2-13-28908
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
14.11.2013. a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-28908
Tsiviilasi
AKTSIASELTS XXX hagi XXX vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AKTSIASELTS XXX (registrikood XXX, XXX; seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Tark (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, telefon: 6645130, e-post: [email protected]); Kostja : XXX(isikukood XXX, XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Eiche (Eiche & Partnerid Advokaadibüroo, Roosikrantsi 10a, 10119 Tallinn, telefon: 6405240, faks 6405241, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kinnitada hageja AKTSIASELTS XXX ja kostja XXX (koos nimetatuna Pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2-13-28908
tagajärgedest, mida on neile selgitanud vandeadvokaatidest esindajad.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AKTSIASELTS XXXesitas 10.06.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4186,33 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.07.2013 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XXX esitas 25.07.2013 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Pärnu Maakohtu 06.08.2013. a. määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.09.2013. a kohtumäärusega võttis Harju Maakohus hageja AKTSIASELTS XXX29.08.2013. a kohtule esitatud hagiavalduse menetlusse. 13.11.2013. a edastati Harju Maakohtule hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissleping. Eeltoodud kokkuleppest tulenevalt paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Ühes kompromisslepinguga esitas hageja ka taotluse riigilõivu, summas 150 eurot, tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule 13.11.2013. a esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-28908 lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja
2-13-28908 vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on hageja ja kostja kokku leppinud, et tsiviilasjaga nr 2-13-28908 seotud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (kohtumäärus p 1.5). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 300 (kolmsada) eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 10.06.2013. a tasunud riigilõivu summas 121,93 eurot, viitenumbriga 2900072369). Täiendavalt tasus hageja 29.08.2013. a riigilõivu summas 178,07 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 2900072123 (selgitus: „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13-28908 (AS XXXvs XXX)“). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Seega tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AKTSIASELTS XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.