Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-16065
Tsiviilasi
R N hagi MTà Loomade Hoiupaik vastu kÀsunduslepingust tuleneva vÔla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7989 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTĂ Loomade Hoiupaik apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant MTà Loomade Hoiupaik (registrikood 80209553, asukoht Viljandi mnt 24D Tallinnas), seaduslik esindaja juhatuse liige Larissa KozÔreva Vastustaja R N (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.05.2012 otsuse resolutsioon jÀtta muutmata, tÀiendades otsuse pÔhjendusi.
Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vÔi muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvÀiteid. Seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustÀhtaja kulgemist. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Riigikohus vÔib asja lÀbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline vÔib nÔuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 pÀeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jÔustumisest. Hagi asjaolud
1.07.04.2011 esitas R N hagi Harju Maakohtusse mittetulundusĂŒhingu (MTĂ) Loomade Hoiupaik vastu juhtimislepingu lĂ”petamise hĂŒvitise ja viivise saamiseks. Hageja palus kostjalt vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgnevuse 7989 eurot ja viivise hagi esitamise seisuga sissenĂ”utavaks muutunud suuruses 87.60 eurot ja edaspidi vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 113 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud mÀÀras kuni kohustuse tĂ€itmiseni. 05.12.2011 tĂ€psustas hageja nĂ”uet ja mĂ€rkis, et viivise nĂ”ue oli sissenĂ”utavaks muutunud suuruses 64.80 eurot, pĂ”hinĂ”udeks aga 8053.80 eurot.
2.Hageja valiti 29.06.2009 kostja juhatuse liikmeks perioodiks kuni 29.06.2012. Pooled sÔlmisid 22.08.2009 juhtimislepingu. Hageja kutsuti tagasi juhatuse liikmest 16.02.2011. Seega lÔppes juhtimisleping enne tÀhtaega. Lepingu punkti 3.3 jÀrgi on hagejal Ôigus saada kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Hageja kuupalk oli punkti 4.1 jÀrgi 20 000 krooni ning punkti 4.3 jÀrgi alates 01.01.2011 25 000 krooni, kui kostja vÔidab 2010. aastal Keskkonnaameti vÀljakuulatud riigihanke ning sÔlmib vastava lepingu jÀrgmiseks perioodiks. Kostja riigihanke vÔitiski. Kostja jÀttis hagejale tasumata lepingu ennetÀhtaegse lÔpetamise kompensatsiooni kokku summas 125 000 krooni. Tasu maksmise ajaks pidi olema lepingu ennetÀhtaegse lÔpetamise pÀev, seega 16.02.2011.
3.H.A oli lepingu sĂ”lmimise ajal kostja kahe liikme OĂ Coltelli ja OĂ Teho Grupp ainuosanik ning nende Ă€riĂŒhingute juhatuse liige, kes vĂ”is nende nimel vastu vĂ”tta otsuseid. Seega sai H.A kostja liikmete esindajana vastu vĂ”tta kostja nimel otsuseid ja sĂ”lmida hagejaga leping selles toodud tingimustel. Lepingu tĂŒhisuse alused puuduvad.
4.Kostja on lepingu ka heaks kiitnud, on seda kogu aeg tĂ€itnud. Seega on ta lepingust tulenevaid kohustusi talunud. Lepingu sĂ”lmimise ajal ei kehtinud mittetulundusĂŒhingute seaduse (MTĂS) § 281 lĂ”ige 1.
5.Hageja ei pidanud kontrollima ĂŒldkoosoleku otsuse olemasolu, sest tema andmeil oli selline otsus olemas ja hagejale teadaolevalt anti see ĂŒle kostja uuele raamatupidajale. Ka vĂ”imaldas kostja varanduslik olukord 21.02.2011 hĂŒvitist tasuda, kontol oli raha 47 950.40 eurot. Hanke kogumaksumuseks oli 1 278 232.97 eurot ja sĂ”lmitud lepingu alusel osutab kostja teenuseid kuni 31.12.2015. Kostja majandusseis on hea, jĂ€tkusuutlik.
