menetluses kantud õigusabikulude katteks välja mõista 120 eurot. Ringkonnakohus rahuldab AS-i Starman apellatsioonkaebuse osaliselt.
9.Apellatsiooniastmes on vaidlus üksnes kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude suuruse üle. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks õigusabikulude katteks välja 20 eurot, leides, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku summaga, mis võis hagejal asja keerukust ja mahtu arvestades õigusteenusele kuluda. Alates 01.01.2013.a ning seega ka otsuse tegemise ajal (27.03.2013.a) kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole käesoleval juhul hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. Seega oli maakohtul alust kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust juhul, kui kohtu arvates oli menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus pidas hageja lepingulise esindaja kulusid summas 186 eurot selgelt põhjendamatuks. Seejuures viidatakse maakohtu otsuses enne 01.01.2013.a.kehtinud TsMS § 175 lg 1 redaktsioonile.
10.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus asi lahendati lihtmenetluses tagaseljaotsusega, oli kohtul iseenesest õigus kontrollida õigusabikulude summas 186 eurot põhjendatust ja vajalikkust. Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega. Maakohus ei ole aga andnud hinnangut hageja poolt tarbitud õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatusele ning on sellega rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja esitanud pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist 25.01.2013.a hagiavalduse 4-l lehel ning asjassepuutuvad tõendid 25-l lehel, kusjuures tõendid koosnevad lepingu üldtingimustest, Starmani üldtingimustest ja 9-st arvest (koostatud ajavahemikul 01.11.2010 kuni 01.05.2011). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tegemist on keskmisest väiksema mahuga ja õiguslikult lihtsa tsiviilasjaga, millega ei kaasnenud vajadust teostada keerukat õiguslikku analüüsi. Samuti ei saanud keerukas olla tõendite kogumine, kuna tegemist oli hageja enda koostatud ja tema valduses olevate dokumentidega. Ringkonnakohtu arvates tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtu menetluses lugeda 120 eurot, mis hõlmab õigusabiteenuse osutamist 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja eraldi analüüsile, nõustamisele ja dokumentide komplekteerimisele tehtud kulutusi veel ühe täiendava tunni ulatuses. Nähtuvalt kohtule

esitatud kuludokumendist (t lk 60) sisaldab õigusteenuse tunnihind 60 eurot ka käibemaksu, mistõttu seda kostjalt väljamõistetavale summale täiendavalt ei lisandu.

11.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ka otsusest kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmisel viidanud TsMS § 444 lg 1 redaktsioonile, mis kehtis enne 01.01.2013.a. Õige oleks olnud viidata TsMS § 444 lg-le 3 (otsuse tegemise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis), mis võimaldab kohtul teha kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Maakohtu juhindumine menetlusseadustiku kehtetust redaktsioonist ei toonud siiski kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist.
12.Apellant taotles ringkonnakohtult ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramist. Taotluse kohaselt on apellant teinud käesoleva tsiviilasja apellatsioonimenetluses kulutusi õigusabile summas 247,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus kohus on TsMS § 1741 alusel määranud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (tagaseljaotsuses), tuleb ringkonnakohtu arvates menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulude hüvitamise osas juhinduda TsMS § 178 lõikest 3. Nimetatud sätte kohaselt ei kuulu hüvitamisele kulud, mis on tekkinud seoses menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisega. Kuigi TsMS § 178 lg 3 sisaldab viidet määruskaebuse menetlemisele, on sama põhimõte ringkonnakohtu arvates kohaldatav ka juhul, kui menetluskulude suurus on kindlaks määratud kohtuotsusega. Puudub mõistlik põhjendus sellele, et tagaseljaotsuse või lihtmenetluses tehtud otsuse puhul kindlaksmääratud menetluskulude suuruse vaidlustamise korral kuuluksid sellega seotud kulutused hüvitamisele, samal ajal kui keerukamate ja mahukamate tsiviilasjade puhul, kus menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 alusel nn järelmenetluses, on vaidlustamisega kaasnenud kulude hüvitamine välistatud. Seega tuleb käesoleval juhul jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.09.20262-26-119310/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja