Harju Maakohtu kohtunikuabi 16.05.2013 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Loomade Hoiupaik määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R N (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Mikk Läänemets Kostja MTÜ Loomade Hoiupaik (registrikood 80209553, asukoht Viljandi mnt 24D, 11217 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu kohtunikuabi 16.05.2013 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.03.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus R N (hageja) hagi MTÜ Loomade Hoiupaik (kostja) vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.12.2012 otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.03.2013 otsusega asjas nr 3-7-1-2-108, millega Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.25.03.2013 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles on hageja menetluskuludena näidatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot ja õigusabikulud summas 4470 eurot
koos käibemaksuga. Hageja palus kindlaks määrata ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 5428,67 eurot. Avalduses kinnitas hageja, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas. Vastavalt avaldusele lisatud spetsifikatsioonile on hageja esindaja Anton Sigal osutanud õigusabi kokku 7 töötundi tunnitasuga 140 eurot, summas 1176 eurot (koos käibemaksuga) ja esindaja Mikk Läänemets 26,05 töötundi tunnitasuga 120 eurot, summas 3571,20 eurot. Kokku on esindajad hagejale õigusabi osutanud 33,05 tunni ulatuses summas 4927,20 eurot, millest hageja nõuab kostjalt hüvitamist lepingulise esindaja piirmäära ulatuses ehk 4470 eurot. Hageja esindaja Anton Sigali poolt osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 05.12.2011 ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtu eelistungil – 3h; 26.03.2012 ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil – 1,50h; 06.08.2012 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 2h ja 12.02.2013 kassatsioonkaebusega tutvumine – 0,50h. Hageja esindaja Mikk Läänemetsa osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 17.03.2011 dokumentide analüüs ja nõude koostamine kostja vastu – 1h; 17.03.2011 kohtumine kliendiga – 0,50h; 29.03.2011 emailid seoses hagi esitamisega kostja vastu – 0,60h; 30.03.2011 hagiavalduse koostamine – 2,20h; 31.03.2011 hagiavalduse koostamine ja kliendiga kohtumine – 1h; 04.04.2011 hagiavalduse koostamine – 0,85h; 06.04.2011 infovahetus kliendiga seoses hagiavalduse koostamisega – 0,20h; 07.04.2011 suhtlus kliendiga, hagiavalduse ja selle lisade komplekteerimine ja esitamine kohtusse – 0,70h; 18.04.2011 kohtumääruse analüüs ja vastuse koostamine – 1h; 10.05.2011 kostja hagiavalduse vastuse analüüs ja vastuse koostamine kostja vastusele – 1,80h; 11.05.2011 infovahetus kliendiga ja vastuse koostamine kostja vastusele – 1,40h; 16.05.2011 telefonikõne kliendiga – 0,15h; 18.05.2011 kohtumine kliendiga – 0,50h; 23.05.2011 vastus koostamine kostja vastusele – 2h; 13.10.2011 e-kiri kliendile seoses küsimustega Heikki Aile – 0,10h; 01.12.2011 kohtutoimikuga tutvumine Harju Maakohtus, telefonikõned kliendiga nõude ja istungi üksikasjade osas ja ettevalmistus kohtuistungiks – 1h; 02.12.2011 telefonikõne kliendiga kostja vastuse üksikasjade osas – 0,25h; 05.12.2011 taotluse koostamine kohtule – 1,50h; 13.01.2012 telefonikõne kohtuga, selgitamaks, kas kostja on esitanud kohtule ettenähtud dokumendid 09.01.2012 – 0,20h; 08.02.2012 telefonikõned kliendiga ja kohtuga – 0,15h; 09.02.2012 taotluse koostamine H.Ai tunnistajana ülekuulamiseks ja telefonikõne kliendiga – 1h; 20.03.2012 telefonikõne kohtuga, kliendiga, H.Aiga, e-kiri kliendile ja H.Aile – 1h; 26.03.2012 kohtuistungi ettevalmistus ja istungil osalemine – 1h; 02.08.2012 vastuse koostamine kostja apellatsioonkaebusele – 1h; 03.08.2012 vastuse koostamine kostja apellatsioonkaebusele – 3,50h; 12.12.