6.Puudub alus hĂŒvitist vĂ€hendada, hagejale ei ole esitatud ka vastavat nĂ”uet. Hageja nĂ”ue kostja vastu on sissenĂ”utav ega ole seotud raamatupidamisdokumentide saamisega, hageja
andis dokumendid ja vara ĂŒle kostja juhatuse liikmele L.K 28.02.2011. 19.01.2011 otsusega maksti hagejale ĂŒhekordset lisatasu, see maksti 16.02.2011 ning 11.03.2011 makstu nĂ€ol on tegemist juhatuse liikme tasuga 2011. aasta veebruari eest (tasu maksmise pĂ€evaks oli 10. kuupĂ€ev lepingu punkti 4.2 jĂ€rgi). Sisuliselt tĂ€itis hageja lepingujĂ€rgseid kohustusi kuni 01.03.2011. Kostja vastuvĂ€ited
7.Kostja hagi ei tunnista. Juhtimislepingu allkirjutanud H.A ĂŒletas oma pĂ€devuse piire. Ăldkoosolek ei ole otsustanud kĂŒsimust juhatuse liikme töö tasustamisest (MTĂS § 281 lĂ”ige 1). Seega ei kehti kokkulepe lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel kompensatsiooni maksmiseks.
8.Lisaks ei ole nĂ”ue sissenĂ”utavaks muutunud. Hageja ei ole andnud ĂŒle raamatupidamisdokumente ja muud vara (auto, rehvid, projektor) ja kostja ei saa kontrollida, milliseid makseid on hageja endale teinud. 16.02.2011, see on samal pĂ€eval, kui hageja kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt, ei olnud mĂ”istlik aeg kohustuse tĂ€itmiseks. HĂŒvitise maksmine ei ole ka kooskĂ”las kostja majandusliku olukorraga. HĂŒvitist tuleb vĂ€hendada ĂŒhe kuu tasuni, see on 1268.96 euroni.
9.Lisaks ei tulene lepingust, et hĂŒvitise suuruseks oleks lepitud kokku 25 000 krooni x 5. Summad tuleb arvestada netosummadena, sest makse maksab saaja, mitte makse tegija. Aluseks saab vĂ”tta vaid lepingu sĂ”lmimisel olnud tasu 5 x 15 959 krooni neto (bruto 20 000) = 10 189.85, see on 79 780 krooni = 5099.25 euro.
10.2009. aasta majandusseis oli halb, omakapital negatiivne, kohustusi oli 31.12.2010 seisuga 2 229 952 krooni, vara oli 1 238 776.55 krooni, aruande perioodil teenis kostja 220 699.98 krooni kahjumit, omakapital oli negatiivne 991 353.36 krooni. Seega tegi hageja juhtumisvigu. Riigihankega kĂ€ivad koos ka kohustused. HĂŒvitis juhatuse liikmele peab vastama mittetulundusĂŒhingu majanduslikule olukorrale.
11.Kostja poolt tasutud summad 2011. aastal ei ole vaadeldavad igakuise tasuna, sealhulgas tasus kostja ekslikult hagejale 11.03.2011. HĂŒvitist tuleb piirata ekslikult tasutud summani 1268.96 eurot. Esimese astme kohtu otsus
12.03.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning mĂ”istis MTĂ-lt Loomade Hoiupaik hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”la 7989 eurot ja 07.04.2011 seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivise 64.80 eurot ning alates 08.04.2011 pĂ”hivĂ”lalt viivise VĂS § 113 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud mÀÀras kuni pĂ”hivĂ”la tasumiseni. Menetluskulud jĂ€ttis kohus kostja kanda.
13.Pooled ei vaielnud selle ĂŒle, et hageja oli kostja juhatuse liikmeks, temaga oli 29.06.2009 sĂ”lmitud juhtimisleping ja hageja kutsuti tagasi juhatuse liikmest 16.02.2011. Pooltevaheline leping oli selle lĂ”ppemiseni 16.02.2011 kehtiv. Kostja tĂ€itis hageja ees lepingust tulenevat igakuise tasu maksmise kohustust. MTĂ Loomade Hoiupaik vĂ”itis riigihanke vastavalt Tallinna Keskkonnaameti juhataja kĂ€skkirjale nr 4-4.1/21 26.08.2010 ja kostjaga sĂ”lmiti leping tĂ€htajaga 31.12.2015.
