Kohtulahend

2-11-16065 17.03.2011 Kohtumine kliendiga 0.50 t Mikk Läänemets 29.03.2011 E-mailid seoses hagi esitamisega MTÜ XXXvastu 0.60 t Mikk Läänemets 30.03.2011 Hagiavalduse koostamine 2.20 t Mikk Läänemets 31.03.2011 Hagiavalduse koostamine, kliendiga kohtumine 1.00 t Mikk Läänemets 04.04.2011 Hagiavalduse koostamine 0.85 t Mikk Läänemets 06.04.2011 Infovahetus kliendiga seoses hagiavalduse koostamisega 0.20 t Mikk Läänemets 07.04.2011 Suhtlus kliendiga, hagiavalduse ja selle lisade komplekteerimine ja esitamine kohtusse 0.70 t Mikk Läänemets 18.04.2011 Kohtumääruse analüüs ja vastuse koostamine 1.00 t Mikk Läänemets 10.05.2011 Kostja vastuse analüüs hagiavaldusele, vastuse koostamine kostja vastusele 1.80 t Mikk Läänemets 11.05.2011 Infovahetus kliendiga, vastuse koostamine kostja vastusele 1.40 t Mikk Läänemets 16.05.2011 Telefonikõne kliendiga 0.15 t Mikk Läänemets 18.05.2011 Kohtumine kliendiga 0.50 t Mikk Läänemets 23.05.2011 Vastuse koostamine kostja vastusele 2.00 t Mikk Läänemets 13.10.2011 E-kiri kliendile seoses küsimusega XXX0.10 t Mikk Läänemets 01.12.2011 Kohtutoimikuga tutvumine Harju Maakohtus, telefonikõned kliendiga nõude ja istungi üksikasjade osas, ettevalmistus kohtuistungiks 1.00 t Mikk Läänemets 02.12.2011 Telefonikõne kliendiga kostja vastuse üksikasjade osas 0.25 t Mikk Läänemets 05.12.2011 Taotluse koostamine kohtule 1.50 t Mikk Läänemets 05.12.2011 Ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtu eelistungil 3.00 t Anton Sigal 13.01.2012 Telefonikõne kohtuga selgitamaks, kas kostja on esitanud kohtule ettenähtud dokumendid

2-11-16065 menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja poolt esitatud avaldusest menetluskulude kindlaksmääramise kohta ei tulene, kas menetluskulude nimekirjas nimetatud summa 4 470 EUR sisaldab käibemaksu või mitte. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluskulude avaldusele ei ole lisatud ühtegi advokaadibüroo arvet. Oma avalduses kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg-st 6 tuleneb, et avaldaja peab märkima põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest vastasel korral ei saaks esitatud kinnituse õigsust kontrollida. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on analüüsinud tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega ning ei pea põhjendatuks alljärgnevaid toiminguid: 29.03.2011.a: e-mailid seoses hagi esitamisega MTÜ XXX vastu (0,60 t) - on ebausutav, et ekirjavahetus võttis hageja esindajalt 1 tund aega; 05.12.2011.a: ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtu eelistungil (3 t) – kohtuistung ei toimunud 3 tundi; 20.03.2012.a: telefonikõne kohtuga, kliendiga, XXX, e-kiri kliendile ja XXX(1 t) - on ebausutav, et telefonivestlused võtsid hageja esindajalt 1 tund aega; 26.03.2012.a: kohtuistungi ettevalmistus ja istungil osalemine (Mikk Läänemets ja Anton Sigal) (1 t ja 1.5 t) – antud juhul ei ole kahe lepingulise esindaja osavõtt põhjendatud; 02.08.2012; 03.08.2012, 06.08.2012.a: vastuse koostamine MTÜ XXX apellatsioonkaebusele (Anton Sigal ja Mikk Läänemets) - antud juhul ei ole kahe lepingulise esindaja osavõtt põhjendatud, samuti on ebausutav, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine võttis aega 6.50 t (poolte kõik sisulised argumendid olid käsitletud esimeses astmes ning puudus vajadus neid 2. astmes korrata); 12.12.2012.a: XXX hagiga seoses Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine, e-kiri kliendile (0,70 t) – antud juhul on ebausutav, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja e-kirjavahetus võttis hageja lepingulisel esindajal nii palju aega; 12.02.2013 ja 19.02.2013.a: kassatsioonkaebusega tutvumine (Mikk Läänemets ja Anton Sigal) antud juhul ei ole kahe lepingulise esindaja osavõtt põhjendatud, samuti ei olnud MTÜ kassatsioonkaebus menetlusse võetud, mistõttu puudus antud menetlustoimingu teostamiseks vajadus. Menetluskulude kindlaksmääramisel palub kostja arvestada asjaoluga, et kostja näol on tegemist mittetulundusühinguga. Tulenevalt MTÜ seaduse §-st 1 lg 1 on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on kostja kui loomakaitse ühenduse majandusvõimalused väga piiratud. Seega on kostja taotlus lubada tasuda väljamõistetavad kulud ositi 12 kuu jooksul (kuna kostja on MTÜ, mille ainsaks sissetulekuks on inimeste annetused) asjakohane ja põhjendatud. 24.04.2013 hageja esitas seisukoha kostja vastuväidetele. Hageja vaidleb kostja vastuväitele täies ulatuses vastu ning jääb avalduses taotletu juurde, sest hageja menetluskulu on põhjendatud ja tekkinud üksnes kostja tegevusest. Hageja lepingulise esindaja kulud on koos käibemaksuga ning nende suurus on tõendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu tuleneb lihtsast matemaatilisest arvutusest 1176+3751,20. Avalduses on märgitud, et mõlemad summad sisaldavad käibemaksu. Hageja on avalduses kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane vastavalt TsMS § 174 lg-le 6 ning seetõttu puudub vajadus täiendava selgituse esitamiseks. Hageja on füüsiline isik, kes ei ole FIE ja kes ei saa ilmselgelt käibemaksu millestki maha arvata. Hageja on avaldusele lisanud ka õigusteenuse spetsifikatsiooni, millelt on näha detailne info hagejale osutatud õigusteenusest. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-112-09 asunud seisukohale, et õigusabi toimingute tegemise tõendamisel on kohtule vaja esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Seega on hageja tõendanud õigusteenuse kasutamist, mistõttu ei ole hageja kohustatud esitama ka advokaadibüroo arveid. Kostja on vastuväites heitnud hagejale mh ette konkreetsetele toimingutele kulutatud aja pikkust. Kvaliteetse õigusteenuse osutamisel oli kogu hageja kasutatud õigusteenus vajalik ning põhjendatud. Hageja esitab vaidlusalustele toimingutele omapoolse seisukoha: 29.03.2011 saadetud e-mailid 0,6 tundi. Kostja on eksinud hageja lepingulise esindaja poolt kulutatud aja osas, kuna spetsifikatsioonis on selgelt märgitud, et kulutatud aeg on 0,6 tundi (ligikaudu 36

2-11-16065 minutit) mitte 1 tund nagu kostja väidab. Lisaks hõlmas e-kirjavahetus hagiavalduse õiguslikke positsioonide ning edasiste võimalike menetluslike protseduuride selgitamist hagejale. Toiming ning selleks kulutatud aeg oli vajalik ja põhjendatud. 05.12.2011 ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil 3 tundi. Kostja on jätnud tähelepanuta hageja spetsifikatsiooni, kust tuleneb selgelt, et toiming hõlmas ka ettevalmistust kohtuistungiks. Lisaks, kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes 12.50 (nähtub istungi protokollist) seega kestis istung ligikaudu 2 tundi ja ettevalmistus istungiks ligikaudu 1 tund. Hageja lepingulise esindaja toimingud on põhjendatud. 20.03.2012 toimingud 1 tund. Kostja eksib järjepidevalt hageja esitatud spetsifikatsiooni lugemisel. Spetsifikatsioonil on selgelt välja toodud, et toimingud hõlmasid ka e-kirju hagejale ja XXX. Telefonivestlusi pidas hageja lepinguline esindaja kolme isikuga, mistõttu on kõikidele toimingutele kulutatud aeg põhjendatud. 26.03.2012 kohtuistungil osalemine 2,5 tundi. Hageja hinnangul oli kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Vandeadvokaadi abi Mikk Läänemets valmistas kohtuvaidlust ette, orienteerus hästi asja materjalides ning suhtles asjaga seoses kliendiga. Vandeadvokaat Anton Sigal esitles ja kaitses hageja seisukohti kohtuistungil ning tegeles istungil kerkivate menetluslike küsimustega. Selline tööjaotus (kus üks advokaat valmistab asja ette sisuliselt ning teine tegeleb menetlusliku poolega ning esitleb asja kohtule, tuginedes asja ette valmistanud advokaadi teadmistele) tagab kliendile kvaliteetsema õigusabi ning aitab kokkuvõttes kokku hoida õigusabikulusid, kuna erinevad esindajad tegelevad neile paremini tuttavate valdkondadega vastavalt spetsialiseerumisele. Selline tööjaotus kahe esindaja vahel kehtis ka kõigis teistes menetlustoimingutes, milles kostja heidab hagejale ette kahe esindaja kasutamist. 