Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja ja Xxxvahel on 31.08.2012 sõlmitud õppekulude hüvitamise leping nr XXX (t lk 28-29), kostja immatrikuleeriti 05.09.2012 (t lk 30), Xxx esitas kostjale õppeteenuse eest arve summas 1 000 eurot tasumise tähtajaga 22.10.2012 (t lk 31) ning kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et Xxx on teavitanud kostjat tasumata arvest, andnud eksmatrikuleerimishoiatuse (t lk 32) ning 15.02.2013 on kostja eksmatrikuleeritud (t lk 33). Puudub vaidlus, et Xxx loovutas nõude kostja vastu hagejale 01.03.2013 (t lk 34). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja esindajal ei olnud esindusõigust maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisel. Kohtu hinnangul puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. 30.05.2013 Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja Harju Maakohtule 27.09.2013 esitatud hagiavalduses on hageja lepingulise esindajana märgitud Timm Ritari, kes äriregistri andmetel on hageja prokurist. Esindusõigust tõendav volikiri on kohtule esitatud 02.10.2013 ning volikirja andmise kuupäev on 01.10.2013. TsMS § 227 lg 7 sätestab: „Menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse“. Esindajale antud volikirja kohaselt on esindajat volitatud esindama kõigi õigustega kõigis kohtutes. Kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis annaks aluse eeldada, et esindatav ei ole heaks kiitnud enne volituse andmist esindaja poolt tehtud toimingud, sh hagiavalduse esitamine. Eeltoodust tulenevalt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata. Kostja ja Xxx vahel 31.08.2012 sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu kohaselt kohustus Xxx osutama kostjale akadeemilise õppe teenust ja kostja kohustus tasuma osutatava teenuse eest arve alusel. Selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et Xxx on täitnud 31.08.2012 lepinguga võetud kohustused - esitatud ei ole teenuse üleandmise vastuvõtuakti, täitmiskviitungit või muud tõendit, mis kinnitaks, et lepingus kokku lepitud teenus osutati. Kohtu hinnangul on selline vastuväide asjakohatu ning ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Lepingu tingimustest ega käsunduslepingut reguleerivatest sätetest ei tulene, et käsundisaajal on kohustus koostada dokumente selle kohta, et käsundiandjale teenust osutatakse. Selline kohustus ei oleks õigussuhte olemust arvestades ka mõistlik. Lepingust tulenev kohustus Xxx on õppeteenuse osutamine, seega on oluline see, et Xxx on teinud kostjale teenuse kasutamise võimalikuks. Teenuse kasutamine on üliõpilase valik. Õppeteenustasu maksmise kohustust ei mõjuta see, kas üliõpilane on teenust kasutanud (loengutes osalenud, eksameid sooritanud) või mitte. Viimast seisukohta toetab ka asjaolu, et õppeteenustasu maksmise kohustus tekib enne või vahetult pärast õppetöö algust, seega ei olene tasumise kohustus teenuse kasutamisest vaid teenuse võimaldamisest. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et Xxx on kostjale teenuse kasutamist võimaldanud ning kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul asuda seisukohale, et Xxx on teinud kostjale takistusi teenuse kasutamisel. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oli õppeteenustasu maksmisest vabastatud mingil põhjusel, näiteks

akadeemilisel puhkusel viibimise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väited alust jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväited selles osas, et Xxx poolt on talle arve esitatud ning arve on tasumata, mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse 1 000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 3.4 on kokku lepitud viivisemäär 0,1% päevas tasumata summalt. Kostja on tasumisega viivituses olnud 340 päeva (alates nõude sissenõutavaks muutumisest 23.10.2012 kuni hagi esitamiseni 27.09.2013), seega kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise summaks 340 eurot. Kostja ei ole viivisevõlgnevuse summa ega viivisemäära osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 340 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1 340 eurot (sh põhivõlg 1 000 eurot ja viivis 340 eurot). TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.