14.Kohus leidis, et poolte vahel sÔlmitud lepingust on nÀha, et see on sÔlmitud 22.08.2009 ehkki omab jÔudu poolte suhetele alates 29.06.2009. Asjaolu, et pooled reguleerivad oma suhted varasemast perioodist kui leping sÔlmiti, ei oma lepingu sÔlmimise aja osas tÀhtsust. Lepingust ei nÀhtu, et see oleks sÔlmitud varasemast kuupÀevast. Eeltoodu alusel ei nÔustunud kohus hagejaga, et mÀrgitud lepingu sÔlmimise ja tasu maksmise ajal ei
kehtinud MTĂS § 281 lĂ”ikest 1 tulenev ĂŒldkoosoleku otsuse nĂ”ue (juhatuse liikme tasu suurus, maksmise kord mÀÀratakse ĂŒldkoosoleku otsusega). MTĂS § 19 punkti 4 jĂ€rgi otsustab ĂŒldkoosolek juhatuse liikmega tehingu tegemise, tehingu tingimuste mÀÀramise. Viidatud § 19 lĂ”iget 4 ja § 281 lĂ”iget 1 koosmĂ”jus tĂ”lgendades on oluline, et juhatuse liikme tasu ei saa mÀÀrata juhatus ise, vaid seda otsustab ĂŒhingu liikmeskond. Kuna H.A oli Ă”igus sĂ”lmida hagejaga lepingut ning ta oli pooltevahelise lepingu sĂ”lmimise ajal kostja kahe liikme ainuosanik ja nende liikmete juhatuse liige, siis oli liikmetel, see tĂ€hendab OĂ-l Coltelli ja OĂ-l Teho Grupp, Ă”igus otsustada oma juhatuse liikme H.A kaudu (Ă€riseadustiku (ĂS) § 180 lĂ”ike 1, MTĂS § 19 punkti 4 ja § 281 lĂ”ike 1 jĂ€rgi hagejaga sĂ”lmitud lepingu tingimuste, sealhulgas tasustamise korra ja tasu suuruse ĂŒle.
15.Kostja maksekorraldustest nĂ€htuvalt maksis kostja hagejale 1019.85 eurot 07.01.2011, 1268.96 eurot 08.02.2011 ja 774.20 eurot 15.02.2011 ning kĂ”igil maksekorraldustel on mĂ€rgitud âpalkâ. Kuna seda on tehtud igakuiselt, ei ole veenev kostja vĂ€ide, et hagejale ei ole tasu igakuiselt makstud. Seega on kostja lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust talunud.
16.Leping oli kehtiv alates 22.08.2009 kuni selle lĂ”ppemiseni, selle sĂ”lmis kostja kahe liikme esindaja ja kostja on seda lepingut tĂ€itnud. Seega sai hageja mĂ”ista lepingu sĂ”lmimise ja selle tĂ€itmise kaudu tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 118 lĂ”ike 2 jĂ€rgi seda, et H.A oli olemas volitus, mis hĂ”lmas lisaks lepingu sĂ”lmimise Ă”igusele ka tasu suuruse ning ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel makstava hĂŒvitise suuruse mÀÀramise Ă”igust. Nimetatud kaalutlustel oli seega hageja igakuiseks tasuks lepingu punkti 4.1 jĂ€rgi 20 000 krooni ning punkti 4.3 jĂ€rgi alates 01.01.2011 25 000 krooni.
17.Eeltoodu tĂ”ttu ei saa kostja liikmete poolt hagejaga sĂ”lmitava lepingu tingimuste dokumenteerimist (nĂ€iteks liikmete tehtud otsuse kohta koostatud protokoll) vĂ”i selle tegemata jĂ€tmist tĂ”lgendada hageja kahjuks ning lepingu punktis 3.3 sĂ€testatud kompensatsiooni saamise Ă”igus ja maksmise kohustus ei ole vastuolus lepingu sĂ”lmimise ajal kehtinud MTĂS § 19 lĂ”ikega 4 ning § 281 lĂ”igetega 1 ja 2. Seega on tingimus kehtiv ning VĂS § 76 lg-st 1 tulenevalt tĂ€itmiseks kohustuslik. Kuna vaidlus puudus selles, et hageja oli kostja juhatuse liige ja leping sĂ”lmiti kostja juhtimiseks, siis oli poolte vahel sĂ”lmitud VĂS § 619 jĂ€rgi kĂ€sundusleping ning selle jĂ€rgi on kĂ€sundiandjal kohustus maksta kĂ€sundisaajale tasu.
