lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-31567/17

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 11.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-31567/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-31567

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht

Viru Maakohus Leanika Tamm 11. november 2013, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-31567 E. M. hagi OSAÜHINGU NOKARDO vastu dokumentide esitamise ja otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes Hageja: E. M. (isikukood: xxx) Hageja lepinguline esindaja: M. F. (e-post: [email protected]) Kostja: OSAÜHING NOKARDO (registrikood: xxx) Kostja seaduslik esindaja: Dmitry Zlotnikov (isikukood: xxx; aadress: xxx) Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Keelduda E. M. hagi OSAÜHINGU NOKARDO vastu menetlusse võtmisest.
2.Saata määrus hagejale teadmiseks.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud E. M. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse osaühingu vastu dokumentide esitamise ja otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikeks hageja ja kostja seaduslik esindaja, kes on ka juhatuse liige. Kostja seaduslik esindaja Dmitry Zlotnikov keeldub esitamast osaühingu tegevusega seotuid dokumente teisele osanikule ning kogu dokumentatsiooniga tegeleb ise, kostja seaduslik esindaja võtab vastu üksinda osaühingut puudutavaid otsuseid. Hageja leiab, et kostja seaduslik esindaja tahtlikult varjab dokumente, et mitte näidata kasumit ja mitte jagada kasumit teise osanikuga. Kuna Dmitry Zlotnikov ei anna hagejale võimalust tutvuda dokumentidega, palus hageja hagiavalduses kohustada kostjat esitama

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

andmeid osaühingu tegevuse kohta. Samuti palus hageja tunnistada osaühingu otsused perioodi 2010 kuni 2012.a kehtetuks ja kohustada kostjat vastu võtma kasumise jaotamise otsus.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Dokumentide esitamise nõue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-te 1 ja 3 alusel osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. See tähendab, et osanik peab pöörduma kõigepealt juhatuse poole teabe andmiseks ning kui saab eitava vastuse, siis tuleb kahe nädala jooksul alates vastuse saamisest pöörduda kohtu poole. Hagiavalduses on küll märgitud, et hageja pöördus kostja seadusliku esindaja poole dokumentide esitamiseks ja ei ole sellele vastust saanud, kuid ei ole selge, millal täpselt see toimus ja ei ole lisatud vastavaid tõendeid. Hagiavalduses on märgitud, et hageja sai kinnistu müügitehingu tegemisest teada 2011.a ja siis pöördus kostja juhatuse liikme poole, samuti pöördus hageja kostja juhatuse liikme poole ka 2012. aastaaruande esitamiseks, kuid kostja seaduslik esindaja ei ole hageja palvetele reageerinud. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid on äriseadustikus nimetatud tähtaeg mööda lastud. Kuna ÄS § 166 lg 3 puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga, siis ei saa hageja tähtaja möödumisel enam kohtusse pöörduda. Hagejal tuleb pöörduda taotlusega uuesti juhatuse poole ning eitava vastuse saamisel pöörduda kahe nädala jooksul kohtusse. Kui juhatus ei vasta hagejale, tuleb hagejal pöörduda kohtusse nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest. Kohus märgib ka, et dokumentide esitamise nõuet menetleb kohus hagita menetluses. Otsuste kehtetuks tunnistamise nõue TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hageja ei tea, millised otsused olid vastu võetud, ning pole otsuseid tõendina lisanud hagiavaldusele, siis leiab kohus, et otsuste kehtetuks tunnistamise ja vastuvõtmise nõuete osas pole hageja eesmärki võimalik saavutada. Kuna ei ole teada, milliste otsustega on tegemist, ei saa ka eeldada hageja õiguste rikkumist. Kohus asub seisukohale, et hagejal tuleb kõigepealt saada osaühingu dokumendid ning alles siis (kui on vajadust) pöörduda kohtusse otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

2(2)

Otsuse vastuvõtmise nõue Kohus märgib ka, et kohus ei saa kohustada kostjat vastu võtma otsuseid. Kooskõlas ÄS § 1711 lg-ga 2 osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Kohus leiab, et osanikel tuleb otsustada kasumi jaotamise küsimust koosolekul ning kui hageja ei jää otsusega rahule, võib ta pöörduda kohtusse otsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium