Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (7)

kanda. Juhtimislepingu alla kirjutanud H. A ületas oma pädevuse piire. Üldkoosolek ei ole otsustanud küsimust juhatuse liikme töö tasustamiseks (MTÜS § 28.1 lg 1), asjaolu, et H. A valiti kostja esindajaks hagejaga lepingu sõlmimiseks, ei asenda see üldkoosoleku otsust. Seega ei kehti kokkulepe lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kompensatsiooni maksmiseks hagejale. Lisaks ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole andnud üle raamatupidamisdokumente ja muud vara (auto, rehvid, projektor) ja kostja ei saa kontrollida milliseid makseid on hageja endale teinud. 16.02.2011, so kui hageja kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt, ei ole mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. Hüvitise maksmine ei ole kooskõlas kostja majandusliku olukorraga. Kostja arvates tuleks seda vähendada 1 kuu tasuni 1268,96€. Lisaks ei tulene lepingust, et hüvitis oleks 25 000 kr * 5. Summad tuleb arvestada netosummana, sest makse maksab saaja mitte makse tegija. Aluseks saab võtta vaid lepingu sõlmimisel olnud tasu 5*15959 kr neto (bruto 20 000) =10189,85, so 79780 kr =5099,25€. 2009.a. majandusseis oli halb, omakapital negatiivne (-) 770559 kr, kohutusi oli 31.12.2010 seisuga 2229952 kr, vara 1238776,55 kr, aruande perioodil teenis kostja 220699,98 kr kahjumit, omakapital negatiivne 991353,36 kr. Seega tegi hageja juhtumisvigu. Riigihankega käivad koos ka kohustused. Hüvitis juhatuse liikmele peab vastama mittetulundusühingu majanduslikule olukorrale. Kostja poolt tasutud summad 2011.a. ei ole vaadeldavad igakuise tasuna, sj tasus kostja ekslikult hagejale 11.03.2011 raha. Hüvitist tuleb piirata ekslikult tasutud summani 1268,96€. Tõendid: 2009.a. majandusaasta aruanne, 2010.a. bilanss ja kasumiaruanne, 2011.a. tehtud maksed kostjale. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• • • • • • • • • •

Hageja valiti 29.06.2009 kostja juhatuse liikmeks kuni 29.06.2012 (3 aastat). Pooled sõlmisid juhtimislepingu alates 29.06.2009 (p 3.1.) (vormistasid 22.08.09). Lepingu sõlmimise ajal oli MTÜ XXX2 liiget OÜ C ja OÜ TG, kellede ainuosanik ja juhatuse liige, oli HA. Hageja kutsuti tagasi juhatuse liikmest 16.02.2011. Poolte vaheline leping oli selle lõppemiseni kehtiv. Poolte vaheline leping lõppes 16.02.2011 (vt protokoll ). Kostja ei ole hüvitise vähendamise nõuet hagejale esitanud (vt protokollid). Kostja on hageja ees täitnud lepingust tulenevat igakuise tasu maksmise kohustust. MTÜ XXX võitis riigihanke vastavalt Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjale nr 4-4.1/21 26.08.2010 ja kostjaga sõlmiti leping tähtajaga 31.12.2015. Viivis on seisuga 07.04.2011 64,8€.

Lepingu p 3.3 sätestatud tingimuse kehtivus.

Hageja leidis, et H. A ei olnud õigust tasu määrata, puudus üldkoosoleku otsus selleks, H. A ületas oma pädevust. Kuni 30.06.2009 kehtinud MTÜS § 28 lg 1 järgi määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 6 alusel on juhatuse liikmel õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Alates

3 (7)