18.Kohus leidis, et kĂ€sundussuhte iseloomust tulenevalt muutuvad tasunĂ”uded reeglina sissenĂ”utavaks pĂ€rast kĂ€sundi tĂ€itmist vĂ”i lepingu lĂ”ppemisel vĂ”i ka sĂ”ltumata tĂ€itmise ulatusest lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”ppemisel. VĂS § 628 lĂ”ike 1 esimeses lauses ja § 629 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud tasu maksmise tĂ€htaja regulatsiooni tuleb kohaldada kĂ€sunduslepingust tulenevate muude hĂŒvede sissenĂ”utavuse aja kohta. Pooltevaheline lepingu punkt 3.3 sĂ€testab, et juhatuse liikme lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel maksab ĂŒhing kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Seega muutub hageja lepingu punktist 3.3 tulenev tĂ€iendava hĂŒve nĂ”ue sissenĂ”utavaks siis, kui see Ă”igus tekib ehk lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel kooskĂ”las VĂS § 82 lĂ”ikega 1 ja lĂ”ike 7 esimese lausega, samuti § 629 lĂ”ikega 1. Tingimus ja selle sissenĂ”utavuse aeg on lepingus ĂŒheselt mĂ”istetav ja kooskĂ”las tingimuse enda olemuse ning kĂ€sundussuhte tasu maksmise tĂ€htaja seadusest tuleneva pĂ”himĂ”ttega. Lepingust ei tulene, et kompensatsiooni maksmise tĂ€htaeg oleks mingi muu aeg vĂ”i et selle maksmiseks peaks hageja andma tĂ€htaja. Seega ei pidanud hageja andma kostjale tĂ€htaega lepingu punktist 3.3 tuleneva kohustuse tĂ€itmiseks ja nimetatud kostja kohustus muutus sissenĂ”utavaks 16.02.2011, kui leping ennetĂ€htaegselt lĂ”ppes.
19.Kuna kostja ei ole mĂ€rgitud hĂŒvitist tasunud ja kinnitas, et ka 11.03.2011 makstud summa oli tasutud ekslikult, siis rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust VĂS § 100 tĂ€henduses, olles senini viivituses. Viivise suuruseks oli 07.04.2011 seisuga 64.80 eurot.
20.Kuna kostja vĂ”itis Keskkonnaameti riigihanke ja temaga sĂ”lmiti leping kuni 31.12.2015 ja hageja tasu oli lepingu punkti 4.3 jĂ€rgi alates 01.01.2011 25 000 krooni, siis on hagejal Ă”igus nĂ”uda kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses ehk 5 x 25 000 krooni. Kostja vĂ€ide, et tasunĂ”ude arvestamisel tuleb lĂ€htuda keskmisest kuupalgast ning netotasust, ei tulene lepingust ja seega ei ole kostja sellekohased vĂ€ited tĂ”endatud ega pĂ”hjendatud. Eeltoodu alusel on hagejal Ă”igus saada hĂŒvitist kokku 125 000 krooni.
21.Leping poolte vahel lĂ”ppes 16.02.2011. Kostja kinnitas, et ta ei ole esitanud veel hagejale nĂ”uet hĂŒve, milleks on kompensatsioon lepingu ennetĂ€htaegse lĂ”petamise eest, vĂ€hendamiseks. Kostja vĂ€itis, et hageja juhtimisvĂ”tted ei olnud kostjale kasulikud ning majandustulemused olid halvad. Vaidlust ei olnud selles, et kostja vĂ”itis hageja juhtimise ajal riigihanke, mille tulemusel sĂ”lmiti leping 2015. aasta lĂ”puni mahuga ca 1 278 232.97 eurot. Panga vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htuvalt oli lepingu lĂ”ppemise ajal kostja kontol vaba raha 47 950.40 eurot. Kostja 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli tulem plussis. Seega ei kinnita kostja esitatud majandusaasta aruanne ĂŒhingu majandustegevuse halvenemist hageja juhtimise ajal. Ăksnes bilanss ja kasumiaruanne ei kajasta juriidilise isiku terviklikku majandusaasta tulemit, kuna kostja ei ole esitanud kohtule 2010. aasta majandustegevuse aruannet, mis kajastaks ĂŒhingu tegevuse tulemit. Hageja vĂ€itel on see esitamata ka Ă€riregistrile.