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja e-kiri kliendile – 0,70h; 16.01.2013 e-kiri kliendile ringkonnakohtu otsuse jõustumise tähtpäeva teatamiseks – 0,15h ning 19.02.2013 kassatsioonkaebusega tutvumine ja edastamine kliendile – 0,60h. Vastuseks kostjale märkis hageja, et avalduses on märgitud, et mõlema esindaja poolt osutatud õigusabi summades 1176 ja 3751,20 eurot sisaldub käibemaks. Ka on hageja avalduses kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane vastavalt TsMS § 174 lg-le 6 ning seetõttu puudub vajadus täiendava selgituse esitamiseks. Hageja on füüsiline isik, kes ei ole FIE ega saa ilmselgelt käibemaksu millestki maha arvata. Hageja on avaldusele lisanud detailse spetsifikatsiooni, millelt nähtub detailne info hagejale osutatud õigusabiteenustest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-09 asunud seisukohale, et õigusabi toimingute tegemise tõendamisel on kohtule vaja esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Seega on
hageja tõendanud õigusteenuse kasutamist, mistõttu ei ole hageja kohustatud arveid esitama.
7.Kostja on hageja esindaja 29.03.2011 saadetud e-mailide ajakulu osas eksinud, märkides ajakuluks 1 tund. Spetsifikatsioonis on selgelt märgitud, et toimingule kulunud ajaks oli 0,6 tundi (ligikaudu 36 minutit). Lisaks hõlmas e-kirjavahetus hagejale hagiavalduse õiguslike positsioonide ning edasiste võimalike menetluslike protseduuride selgitamist. Toiming ja selleks kulunud aeg on põhjendatud.
8.05.12.2011 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu 3 tunni osas on kostja jätnud tähelepanuta, et toiming hõlmas ka ettevalmistust kohtuistungiks. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist algas istung kell 11.00 ja lõppes 12.50, seega ligikaudu 2 tundi. Ettevalmistus istungiks kestis ligikaudu 1 tund. Samuti on põhjendatud 20.03.2012 toimingud, millele kostja vastu vaidles. Spetsifikatsioonis on selgelt märgitud, et toimingud hõlmasid lisaks telefonivestlustele ka e-kirju hagejale ja H.A.
9.26.03.2012 kohtuistungil kahe esindaja kasutamine on põhjendatud. Tööjaotus, kus üks esindaja valmistas kohtuvaidlust ette, orienteerus hästi asja materjalides ning suhtles kliendiga ja teine esindaja kaitses ja esitles hageja seisukohti kohtus, tagab kliendile kvaliteetsema õigusabi ning aitab kokkuvõttes hoida kokku õigusabikulusid, kuna erinevad esindajad tegelevad neile paremini tuttavate valdkondadega vastavalt spetsialiseerumisele. Selline tööjaotus kehtis ka kõigis teistes toimingutes, milles kostja heidab ette kahe esindaja kasutamist.
10.Põhjendatud on 02.08.2012, 03.08.2012 ja 06.08.2012 ajakulu 6,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Spetsifikatsioonist nähtuvalt on esindajad vastust koostanud erinevatel aegadel. Eksitav on kostja väide, et apellatsioonimenetluses ei olnud vaja ühtegi sisulist argumenti esitada, kuna apellatsioonimenetluses tuleb analüüsida ka esimese astme kohtu tegevust, mis on kaebuse esitamise peamiseks aluseks.
11.12.12.2012 ringkonnakohtu otsusega tutvumise ajakulu 0,70 tundi, mis võrdub ligikaudu 40 minutiga, on põhjendatud, arvestades ka seda, et vastav otsus oli 8-l leheküljel. Samuti on põhjendatud kassatsioonkaebusega tutvumine 12.02.2013 ja 19.02.2013, sest hagejal tekkis põhjendatud huvi kassatsioonkaebuse ja selle väljavaadete osas.