01.07.2009 kehtiva MTÜS § 28.1 lg 1 järgi võis juhatuse liikmele maksta tasu kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ning tasu suuruse ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsus ning lg 2 alusel peab üldkoosolek lg 1 tuleneva tasu maksmisel ja suuruse määramisel tagama, et tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses liikme ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga.. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse leping sõlmituks kui pooled on lepingu allkirjastanud. Lepingust on näha, et see on sõlmitud poolte vahel 22.08.2009, ehkki omab jõudu poolte suhetele alates 29.06.2009. Asjaolu, et pooled reguleerivad oma suhted varasemast perioodist kui leping sõlmiti, ei oma lepingu sõlmimise aja osas tähtsust. Lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud varasemast kuupäevast. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus hagejaga, et märgitud lepingu sõlmimise ja tasu maksmise ajal ei kehtinud MTÜS § -st 28`lg 1 tulenev üldkoosoleku otsuse nõue (juhatuse liikme tasu suurus, maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega). MTÜS § 19 p 4 järgi otsustab üldkoosolek juhatuse liikmega tehingu tegemise, tehingu tingimuste määramisel. Kohtu arvates viidatud § 19 lg 4 ja § 28.1 lg 1 koosmõjus tõlgendades oluline, et juhatuse liikme tasu ei saa määrata juhatus ise, vaid et seda otsustab mittetulundusühingu liikmeskond. Kuna H. A oli õigus sõlmida hagejaga lepingut ning ta oli pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kostja 2 liikme ainuosanik ja nende liikmete juhatuse liige (vaidlus eelnimetatud asjaolude üle puudus), siis oli liikmetel, st OÜ-l C ja OÜ –l TG (praegu TGOÜ), õigus otsustada oma juhatuse liikme H. A kaudu (ÄS § 180 lg 1- osaühingu juhatuse liikme õigus esindada osaühingut) MTÜS § 19 p 4 ja § 28.1 lg 1 järgi hagejaga sõlmitud lepingu tingimuste, sh tasustamise korra ja tasu suuruse üle. Kostja esitas maksekorraldused 2011.a., millest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale 1019,85 €, 07.01.11, 1268,96€ 08.02.11, 774,20€ 15.02.2011 (lk 52-84) ning kõigil nendel maksekorraldustel on märgitud 1palk“. Kuna seda on tehtud igakuiselt, ei ole veenev kostja väide, et hagejale pole tasu igakuiselt makstud. Seega on kostja lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust talunud. Leping oli 22.08.2009 kehtiv kuni selle lõppemiseni, selle sõlmis kostja 2 liikme esindaja (vaidlus puudus), kostja on seda lepingut täitnud (viidatud maksekorraldused) seega sai hageja mõista lepingu sõlmimise ja selle täitmise kaudu TsÜS § 118 lg 2 järgi seda, et H. A oli olemas volitus, mis hõlmas lisaks lepingu sõlmise õigusele ka tasu suuruse ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel makstava hüvitise suuruse määramise õigust MTÜS § 28.1 lg 1,2 järgi ning millest viimane oli hageja 5- kordne kuupalk (p 3.3 ). Nimetatud kaalutlustel oli seega hageja tasuks lepingu p 4.1. järgi 20 000 kr kuus ning p 4.3 järgi alates 01.01.2011 25 000 kr kuna kostja võitis väljakuulatud riigihanke ja sõlmis lepingu (vaidlus puudus). Kostja võitiski nimetatud riigihanke ja sõlmiti vastav leping, mis nähtub esitatus. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja liikmete poolt hagejaga sõlmitava lepingu tingimuste dokumenteerimist (näiteks liikmete tehtud otsuse kohta koostatud protokoll) või selle tegemata jätmist, ei saa kohtu arvates tõlgendada hageja kahjuks ning kohus leiab, et lepingu p 3.3 sätestatud kompensatsiooni saamise õigus ja maksmine kohustus ei ole vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS 19 lg 4, 28.1 lg 1,2. Seega on tingimus kehtiv ning VÕS § 76 lg 1 tulenevalt täitmiseks kohustuslik. Kuna vaidlus puudus selles, et hageja oli kostja juhatuse liige ja leping sõlmiti kostja juhtimiseks, siis on poolte vahel sõlmitud VÕS § 619 järgi käsundusleping, mille järgi on käsundiandjal kohustus maksta käsundisaajale tasu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse tähtaeg on kindlaks määratud või see tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele päeval. Sama paragrahvi 7. Lõike 1. Lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 628 lg 1 1. lause järgi makstakse tasu käsundilepingu järgi ajavahemike järgi, kui see