22.Eeltoodu alusel ei ole veenvalt tĂ”endatud kostja vĂ€ited 2010. aasta negatiivsetest majandustulemustest vĂ”rreldes 2009. aastaga. Ăige on kostja seisukoht, et riigihanke vĂ”itmisega kĂ€ivad koos ka kohustused, kuid mittetulundusĂŒhingu eesmĂ€rgiks ei ole kasumi teenimine. Kohtule ei ole esitatud selliseid tĂ”endeid, et mahuka riigihanke vĂ”itmisega ja selle alusel 2015. aastani sĂ”lmitud lepinguga oleks kaasnenud tegelikult ĂŒhingu majandustulemuste selline halvenemine, mis ei vĂ”imaldaks kostjal vaidlusalust kohustust tĂ€ita ning annaks aluse MTĂS § 281 lĂ”ike 3 jĂ€rgi hĂŒvitise vĂ€hendamiseks.
23.Hageja tĂ”endas aktidega 28.02.2011 ja 01.03.2011, et andis kostjale ĂŒle raamatupidamisdokumendid, muud dokumendid, paroolid, raamatupidamise arvutiprogrammid, kassa. Seega on alusetud kostja vĂ€ited, et ta ei ole saanud hagejalt raamatupidamisdokumente. Eeltoodu alusel ei ole kostjal Ă”igust keelduda oma kohustuse tĂ€itmisest seni, kuni hageja tĂ€idab oma vastastikuse kohustuse (VĂS § 110). Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub tĂŒhistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jĂ€tta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus rikkus olulisel mÀÀral materiaalÔiguse ja menetlusÔiguse norme, on rajanud otsuse pelgalt vastustaja vÀidetele, samas puuduvad otsuses olulises osas pÔhjendused, miks kohus ei nÔustu apellandi seisukohtadega. Seega on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lÔike 4 punkti 1, § 436 lÔike 1 ja § 442 lÔike 8 nÔudeid.
26.Kokkulepe hagejale lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel hĂŒvitise maksmise osas ei kehti, kuna selleks puudus vastavasisuline ĂŒldkoosoleku otsus. Maakohus jĂ”udis vÀÀrale jĂ€reldusele, et hĂŒvitise nĂ”ue saab tekkida ilma ĂŒldkoosoleku vastava otsuseta ja/vĂ”i ĂŒldkoosoleku otsuse olemasolu saab eeldada sellest, et juhatuse liikme lepingu
allkirjastanud H. A oli samaaegselt kahe mittetulundusĂŒhingu liikme juhatuse liige. Apellandi hinnangul ei anna selliseks jĂ€relduseks alust ka TsĂS § 118 lĂ”ikes 2 sĂ€testatu. Eeltooduga seonduvalt jÀÀb arusaamatuks kohtu pĂ”hjendus, et kuna vastustajale on tasu makstud igakuiselt, on apellant lepingust tuleneva tasu maksmise kohustust talunud.
27.Maakohus ei arvestanud apellandi vĂ€idete ja pĂ”hjendustega, et juhatuse liikme ennetĂ€htaegse lĂ”petamise hĂŒvitis on ebamĂ”istlikult suur ning arvestatud vÀÀralt. Vaatamata sellele, et MTĂS § 281 lĂ”ige 2 sĂ€testab, et ĂŒldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hĂŒvede suuruse mÀÀramisel ning juhatuse liikmega lepingu sĂ”lmimisel tagama, et tehtavate maksete kogusumma oleks mĂ”istlikus vastavuses juhatuse liikme ĂŒlesannete ja ĂŒhingu majandusliku olukorraga.
28.Isegi juhul, kui hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmine oleks pĂ”hjendatud, tuleks seda teha kooskĂ”las mittetulundusĂŒhingu majandusliku olukorraga ja pĂ€deva organi vastavasisuliste otsustega. Maakohtu pĂ”hjendustest ei selgu, millest tulenevalt on kohus jĂ”udnud jĂ€reldusele, et kuna apellant vĂ”itis 2010. aastal riigihanke, siis on tal Ă”igus nĂ”uda lepingu punktis 3.3 sĂ€testatud kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Kostja majanduslik olukord oli vastustaja juhatuse liikmeks olemise ajal ning ka seisuga 21.02.2011 mĂ€rkimisvÀÀrselt halb ning seda ei parandanud ka riigihanke vĂ”itmine.