02.08.2012, 03.08.2012, 06.08.2012 toimingud kokku 6,5 tundi. Spetsifikatsioonis on selgelt näha, et vastust apellatsioonkaebusele ei koostatud ühel ajal, vaid erinevatel aegadel. Hageja hinnangul on põhjendatud ka vastuse koostamiseks kulunud aeg. Kostja väide, et apellatsioonimenetluses ei olnud vaja ühtegi uut sisulist argumenti esitada, on eksitav, sest apellatsioonimenetluses tuleb analüüsida ka esimese astme kohtu tegevust, mis on peamine alus apellatsioonkaebuse esitamiseks. 12.12.2012 toimingud 0,7 tundi. Hageja hinnangul on toimingule kulutatud aeg põhjendatud. Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele ja kliendi teavitamisele kulutati aega 0,7 tundi, mis võrdub ligikaudu 40 minutiga, mis ei ole mingil viisil ebamõistlik (võttes mh arvesse, et ringkonnakohtu otsuse pikkuseks oli 8 lehekülge). 12.02.2013 ja 19.02.2013 toimingud kokku 1,1 tundi. Kassatsioonkaebusega tutvumine ei ole mingil viisil põhjendamatu, sest see oli hagejale e-toimiku vahendusel kättesaadav ning kliendil tekkis põhjendatud huvi kassatsiooni sisu ja väljavaadete kohta, mida hageja esindajad temale ka selgitasid.

2-11-16065 kulu piirmäära reguleeriv ning ka hetkel kehtiv redaktsioon, mistõttu on ebaõige kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-152-10, sest kostja sai ette näha hageja võimalike menetluskulude suurust. Kostja väited hageja menetluskulude põhjendamatuse kohta on asjakohatud ning ebaõiged. Mitte mingil viisil ei ole põhjendatud kostja taotlused vähendada hageja menetluskulu 1000 euroni ja võimaldada selle tasumist 12 osamaksega. See tähendaks sisuliselt, et kostja hüvitaks hagejale õigusabiteenuse kulu üksnes 41,33 euro ulatuses, sest ülejäänud osa moodustaks hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Taoline käsitlus ei saa olla mõistlik ega vastavuses menetluskulude hüvitamise põhimõttega Kohtunikuabi seisukoht Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas TsMS §-s 174 sätestatuga. Avaldus on esitatud täheaegselt. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei saa ta tasutud esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist hageja taotleb. Tulenevalt TsMS § 138, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 on menetlusosalisel õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude ja tasutud riigilõivu väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal hageja esindaja koostas ja esitas kohtule menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid (hagiavaldus lk 2-4, lisad 6-21; 26.04.2011 vastus 12.04.2011 kohtumäärusele lk 28; 25.05.2011 vastus kostja 03.05.2011 vastusele hagile lk 44-47; 05.12.2011 taotlus kohtule lk 100-101; hageja seisukoht kostja tõenditele ja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks lk 111-112; vastus apellatsioonkaebusele lk 147-148). Esindajad osalesid 5.12.2011 ja 26.03.2012 kohtuistungitel (protokollid lk 104-107 ja 118). Kahtlemata on kliendi huvide efektiivseks kaitsmiseks vajalik suhtlemine kliendiga, tunnistajaga ja kohtuga ning asjassepuutuvate teise menetlusosalise ja kohtu koostatud dokumentidega tutvumine ja analüüs. Ettevalmistus kohtuistungitel osalemiseks on samuti vajalik ja põhjendatud esindajakulu. Eelnimetatud esinduse teostamiseks tehtud toimingud on arvesse võttes esindaja poolt koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning tehtud toimingute mahtu ja tulemuslikkust põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel, kuid mitte kogu menetluskulude nimekirjas nimetatud mahus. Alusetu on taotlus kostjalt välja mõista 26.03.2012 kohtuistungil osalemisega seotud kahe esindaja esindajakulu. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Esindaja vahetamisega tegemist ei olnud, vaidlust selle üle, kas hageja 22.08.2008 lepingul (lk 6-9) põhinev rahaline nõue kostja vastu oli põhjendatud, ei saa lugeda sedavõrd keerukaks, et vajaks kahe, sealjuures tunnitasu järgi ühe neist väga kõrge kvalifikatsiooniga, esindaja kohtuistungiks ettevalmistust ja osalemist. Seetõttu tuleb kohtuistungil osalemisega seotud ühe esindajatest esindajakulu keskmise esindajakulu ulatuses jätta välja mõistmata. Kuivõrd toimiku materjali põhjal vastuse apellatsioonkaebusele (lk 147-148) koostas ja esitas kohtule A.Sigal, on alusetu taotlus kostjalt välja mõista Mikk Läänemetsa poolt apellatsioonkaebusele vastuse koostamise esindajakulu 4,5 tunni ulatuses. Põhjendamatu on menetluskulude nimekirjas märgitud 12.12.2012 esindajakulu XXX hagiga seoses Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine, e-kiri kliendile 0,70 tunni ulatuses. Hageja jaoks positiivse kohtuotsuse lühikese resolutsiooniga tutvumiseks ja kliendile vajaliku info edastamiseks esindaja kvalifikatsiooniga juristi jaoks mõistlik aeg rohkem kui 15m ei ole. Ülejäänud kohtuotsusega tutvumine ja kliendile selgitamine mingit tähtsust hagiavalduse lahendamisel ei omanud. Hüvitamiseks põhjendatud ei ole kassatsioonkaebusega seonduv esindaja tegevus. Hagejat ei kohustatud esitama vastust kassatsioonkaebusele. Esindaja omal algatusel kaebusega tutvumine ja selle kliendile edastamine ning selgitamine samuti mingit tähtsust hagiavalduse lahendamisel ei omanud. Väljamõistetavat menetluskulu tuleb vastavalt vähendada.

2-11-16065 Eeltoodu alusel on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 19,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, 1,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, tunnitasule lisandub käibemaks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määrusega nr. 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 7989 eurot. Seega käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna kuni 12800 eurot kohta käiva esindajakulu piirmääraga 4470 eurot. Käesolevaga väljamõistetav esindajakulu on määrusega kooskõlas. Riigilõivu summas 958,67 eurot tasumine hageja poolt on tõendatud (lk 21) ja kuulub kui menetluskulu väljamõistmisele hageja kasuks tulenevalt TsMS § 138 lg 1 ja 2. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 3843 eurot esindajakulu ja 958,67 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja vastuväidete kohta eespool käsitlemata osas kohtunikuabi selgitab, et vastuväited on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta, samuti taotlus menetluskulude tasumisest graafiku alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule dokumentide (arvete) esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Tõendada tuleb, et menetlusosalisel on kulud tekkinud. Kulude tekkimine loetakse tõendatuks TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatud menetluskulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, avaldusele lisamisega. Kostja arvamus, et hageja esindaja on kulutanud ebausutavalt palju aega kliendiga, tunnistajaga ja kohtuga suhtlemisele, on hinnanguline. Riigikohus on lahendi 3-2-1161-11 punktis 7 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise tegevusala ega majanduslik olukord. Vastava seisukoha on väljendanud Riigikohus lahendi 3-2-1-143-11 punktis 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses üksnes määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus, s.o summa, mille menetluskulud hüvitama kohustatud pool peab teisele poolele hüvitama, s.t maksegraafikuid ei koostata. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 174, § 176–178, § 66 /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Unt kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.