12.Põhjendatud ei ole kostja taotlus hageja menetluskulu 1000 eurole vähendamise osas. Hageja menetluskulu 1000 eurole vähendamine tähendaks seda, et lisaks riigilõivule hüvitaks kostja hagejale õigusabiteenuse kulu üksnes 41,33 euro ulatuses, mis ei oleks mõistlik ega vastavuses menetluskulude hüvitamise põhimõttega. TsMS ei anna menetlusosalisele õigust hüvitada vastaspoole menetluskulu osamaksetena, mistõttu ei ole kostja taotlus põhjendatud ega asjakohane. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, paludes vähendada väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude summat, määrates summaks 1000 eurot ning lubada kostjal tasuda väljamõistetavaid kulusid osade kaupa 12 kuu jooksul. Kostja näol on tegemist mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine ja seega on kostja majandusvõimalused väga piiratud.
14.Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-152-10 p-le 15, mille kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kostja leiab, et arvestades seda, et lõpplahend on tehtud ringkonnakohtu poolt ja vaidlus on seega läbinud 2 kohtuastet, oleks ebamõistlik
määrata õigusabikulude hüvitisena välja lepingulise esindaja kulude piirmäärale vastav summa.
15.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-23-06 p 12 kohaselt piisab TsMS § 174 lg 3 alusel käibemaksusumma tõendamiseks avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja poolt esitatud avaldusest ei tulene, kas menetluskulude nimekirjas märgitud summa 4470 eurot sisaldab käibemaksu või mitte. Samuti juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldusele ei ole lisatud ühtegi arvet. Oma avalduses on hageja märkinud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. TsMS § 174 lgst 6 tuleneb, et avaldaja peab märkima põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest vastasel korral ei saaks esitatud kulude õigsust kontrollida.
16.Kostja hinnangul on ebausutav, et 29.03.2011 e-mailidega seoses hagi esitamisega kostja vastu on hageja esindajal kulunud 1 tund.
17.Põhjendatud ei ole 05.12.2011 ajakulu 3 tundi kohtuistungiks ettevalmistuseks ja kohtu eelistungil osalemiseks, kuna kohtuistung ei kestnud 3 tundi.
18.Samuti ei pea kostja põhjendatuks ajakulu 1 tundi 20.03.2012 telefonikõneks kohtuga, kliendiga, H.Aiga, e.-kiri kliendile ja H.Aile, kuna on ebausutav, et telefonivestlused võtsid hageja esindajal aega 1 tund.
19.Mõlema esindaja 26.03.2012 kohtuistungi ettevalmistuse ja istungil osalemise osas märgib kostja, et põhjendatud ei ole kahe esindaja osavõtt istungist.
20.Esindajate 02.08.2012, 03.08.2012 ja 06.08.2012 vastuse koostamisel kostja apellatsioonkaebusele ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja osavõtt. Kostja peab ebausutavaks kaebusele vastuse koostamise ajakulu kokku 6,50 tundi, kuna poolte kõik sisulised argumendid olid käsitletud esimeses kohtuastmes ning puudus vajadus neid teises astmes korrata.
21.12.12.2012 ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja e-kiri kliendile ajakulu 0,70 tunni osas peab kostja samuti ebausutavaks, et otsusega tutvumine ja e-kirjavahetus võttis hageja esindajal nii palju aega.
22.12.02.2013 ja 19.02.2013 kassatsioonkaebusega tutvumise osas ei pea kostja kahe lepingulise esindaja osavõttu põhjendatuks. Samuti puudus menetlustoimingu tegemiseks vajadus, kuna kaebus ei olnud menetlusse võetud. Esimese astme kohtu määrus
23.16.05.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4801,67 eurot.