29.Maakohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta apellandi vĂ€ite, et lepingust ei tulene, et hĂŒvitis oleks 5 x 25 000 krooni. Lepingu punktis 3.3 on mÀÀratud, et juhatuse liikmega lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel tasub ĂŒhing kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Lepingu punkti 4.1 kohaselt maksti juhatuse liikmele juhtimistasu brutosummana 20 000 krooni kuus ning vastavalt lepingu punktile 4.3 suurenes juhtimistasu 25 000 kroonini. Seega juhul, kui apellandil oleks hĂŒvitise maksmise kohustus, tuleks esiteks hĂŒvitist, nagu ka igakuiselt tasutud summasid, arvestada netosummadena, sest ĂŒhingust vĂ€ljamakstavatelt summadelt tuleb maksud tasuda ĂŒhingul, mitte aga fĂŒĂŒsilisel isikul, kes on vĂ€ljamakse saajaks. Teiseks tuleks aluseks vĂ”tta viimase 5 kuu tasu, see on 3 x 15 956 krooni netos (bruto 20 000 krooni) oktooberâdetsember 2010 eest + 19 854.91 krooni neto (bruto 25 000) jaanuari eest + 12 113.60 krooni neto veebruari 16 pĂ€eva eest, see on kokku 79 836.51 krooni netos=5102.48 eurot. Maakohus on aga ekslikult vĂ”tnud hĂŒvitise suuruse kindlaksmÀÀramise aluseks mitte viimase viie kuu tasu, vaid viimase kuu tasu ning korrutanud selle viiega. Selline tĂ”lgendus on vastuolus lepinguga.
30.Maakohus ei pĂ”hjendanud, miks ta hĂŒvitise suuruse kindlaksmÀÀramisel ei arvesta asjaoluga, et apellant tegi 11.03.2011 ekslikult ĂŒlekande 1268.96 eurot, mis tĂ€hendab, et selle summa vĂ”rra tuleks hĂŒvitise maksmise kohustuse olemasolu korral apellandil vĂ€hem hĂŒvitist tasuda. Seega oleks apellandi hĂŒvitise maksmise kohustuse olemasolul vĂ”lg 5102.48â1268.96=3833.52 eurot. Vastustaja seisukoht
32.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse vĂ€ited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tĂŒhistamiseks ega muutmiseks. KĂŒll aga on maakohus jĂ€tnud vajaliku tĂ€helepanuta kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse, mistĂ”ttu tuleb muuta vaidlustatud otsuse pĂ”hjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
33.Esmalt nÔustub kolleegium maakohtu jÀreldusega, et tÔendamist ei leidnud H. A volituste puudumine 22.08.2009 lepingu allkirjastamiseks ja selle tingimuste mÀÀramiseks.
Tsiviilasjas kogutud tĂ”endid ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et nii 29.06.2008 erakorralise ĂŒldkoosoleku kui 13.08.2008 ĂŒldkoosoleku toimumise ajal oli mittetulundusĂŒhingul kaks liiget, millede mĂ”lema seadusjĂ€rgseks esindajaks (juhatuse liikmeks) oli H. A. Seega koosnes kostja liikmete ĂŒldkoosolek tol ajal faktiliselt ĂŒhest isikust ja sama isik vaidlusaluse lepingu ka allkirjastas. Ăhing tĂ€itis lepingut jĂ€rgmised enam kui 2 aastat ning veel 11.03.2011, kui tegutses juba uute ĂŒhingu liikmete poolt valitud juhatus, maksis ĂŒhing eelmisele juhatuse liikmele tasu sama lepingu alusel. Apellatsioonkaebusest nĂ€htub, et kostja ei vaidlusta H. A volitusi muu, kui lepingu punkti 3.3 osas. Hagejal ei lasu sellises olukorras koormust esitada ĂŒhingu (sisuliselt uute liikmete) vastuvĂ€ite ĂŒmberlĂŒkkamiseks H. A poolt vastuvĂ”etud ĂŒldkoosolekute kirjalikult vormistatud protokolle. Kui ĂŒhing on seisukohal, et otsus lepingu ennetĂ€htaegsel lĂ”petamisel hĂŒvitise maksmiseks ei vastanud poolte tegelikule tahtele, tuli ĂŒhingul seda tĂ”endada (VĂS § 29 lĂ”ige 1).
