Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2013 Pärnu
Tsiviilasja number
2-13-52754
Tsiviilasi
V.A. hagi Kolm Triipu Sport OÜ vastu võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.A. Kostja Kolm Triipu Sport OÜ
Keelduda V.A. hagi Kolm Triipu Sport OÜ vastu võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise nõudes menetlusse võtmast ning tagastada avaldus selle esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, v.a riigilõiv, mille tagastamist saab avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud, kohtu põhjendused 06.11.2013 esitas hageja V.A. Pärnu Maakohtule hagi Kolm Triipu Sport OÜ vastu võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.10.2012 võlaõigusliku hoonestatud kinnistu müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, mille alusel hageja ostis ja kostja müüs hoonestatud kinnistu aadressil x. Hageja kohustus tasuma igakuiste maksetena 25-ndaks kuupäevaks 2000 eurot kuni täieliku müügihinna tasumiseni. Veebruaris 2013 tekkisid hagejal makseraskused. Viimase makse tegi hageja 01.04., selleks ajaks oli tasutud kostjale juba 7000 eurot. Hageja on palunud lepingu lõpetamist, kuna ei jõua tasuda makseid. 03.06. saatis hageja lepingu lõpetamise avalduse kostjale. Samal päeval saabus vastus kostja esindajalt mittenõustumisega lepingu lõpetamise asjus. Hageja palub taganemisavalduse kostja poolset aktsepteerimist ja võlaõigusliku lepingu lõpetamist ning kinnistamise eelmärke kustutamist.
Tsiviilasi nr 2-13-52754 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusust. Nimetatud sätte eesmärk on mitte tekitada menetlusosalistele asjatuid kulutusi asjas, millel puudub sisuline ja õiguslik perspektiiv. Nimelt palub hageja kohtul kohustada kostjat taganemisavaldust aktsepteerima ja võlaõigusliku lepingu lõpetamist ning kinnistamise eelmärke kustutamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Antud hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks kuidagi eelpooltoodud lepingut rikkunud ning seega ei ole hagejal alust lepingust taganeda. Hageja esitatud seisukoht, et temale jääb arusaamatuks, miks kostja hagejapoolse lepingurikkumise tõttu ise lepingut ei lõpeta, ei ole asjakohane. Lepingu lõpetamine on poole tahteavaldus ning hageja ei saa kostjat selleks sundida. See, et hageja ei suuda kokkulepitud makseid tasuda, ei ole aluseks lepingust taganemiseks. Hageja oleks pidanud arvestama, et selline olukord võib tekkida. Taganemine on õiguskaitsevahendina võimalik ka VÕS § 97 alusel, kuid hageja võimalikud makseraskused ei ole ka nimetatud paragrahvi mõttes selliseks vääramatuks jõuks, mis annaks aluse nõuda lepingu muutmist või selle ebamõistlikkuse korral lepingust taganemist. Kohtupraktikas ei loeta vääramatuks jõuks võlgniku enda vastutussfääri kuuluvaid asjaolusid nagu tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused. Antud olukorras on lepingust taganemise õigus vaid kostjal ning samuti saab lepingu lõpetada poolte kokkuleppel. Seega tuleb keelduda avalduse vastuvõtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, sest avaldaja nõuet ei ole võimalik esitatud asjaoludel rahuldada. Küll aga märgib kohus, et ei saa välistada võimalust kaaluda lepingu ülesütlemist VÕS § 195 või § 196 sätete alusel. Seda aga ei saa kohus hageja eest menetluses teha ning kohtumenetlus on võimalik alles ülesütlemise vaidlustamise korral. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Lk 2 / 3
Tsiviilasi nr 2-13-52754 Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja riigilõivu tasunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.