24.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas TsMS §-s 174 sätestatuga ja täheaegselt. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei saa ta tasutud esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist hageja taotleb. Tulenevalt TsMS § 138, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 on menetlusosalisel õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude ja tasutud riigilõivu väljamõistmist.
25.Kohus leidis, et kahtlemata on kliendi huvide efektiivseks kaitsmiseks vajalik suhtlemine kliendiga, tunnistajaga ja kohtuga ning asjassepuutuva teise menetlusosalise ja kohtu koostatud dokumentidega tutvumine ja analüüs. Ettevalmistus kohtuistungitel osalemiseks on samuti vajalik ja põhjendatud esindajakulu. Arvestades esindaja poolt koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu, keerukust ja mahtu ning tehtud toimingute mahtu ja tulemuslikkust, pidas kohus tehtud
toiminguid põhjendatud ja vajalikuks kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel, kuid mitte kogu menetluskulude nimekirjas nimetatud mahus.
26.Alusetu on taotlus kostjalt välja mõista 26.03.2012 kohtuistungil osalemisega seotud kahe esindaja esindajakulu. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Esindaja vahetamisega tegemist ei olnud ning vaidlust selle üle, kas hageja 22.08.2008 lepingul (lk 6-9) põhinev rahaline nõue kostja vastu oli põhjendatud, ei saa lugeda sedavõrd keerukaks, et vajaks kahe, sealjuures tunnitasu järgi ühe neist väga kõrge kvalifikatsiooniga, esindaja kohtuistungiks ettevalmistust ja osalemist. Seetõttu tuleb kohtuistungil osalemisega seotud ühe esindaja esindajakulu keskmise esindajakulu ulatuses jätta välja mõistmata. Kuivõrd toimiku materjali põhjal vastuse apellatsioonkaebusele (lk 147-148) koostas ja esitas kohtule esindaja Anton Sigal, on alusetu kostjalt välja mõista Mikk Läänemetsa poolt apellatsioonkaebusele vastuse koostamise esindajakulu 4,5 tunni ulatuses. Põhjendamatu on menetluskulude nimekirjas märgitud 12.12.2012 esindajakulu R N hagiga seoses Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine, e-kiri kliendile 0,70 tunni ulatuses. Hageja jaoks positiivse kohtuotsuse lühikese resolutsiooniga tutvumiseks ja kliendile vajaliku info edastamiseks ei ole esindaja kui kvalifikatsiooniga juristi jaoks mõistlik aeg rohkem kui 15 minutit. Ülejäänud kohtuotsusega tutvumine ja kliendile selgitamine mingit tähtsust hagiavalduse lahendamisel ei omanud. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebusega seonduv esindaja tegevus. Hagejat ei kohustatud esitama vastust kassatsioonkaebusele. Esindaja omal algatusel kaebusega tutvumine ja selle kliendile edastamine ning selgitamine mingit tähtsust hagiavalduse lahendamisel ei omanud, mistõttu väljamõistetavat menetluskulu tuleb vastavalt vähendada.
27.Eeltoodu alusel pidas kohus hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikuks õigusabi 19,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, 1,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, tunnitasule lisandub käibemaks.
28.Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 7989 eurot. Seega käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada hagihinna kuni 12 800 eurot kohta käiva esindajakulu piirmääraga 4470 eurot. Väljamõistetav esindajakulu on määrusega kooskõlas.