34.Asjakohane on apellandi vĂ€ide, et 22.08.2009 juhtimislepingu sĂ”lmimise ajal kehtis juba MTĂS § 281, kuid nĂ”ustuda ei saa apellandi kĂ€sitlusega, nagu annaks nimetatud sĂ€te aluse peale juhatuse liikme lepingu lĂ”ppemist nĂ”uda lepingus kokkulepitud hĂŒvitise suuruse vĂ€hendamist. Nimetatud sĂ€tte lĂ”ike 2 kohaselt peab ĂŒldkoosolek juhatuse liikme tasude ja muude hĂŒvede suuruse mÀÀramisel ja juhatuse liikmega lepingu sĂ”lmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mĂ”istlikus vastavuses tema ĂŒlesannete ja mittetulundusĂŒhingu majandusliku olukorraga. Nimetatud nĂ”ude rikkumine ĂŒldkoosoleku poolt oleks saanud olla aluseks vastava otsuse kehtetuks tunnistamisele MTĂS § 24 lĂ”ike 1 alusel kui seadusega vastuolus olev otsus. Vastavat nĂ”uet esitatud ei ole. Ka ei ole lepingu ennetĂ€htaegse lĂ”petamise korral tasumisele kuuluva ĂŒhekordse hĂŒvitise nĂ€ol tegemist tasu vĂ”i muu hĂŒvega selle sĂ€tte mĂ”ttes. Tasu oli lepitud kokku lepingu punktis 4 ja muud hĂŒved punktis 5.
35.Apellant on toonud hĂŒvitise vĂ€hendamise pĂ”hjenduseks asjaolu, et ĂŒhingu majanduslik olukord on oluliselt lepingu kehtivuse ajal halvenenud. Nimetatud asjaolu oleks saanud MTĂS § 24 lĂ”ike 3 kohaselt anda ĂŒhingule Ă”iguse nĂ”uda lepingu kehtivuse ajal tasude vĂ”i muude hĂŒvede vĂ€hendamist (lepingu muutmist; reguleeritud ka VĂS §-s 97). Sellist menetlust ei ole ĂŒhing alustanud. Kuni pooled ei ole lepingu muutmises kokkuleppele jĂ”udnud vĂ”i ei ole jĂ”ustunud lepingut muutnud kohtulahend, ei vĂ”i lepingupool kohustuse tĂ€itmisest keelduda. Ainult kostja vastuvĂ€ite alusel kĂ€esolevas menetluses kohus lepingut muuta ei saa.
36.Riigihanke vĂ”itmine omab kĂ€esolevas vaidluses tĂ€htsust hĂŒvitise suuruse arvestamise aluseks oleva ĂŒhe kuu juhtimistasu suuruse kindlakstegemisel. Pooled olid lepingu punktis 4.3 sidunud juhtimistasu suurenemise alates 01.01.2011 tingimusega, et hageja juhtimisel vĂ”idab ĂŒhing 2010. aastal Keskkonnaameti poolt vĂ€ljakuulutatud riigihanke ja sĂ”lmitakse vastav leping jĂ€rgmiseks perioodiks. Puudub vaidlus, et see tingimus tĂ€itus. Seega oli lepingu lĂ”ppemise seisuga hageja tasu kuus 25 000 krooni (brutos).
37.NĂ”ustuda tuleb apellandi seisukohaga, et maakohus ei pĂ”hjendanud, miks ta ei nĂ”ustunud kostja taotlusega hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmisel seda vĂ€hendada 11.03.2011 hagejale tasutud 1268.96 euro vĂ”rra. Selles osas rikkus maakohus TsMS § 442 lĂ”ikes 8 sĂ€testatud kohtuotsuse pĂ”hjendamise kohustust. Ringkonnakohtul on vĂ”imalik lahendi pĂ”hjendusi selles osas tĂ€iendada. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja muu hulgas vastuvĂ€ite, et tema poolt 11.03.2011 kostjale tehtud ĂŒlekanne oli ekslik ja et ĂŒlekantud 1268.96 euro vĂ”rra tuleb hĂŒvitist vĂ€hendada. Kostja vĂ€idete kohaselt ei olnud ĂŒlekantud summa nĂ€ol tegemist juhatuse liikme tasuga veebruari eest, sest hageja tĂ€itis ĂŒlesandeid vaid kuni 15.02.2011 ja selle eest sai ta 15.02.2011 tasu 774.20 eurot (t lk 38, 62, 84). Hageja
vĂ€idete kohaselt oli tegemist tasuga 2011. aasta veebruarikuus osutatud juhatuse liikme kohustuste tĂ€itmise eest ning et 15.02.2011 saadu oli liikmete 19.01.2011 ĂŒldkoosoleku poolt mÀÀratud ĂŒhekordse lisatasu 1000 euro vĂ€ljamakse (t lk 46-47, 100, 102).
