Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tulenevad varalised kohustused hõlmavad lisaks muule ka laenusaaja poolt KredEx-ile maksmisele kuuluvat lepingutasu ja käendustasu. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt ja KredEX-i tagatistasult viivist 0,15 % päevas. Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, ütles hageja laenulepingu üles alates 14.02.2011. 05.07.2011 on hüpoteegi realiseerimise tulemusena laekunud põhiosa katteks 5488,63 eurot, 28.02.2012 on Xxxtasunud põhiosa katteks 1074,67 eurot ja 20.03.2012 on KredEx tasunud oma käenduskohustuse summas 5367,58 eurot. 10.09.2012 seisuga moodustab hageja nõue 7 405,93 eurot, mis koosneb põhivõlast 500 eurot, intressist 882,01 eurot, KredEx-i tagatistasu võlast 191,50 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest 5653,76 eurot ja KredEx-i tagatistasu viivistest 178,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja XxxOÜ-lt, Xxx ja Xxx solidaarselt välja mõista 7405,93 eurot ja seaduses sätestatud viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. 14.08.2013 määrusega lõpetas kohus menetluse XxxOÜ vastu esitatud hagi osas, kuna XxxOÜ oli lõppenud õigusjärglaseta. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid hagile vastu. XxxOÜ lõpetas oma tegevuse 2009 jaanuarist ja teavitas sellest ka hagejat. Hageja ütles lepingu üles aga alles 14.02.2011. Kogu see aeg arvestati aga intressi ja viiviseid. Hageja on tahtlikult ajanud intressi ja viivise summa suureks.

Põhivõlg 500 eurot, intress 882,01 eurot, KredEx-i tagatistasu 191,50 eurot ja KredEx-i tagatistasu viivised 178,66 eurot tuleks jätta hageja kanda laenuriskina. Kostjad taotlevad viivise vähendamist null euroni. Hageja viivise nõue on ebamõistlikult suur. Kostjate peres kasvab neli alaealist last. Pere sissetulekuks on ainult kostja I palk 333,60 eurot ja peretoetus 210,98 eurot. Kostja II ei tööta. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XxxOÜ jäi laenulepingu alusel hagejale võlgu 7 405,93 eurot, mis koosneb põhivõlast 500 eurot, intressist 882,01 eurot, KredEx-i tagatistasu võlast 191,50 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest 5653,76 eurot ja KredEx-i tagatistasu viivistest 178,66 eurot. Kostjad vastutavad võlgnevuse eest käenduslepingutest tulenevalt. Kostjad on heitnud hagejale ette laenulepingu ülesütlemisega viivitamist. Kohus märgib, et laenulepingu ülesütlemine on laenuandja õigus, mitte kohustus. Kohus selgitab ka, et laenulepingu varasem ülesütlemine ei oleks pruukinud olla kostjatele kasulikum. Laenulepingu kehtivuse ajal peab laenuvõtja tasuma intressi. Laenulepingu ülesütlemine toob kaasa kogu tagastamata laenusumma sissenõutavaks muutumise. Selle mittemaksmisel on laenuandjal õigus nõuda viivist. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on aga oluliselt suurem kui intressimäär. Laenulepingu varasema ülesütlemise korral oleks viivist tulnud maksta ka suuremalt summalt.

Kostjad on samuti leidnud, et põhivõlg 500 eurot, intress 882,01 eurot, KredEx-i tagatistasu 191,50 eurot ja KredEx-i tagatistasu viivised 178,66 eurot tuleks jätta laenuriskina hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole kostjate taotlus põhjendatud. Seadus ei näe sellist võimalust ette. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla, intressi ja KredEx-i tagatistasu osas põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 500 eurot, intress 882,01 eurot ja KredEx-i tagatistasu 191,50 eurot, kõik kokku 1573,51 eurot. Kostjad on palunud vähendada viivist null euroni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et kostjate taotlus on põhjendatud. Kostjad on elukaaslased. Asja materjalidest nähtuvalt on neil neli alaealist last. Kostjate kinnitusel on nende sissetulekuks ainult kostja I töötasu 333,60 eurot ja peretoetus 210,98 eurot, kostja II ei tööta. Puudub vaidlus selles, et võlgade katteks on võõrandatud ka kostja I korter aadressil Punane 33-56. Eeltoodust selgub, et kostjad on raskes majanduslikus olukorras ning arvestades lepingupoolte majanduslikku seisundit on põhjendatud kogu viivise vähendamine null euroni. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjad esitasid taotluse 17.01.2013 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Protokoll ei ole stenogramm. Protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus protokolli parandamise taotluse rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.