4 (7)

on nii määratud ning § 629 lg 1 sätestab, et kui tasu tuleb maksta pärast käsundi täitmist, ja leping lõpeb enne tähtaega, siis makstakse mõistlik osa tasust. Analüüsides eelmainitud sätteid tasu maksmises korrast, leiab kohus, et käsundussuhte iseloomust tulenevalt muutuvad tasunõuded reeglina sissenõutavaks pärast käsundi täitmist või lepingu lõppemisel või ka sõltumata täitmise ulatusest lepingu ennetähtaegsel lõppemisel. Kohtu arvates tuleb VÕS § 628 lg 1. 1. lauses ja § 629 lg 1 sätestatud tasu maksmise tähtaja regulatsiooni kohaldada käsunduslepingust tulenevate muude hüvede sissenõutavuse aja kohta. Pooltevaheline lepingu p 3.3 sätestab, et juhatuse liikme lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel maksab ühing kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Seega muutub hageja lepingu p 3.3 tulenev täiendava hüve nõue kohtu arvates sissenõutavaks siis, kui see õigus tekib ehk lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kooskõlas VÕS § 82 lg 1, lg 7 1. lause, § 629 lg 1; tingimus ja selle sissenõutavuse aeg on lepingus üheselt mõistetav ja kooskõlas tingimuse enda olemuse ja käsundussuhte tasu maksmise tähtaja seadusest tuleneva põhimõttega. Lepingust ei tulene, et kompensatsiooni maksmise tähtaeg oleks mingi muu aeg või et selle maksmiseks peaks hageja andma tähtaja. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostjaga, et hageja pidanuks andma kostjale tähtaja lepingu p 3.3. tuleneva kohustuse täitmiseks VÕS § 82 lg 2 lause lõpuosa, lg 7 viimase lause ja § 114 järgi. Seega muutus lepingu p 3.3 tulenev kostja kohustus sissenõutavaks 16.02.2011 kui leping ennetähtaegselt lõppes (lõppemise tähtaja üle vaidlus puudus). Kuna kostja ei ole märgitud hüvitist lepingu p 3.3 järgi hagejale ära tasunud, sj kinnitas, et ka 11.03.2011 makstud summa oli tasutud ekslikult (vt protokoll 26.03.12), siis rikub kostja lepingust tulenevat kohustust VÕS § 100 tähenduses, olles seejuures seni viivituses. Kompensatsiooni suurus, hüvitise vähendamise taotlus

Kuna kostja võitis Keskkonnaameti väljakuulatud riigihanke ja temaga sõlmiti leping kuni 31.12.2015 ja hageja tasu oli lepingu p 4.3 järgi alates 01.01.2011 25 000 kr, siis on hagejal õigus nõuda lepingu p 3.3 sätestatud kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses ehk 5*25000 kr. Kostja väite, et tasunõude arvestamisel tuleb lähtuda keskmisest kuupalgast ning netotasust, ei tulene lepingust ja seega ei ole kostja sellekohased väited tõendatud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus saada VÕS § 76 lg 1 ja 108 lg 1, 101 lg 1 järgi hüvitist kokku 125 000 krooni. Järgnevalt vaatleb kohus, kas hüvitis kuulub vähendamisele. MTÜS § 28.1. lg 3 sätestab, et kui ühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele märatud tasu või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühing nõuda muude hüvede vähendamist. Käesoleval juhul lõppes leping 16.02.2011. Kostja kinnitas, et ta ei ole esitanud veel hagejale nõuet hüve, milleks on kompensatsioon lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest, vähendamiseks. Kostja väitis, et hageja juhtumisvõtted ei olnud kostjale kasulikud ning majandustulemused halvad. Vaidlust ei olnud selles, et kostja võitis hageja juhtumise ajal riigihanke, mille tulemusel sõlmiti leping 2015. aasta lõpuni mahuga ca 1278232,97 € (vt lk 14). Kohtule esitatud panga väljavõttega on hageja tõendanud, et lepingu lõppemise ajal oli kostja kontol vaba raha 47950,40€. Kostja poolt kohtule esitatud kostja 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt oli 2009.aruandeaasta tulem plussis, st 2008a. oli see (-) 413957 kr, siis 2009.a. lõpuks vastavalt (+)250745 kr, tulud tõusid 1061211 kroonil 1332720 kroonile, netovara