29.Riigilõivu summas 958,67 eurot tasumine hageja poolt on tõendatud (lk 21) ja kuulub menetluskuluna hageja kasuks väljamõistmisele tulenevalt TsMS § 138 lg-test 1 ja 2. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 3843 eurot esindajakulu ja 958,67 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
30.Kohtu poolt käsitlemata kostja vastuväidete osas selgitas kohtunikuabi, et vastuväited on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta, samuti taotlus menetluskulude tasumiseks graafiku alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule dokumentide (arvete) esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Tõendada tuleb, et menetlusosalisel on kulud tekkinud. Kulude tekkimine loetakse tõendatuks TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatud menetluskulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, avaldusele lisamisega. Kostja arvamus, et hageja esindaja on kulutanud ebausutavalt palju aega kliendiga, tunnistajaga ja kohtuga suhtlemisele, on hinnanguline. Riigikohus on lahendi 3-2-1-161-11 punktis 7 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid
ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise tegevusala ega majanduslik olukord. Vastavat seisukohta on väljendanud Riigikohus lahendi 3-2-1143-11 punktis 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses üksnes määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus, s.o summa, mille menetluskulud hüvitama kohustatud pool peab teisele poolele hüvitama, s.t maksegraafikuid ei koostata. Määruskaebus
31.Kostja esitas 31.05.2013 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 16.05.2013 määrus, vähendada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude summat ning määrata selleks 1000 eurot ja lubada kostjal tasuda väljamõistetavad kulud osade kaupa 12 kuu jooksul.
32.Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule dokumentide (arvete) esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta, vaid tõendada tuleb, et menetlusosalisel on kulud tekkinud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-24-06 p 12 kohaselt piisab TsMS § 174 lg 3 alusel käibemaksusumma tõendamiseks avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja esitatud avaldusest menetluskulude kindlaksmääramise kohta ei tulene, kas menetluskulude nimekirjas nimetatud summa 4470 eurot sisaldab käibemaksu või mitte. Samuti juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldusele ei ole lisatud ühtegi arvet. Kostja on seisukohal, et esitatud dokumentidest ei nähtu tehtud tööde maht. Puudub arve, mis näitaks, mille eest, millise tunnihinnaga ja millises ajamahus on hagejale õigusteenust osutatud. Antud juhul spetsifikatsiooni esitamisest ilmselgelt ei piisa. Kulude tõendamist on käsitlenud Tallinna Ringkonnakohus 25.10.2007 määruses tsiviilasjas nr 2-06-2734, milles kohus märkis, et advokaadibüroo ja menetlusosalise vahel sõlmitud lepingu kohaselt büroo väljastatud arved on piisavad tsiviilasjas tehtud kulude kandmise tõendamiseks.
33.Arvete esitamine omab kostja hinnangul tähtsust ka seetõttu, et kostjal peaks olema kontrollitav, kellele oli arve väljastatud (füüsilisele või juriidilisele isikule), sest menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Praegusel juhul taotleb hageja endale menetluskulud koos käibemaksuga. Kostjal puudub võimalus kontrollida, kas tegemist on käibemaksukohuslasega, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi arvet.
34.Kostja ei pea põhjendatuks 29.03.2011 seoses hagi esitamisega kostja vastu e-mailide ajakulu 0,60 tundi, kuna peab ebausutavaks, et e-kirjavahetus võttis hageja esindajal tund aega. Samuti ei pea kostja põhjendatuks 05.12.2011 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu 3 tundi, kuna kohtuistung ei toimunud 3 tundi. Põhjendamatuks peab kostja ka 20.03.2012 ajakulu 1 tund telefonikõneks kohtuga, kliendiga ja H.Aiga ja e-kirjaks kliendi ja H.Aiga, kuivõrd ebausutav on, et telefonivestlused võtsid hageja esindajalt tund aega. 02.08.2012, 03.08.2012 ja 06.08.2012 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise puhul on ebausutav, et see võttis aega 6,5 tundi, arvestades seejuures, et poolte kõik sisulised argumendi olid käsitletud esimeses astme asja puudus vajadus neid teises astmes korrata. Maakohus ei ole eelnimetatud kostja väiteid määruses analüüsinud.