38.Kolleegium on maakohtus kogutud tĂ”endite kogumi pĂ”hjal seisukohal, et kostja vastuvĂ€idet saab kĂ€sitleda protsessuaalse tasaarvestusena VĂS § 198 mĂ”ttes ja selle kaudu oleks kostja pĂ”himĂ”tteliselt saanud panna maksma oma samaliigilise nĂ”ude hageja vastu vastuhagi esitamata. KĂŒll aga ei ole kostja suutnud tĂ”endada, et tal on Ă”igus nĂ”uda kostjalt tagasi 11.03.2011 tasutud rahasummat. Ălekande selgitusena on mĂ€rgitud juhatuse liikme tasu (t lk 85). Tulenevalt MTĂS § 28 lĂ”ikest 2 ei lĂ”pe juhatuse liikmega sĂ”lmitud lepingust tulenevad Ă”igused ja kohustused tema tagasikutsumisega, vaid vastavalt lepingule. Sama sĂ€tte lĂ”ike 31 kohaselt kohaldatakse juhatuse liikme lepingu ĂŒlesĂŒtlemisele vĂ”laĂ”igusseaduses (VĂS) kĂ€sunduslepingu ĂŒlesĂŒtlemise kohta sĂ€testatut. VĂS § 631 kohaselt vĂ”ib kumbki lepingupool nii tĂ€htajalise kui tĂ€htajatu kĂ€sunduslepingu ĂŒles öelda, kui ilmneb, et kĂ”iki asjaolusid arvesse vĂ”ttes ja mĂ”lema lepingupoole huvisid kaaludes ei vĂ”i oodata selle edasist tĂ€itmist ĂŒkskĂ”ik kumma poole poolt. Asjas ei ole esitatud juhtimislepingu ĂŒlesĂŒtlemisavaldust VĂS § 195 lĂ”ike 1 mĂ”ttes. Hageja vĂ€itel tĂ€itis ta vastavaid ĂŒlesandeid veel kuni 01.03.2011. Tema vĂ€iteid toetavad peale tagasikutsumist tehtud toimingute kohta esitatud tĂ”endid (dokumentide, kassa ja paroolide ĂŒleandmise aktid 28.02.2011 ja 01.03.2011; t lk 52-56). Kostja hageja tĂ”endeid ĂŒmber ei lĂŒkanud. Seega saab lugeda tĂ”endatuks, et leping hagejaga kehtis peale tagasi kutsumist ja ta tĂ€itis tegevust lĂ”petades lepingut kuni veebruarikuu lĂ”puni. Lisaks ei esitanud kostja vastuvĂ€iteid 19.01.2011 ĂŒldkoosoleku otsuse kehtivusele.
39.Kolleegium nĂ”ustub maakohtu poolt antud tĂ”lgendusega lepingu punktile 3.3 ja apellandi vĂ€ited kaebuses ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Nimetatud punkti kohaselt olid pooled leppinud kokku, et kompensatsiooni tasutakse â5 kuupalga ulatusesâ. Hageja on kinnitanud, et sai kokkuleppest aru selliselt, et hĂŒvitise suuruseks on tema viie kuu palk lepingu lĂ”petamise aja seisuga (ehk siis kuupalk lĂ”petamise ajal x 5). Kostja ei esitanud tĂ”endeid, millede alusel saaks tuvastada ĂŒhingu teistsuguse tahte lepingu sĂ”lmimise ajal. Kostjal oli vĂ”imalik tĂ”endada oma seisukohta H.Ai ĂŒtlustega, kuid 26.03.2012 kohtuistungil nĂ”ustus kostja esindaja hageja taotlusega, millega viimane loobus tunnistaja ĂŒlekuulamisest (t lk 118).
40.Kui hĂŒvitiselt tuleb vĂ€ljamaksjal tasuda riiklikud maksud, siis tuleb vastavad arvestused teha kostjal enne kohtuotsuse alusel vĂ€ljamĂ”istetud rahasumma vĂ€ljamakse teostamist (sarnaselt igakuise tasu maksmisega, mis lepingus oli kokku lepitud nn brutos, aga igakuiselt sai hageja kĂ€tte nn netosumma). Tsiviilkohus riiklikke makse vĂ€ljamĂ”istetud summadelt ei arvesta.