Võlaõigus › Võõrandamislepingud

AS-is

SEB

Pank

või

221023778606

Swedbank

AS-is,

viitenumber mõlemal juhul 2800049777.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.09.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt ostis Eha Lehtjõe (hageja) XXX(kostja) 2010 novembris veebikeskkonnas www.osta.ee toimunud oksjonil neli Microsoft tarkvaraprogrammi Windows 7 Ultimate kokku hinnaga 4440 krooni ehk 283,77 eurot. 12.01.2011 alustatud kriminaalmenetluse käigus selgus, et müüdud tarkvaraprogrammide näol oli tegemist piraatkoopiatega. Kuna tarkvaraprogrammid ei olnud originaaltooted, vaid piraatkoopiad, siis on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud. 15.07.2013 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ja palus raha tagastada hiljemalt 15.08.2013. Kostja ei ole raha tagastanud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 283,77 eurot, seaduses sätestatud viivise perioodi 16.08.2013 – 02.09.2013 eest 1,02 eurot ja alates 03.09.2013 viivise põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Oksjoni reegli kohaselt võetakse pretensioone vastu kahe kuu jooksul. Kostja oli üksnes kauba müüja. Kaup ei olnud kostja oma – see kuulus XXX. Vastutama peab inimene, kelle kaup see oli. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ostis kostjalt 2010 novembris veebikeskkonnas www.osta.ee toimunud oksjonil neli Microsoft tarkvaraprogrammi Windows 7 Ultimate kokku hinnaga 4440 krooni ehk 283,77 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tegemist ei olnud originaaltoodetega, vaid need olid piraattooted. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kohus leiab, et kuna tegemist oli piraattoodetega, siis ei vastanud müüdud arvutiprogrammid lepingutingimustele. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hagimaterjalidest nähtuvalt hageja seda tähtaega ei järginud. Samas sätestab VÕS § 221 lg 1 p 1, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kuna kostja müüs tarkvaratooteid veebikeskkonna vahendusel püsivalt, siis tuleb toodete originaalsuse kontrollimata jätmist pidada kostja raskeks hooletuseks. Sellest tulenevalt ei ole hageja kaotanud puudusele tuginemise õigust. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 1 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus leiab, et kuna kostja müüs hagejale piraattooteid, siis on kostja lepingut oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. Tähtsust ei oma kohtu hinnangul see, et kaup kuulus kostja väidete kohaselt kolmandale isikule. Müügileping sõlmiti hageja ja kostja vahel ning lepingust tulenevad kohustused tekivad samuti lepingu poolte vahel. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arvutiprogrammide eest makstud raha, s.o 283,77 eurot (põhivõlg). Kuna kostja on viivitanud raha tagastamisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 16.08.2013 - 02.09.2013 eest 1,02 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.09.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv menetluskulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu (riigilõiv) 60 eurot. Pärnu Maakohtu 07.06.2013 määrusega anti hagejale riigi õigusabi koos kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi osutas advokaat Eve Grass. Eve Grass esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus talle määrata tasuks 242,40 eurot (koos käibemaksuga). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 alusel on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Tulenevalt RÕS § 23 lg 1 määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses. Kohus leiab, et riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning riigi õigusabi tasuks tuleb määrata 242,40 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista õigusabikulud 242,40 eurot.

TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Seega tuleb hageja vabastada kohustusest ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.