5 (7)

suurenes vastavalt (-) 1021304 kroonilt (-) 770559 kroonile (lk 64-78). Seega ei kinnita kostja esitatud 2009. majandusaasta aruanne ühingu majandustegevuse halvenemist hageja juhtimise ajal 2009.a. võrreldes varasemaga ajaga 2007-2008. Kostja on esitanud kohtule bilansi ja kasumiaruande seisuga (lk 79) 31.12.2010, 01.01.2010, mille kohaselt oleks ühingu omakapital 01.01.2010 seisuga vähenenud võrreldes 2009.a. tulemiga (-) 770559 kroonilt vastavalt (-) 1021304 kroonile ja majandustegevuse kahjum 220794,70 kr. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et üksnes bilanss ja kasumiaruanne ei kajasta juriidilise isiku terviklikku majandusaasta tulemit, kuna kostja ei ole esitanud kohtule 2010.a. majandustegevuse aruannet, mis kajastaks ühingu kogu 2010. aasta tegevuse tulemit. Hageja väitel on see esitamata ka äriregistrile (registri väljavõte, mille kohaselt on esitatud vaid 2009.a. majandusaasta aruanne, lk 113), mida kostja ei ole ümber lükatud. Eeltoodu alusel ei ole veenvalt tõendatud kostja väited 2010.a. negatiivsetest majandustulemustest võrreldes 2009.a. majandustulemustega. Õige on kostja seisukoht, et riigihanke võitmisega käivad koos ka kohustused, ent samas tuleb nõustuda hagejaga, et mittetulundusühingu eesmärgiks ei ole kasumi teenimine. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, et mahuka riigihanke võitmisega ja selle alusel 2015. aastani sõlmitud lepinguga oleks kaasnenud tegelikult ühingu majandustulemuste selline halvenemine, mis ei võimaldaks kostjal hageja ees täita lepingu p 3.3 tulenevat kohustust ja annaks aluse MTÜS § 28.1. lg 3 järgi hüvitise vähendamiseks. Hageja on kohtule esitatud aktidega 28.02.2011 ja 01.03.2011 tõendanud, et ta on andnud üle kostjale raamatupidamisdokumendid, muud dokumendid, paroolid, raamatupidamise arvutiprogrammid, kassa (lk 52-56). Seega on alusetud kostja väited, et ta ei ole saanud hagejalt raamatupidamisdokumente ja eeltoodu alusel ei ole kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest seni kuni hageja täidab oma vastastikuse kohustuse (VÕS § 110). Ülalpool tuvastas kohus, et kostja on kompensatsiooni maksmisega viivituses, kuna lepingu ennetähtaegse lõpetamise ajaks ei olnud kostja kompensatsiooni lepingu p 3.3 alusel hagejale ära maksnud. Seda ei ole kostja teinud siiani ja selles puudub vaidlus. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohustuse täitmiseni ning TsMS § 367 alusel viivist protsendina ajast, mil viivis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista lepingu p 3.3. ja VÕS § 76 lg 1, 108 lg 1, 101 lg 1 alusel põhivõlga 7989,00€ ja perioodi 17.02.20011- 07.04.2011 eest sissenõutavaks muutunud viivist 64,8€ ja alates 08.04.2011 viivist põhivõlalt 7989,00€-lt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle põhivõla tasumiseni. Kohus andis ülapool hinnangu kostja esitatud maksekorraldustele 2011 jaanuar, veebruar seoses kostja käitumise taluvuskohustuse hindamisega ja kohtul puudub vajadus anda täiendavat hinnangut nendel maksekorraldustele 2011a. (lk 82-85, sama ka lk 86-89), kuna hageja ei ole nõudnud tasu ning kostja ei ole nõudnud 2011.a märtsis väidetavalt ekslikult tasutud summa tagastamist. Lisaks ei ole kumbki pool avaldanud soovi teha ka tasaarvestusi ega ole neid ka teinud (vt protokoll 05.12.2011, lk 106). Samuti puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud kostja üldkoosoleku otsusele 19.01.2011 (lk 102), kuna lisatasust tulenevaid nõudeid ei ole pooled esitanud. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut ka hageja poolt kostjale saadetud pretensioonile, kuivõrd seda ei ole vaidluse all olnud, et hageja nõudis kohustuse täitmist ka enne kohtuvaidluse alustamist ning kohtu arvates ei ole sellel tõendil seega tähtsust. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus on

6 (7)

tehtud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse hüvitamise taotlus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind on põhinõude väärtus 7989€.

Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.