35.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga selles, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses üksnes määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus, s.o summa,
mille menetluskulud hüvitama kohustatud pool peab teisele poolele hüvitama, st maksegraafikuid ei koostata. Kostja leiab, et selle osas, kas maksegraafik koostada või mitte, on tegemist kohtu diskretsiooniga. Kostja on palunud kohtul arvestada asjaoluga, et tegemist on mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on kostja majandusvõimalused väga piiratud. Kostja taotlus menetluskulude osade kaupa tasumiseks on asjakohane ja põhjendatud. Vastus määruskaebustele
36.Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Koos vastusega määruskaebusele esitas hageja konto väljavõtted, millelt nähtub, et hageja on tasunud advokaadibüroole õigusabikulusid avalduses näidatud 4470 euro ulatuses. Edasine menetluse käik
37.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
39.Kolleegiumi hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindajate töö mahtu ning mõistnud menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks kostja sellekohaseid vastuväited käsitleda.
40.Maakohus on õigesti leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ilma kohtu nõudmiseta ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule arvete esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Vastavat seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendi 3-2-1-65-13 p-s 18, märkides, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Seega ei ole oluline, kas hageja on jõudnud esindajale ka tegelikkuses tasu ära maksta. Õige ei ole siiski maakohtu käsitlus, et vastaspoole poolt arvete esitamise nõudmisel ei pea kohus sellele reageerima ning võib määrata menetluskulud kindlaks üksnes kulude nimekirja alusel. Kolleegiumi hinnangul on kohtul kohustus nõuda poolelt, kes taotleb menetluskulude kindlaksmääramist, arvete esitamist, kui seda vastaspool taotleb. Menetlusosalisel, kellelt menetluskulud välja mõistetakse peab olema võimalus veenduda arvete kui maksekohustuse tekkimise aluseks olevate dokumentide olemasolus ning esitada nende osas oma seisukoht. Kuna apellatsioonimenetluses on menetluskulude aluseks olnud arved esitatud, ei mõjuta maakohtu ekslikud seisukohad siiski laheni lõppjärelduste paikapidavust.
41.Vastuseks kaebuses leitule, et puudub arve, millest nähtuks, mille eest, millise tunnihinnaga ja millises ajamahus on hagejale õigusteenust osutatud ning et spetsifikatsiooni esitamisest ei piisa, märgib kolleegium, et ei nõustu nimetatud seisukohaga. Antud juhul vastas esitatud avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele ning
avaldusest ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, nendele kulunud aeg, õigusteenuse tunnihind ja kantud kulutused on piisavad õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Samuti nähtub esitatud avaldusest, et selles näidatud menetluskulud sisaldavad käibemaksu, mistõttu on väär kostja vastupidine väide. Ka on hageja avalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kuna hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane, on maakohus õigesti leidnud, et õigusabikulud kuuluvad talle hüvitamisele koos käibemaksuga. Põhjendamatu on kaebuse väide, et kuivõrd kohtule ei ole esitatud ühtegi arvet, ei ole kostjal võimalik kontrollida, kas tegemist on käibemaksukohuslasega.
42.Väär on maakohtu arusaamine Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-143-11 p-st 14, milles on leitud, et menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist ei mõjuta menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord. Kolleegium selgitab, et Riigikohtu eelviidatud seisukohast tulenevalt ei saaks menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise raske majanduslik olukord olla põhjuseks määrata menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses, küll aga saab majanduslikku olukorda arvestada väljamõistetud menetluskulude tasumise viisi osas ja määrata seega menetluskulud tasumisele osamaksetena. Samuti on ebaõige maakohtu väide, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses üksnes määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus, so maksegraafikuid ei koostata. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2 on kohtul õigus poole taotlusel määrata väljamõistetud menetluskulud tasumisele osamaksetena. Antud juhul ei kuulu kostja taotlus siiski rahuldamisele. Ainuüksi asjaolu, et kostja on mittetulundusühing, kelle majanduslikud võimalused on piiratud, ei saa pidada põhjendatuks kostjalt väljamõistetud menetluskulude osamaksetena tasumisele määramiseks.
43.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.