06. november 2013, kell 15.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-34267
Tsiviilasja hind
1 812,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Annika X (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
08.10.2013
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja esindaja Annika X Kostja XXX
XXXOÜ hagi XXXvastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX’lt põhivõlg 1 692 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kaks) eurot ja viivis 36,89 (kolmkümmend kuus eurot ja 89 senti) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Välja mõista XXX’lt viivis 0,02% päevas põhivõlalt (1 692 eurolt) alates 06.11.2013 kuni põhivõla tasumiseni XXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX’lt menetluskulud 100% ulatuses XXXOÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava
2-13-34267 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX (tl 6).
2.01.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja maaklerteenuste lepingu (edaspidi maaklerileping), mille punkti 2.3 kohaselt tegi kostja hagejale ülesandeks vahendada kostjale kuuluva korteriomandi müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga selliselt, et hageja otsib korterile ostja ja osutab temaga müügilepingu sõlmimise võimaluse. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli vahendamise esemeks korteriomand asukohaga XXX(tl 7-10). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 692 eurot, viivised 0,02% päevas põhivõlalt (1 692 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest, so 19.07.2013 kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 0,02% päevas põhinõudelt, ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 113, § 629 lg 1, § 658 lg 1 ja 2.
4.Hageja märgib, et: • kostja keeldumine maakleritasu maksmisest ei ole põhjendatud; • hageja täitis lepingulise kohustuse, so leidis korterile ostja; • hageja ei ole lojaalsuskohustust rikkunud; • korteri ostja oli valmis läbirääkimisteks korteri vabastamise kuupäeva osas, kuid kostja väljendas soovi korterit mitte müüa; • leping lõppes kostjast tulenevatest põhjustest. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et: • poolte vahel oli kokkulepe, et enne käesoleva aasta sügist ei soovi kostja korterit müüa; • hageja rikkus lepingut, kuna survestas kostjat välja kolima kahe kuu jooksul; • hageja on rikkunud lojaalsuskohustust; • hageja ei ole lepingut täitnud ja tal puudub õigus tasu nõuda.
Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
2-13-34267 menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 08.10.2013.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadusest (VÕS), mille § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Lõike 2 kohaselt maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 629 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.
12.Puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX(tl 6). 01.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja maaklerilepingu, mille punkti 2.3 kohaselt tegi kostja hagejale ülesandeks vahendada kostjale kuuluva korteriomandi müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga selliselt, et hageja otsib korterile ostja ja osutab temaga müügilepingu sõlmimise võimaluse. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli vahendamise esemeks korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale viimase poolt käesolevas lepingus kindlaks määratud ülesande täitmise eest tasu, mis moodustab 3% müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 2.4 kohaselt korteri soovitud müügihind oli 47 000 eurot (tl 7-10).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus hagejale maakleritasu maksta.
14.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud maaklerileping vastavalt VÕS § 658 lg-le 1. Hagejal oli lepingust tulenev kohustus otsida kostja korterile ostja ja osutada müügilepingu sõlmimise võimalusele. Kostjal oli kohustus tasuda maakleritasu. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja alustas lepingu täitmist lepingu sõlmimise päeval, so 01.04.2013, pannes kinnisvara portaali üles kuulutused ja teavitas sellest kostjat e-kirja teel. Kostja kiitis hageja tegevuse heaks 02.04.2013 ekirjas ning avaldas lootust, et korterile tekiks huvilisi (tl 11-12, 51-52). Hageja ja kostja leppisid
2-13-34267 08.04.2013 e-kirja teel kokku 09.04.2013 korteri ülevaatamise koos huvilisega (tl 13, 53). Pärast korteri ülevaatamist teatas hageja kostjale, et nimetatud huviline soovib korterit osta hinnaga 47 000 eurot ja tuleb 15.04.2013 broneerimislepingut sõlmima. Hageja tegi ettepaneku määrata müügilepingu sõlmimise ajaks 15.05.2013 ja määrata korteriomandi vabastamise ja ostjale üleandmise päevaks 25.06.2013 (tl 19-20, 55). Kostja vastas, et korteri vabastamine pakutud tähtajal ei sobi (tl 19). 15.04.2013 sõlmis hageja nimetatud huvilisega maaklerlepingu korteri broneerimiseks (tl 14-18). 15.04.2013 teatas hageja kostjale broneerimislepingu sõlmimisest ning märkis, et ostja on nõus sellega, et saab korterisse kolida hiljemalt 15.07.2013. Hageja märkis, et vajadusel saab ostjaga veel veidi üleandmise kuupäeva liigutada (tl 56-57). Poolte edasisest ekirjavahetusest nähtub, et kostja tunnustas 29.04.2013 e-kirjas hageja poolt esitatud arves sisalduvat maakleritasu nõuet ja taotles hagejalt määrata selle tasumine osade kaupa. 30.04.2013 e-kirjas teatas hageja, et on nõus tasumakset ajatama ja palus kostjal teatada, milline ajavahemik on kostjale sobilik. 07.05.2013 e-kirjas teatas kostja, et lõpetab hagejaga sõlmitud maaklerilepingu ja keeldub maakleritasu maksmisest (tl 21-23, 58-62). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et hageja täitis lepingust tuleneva kohustuse, so leidis kostja korterile ostja ning tegi võimalikuks müügilepingu sõlmimise hinnaga 47 000 eurot. Kostja 29.04.2013 e-kirjast (tl 23) nähtub, et kostja otsustas pärast lepingu sõlmimist, et ei soovi korterit müüa tulenevalt isiklikest põhjustest. Kohtu hinnangul poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt jäi korteri ostu-müügileping sõlmimata eelkõige põhjusel, et kostja ei soovinud enam korterit müüa, mitte seetõttu, et hageja väidetavalt survestas kostjat sõlmima lepingut kiiremini kui kostja soovis. Lisaks nähtub e-kirjadest, et hageja on kostjat teavitanud sellest, et korteri ostuhuviline pidas võimalikuks korteri üleandmise kuupäeva nihutada (tl 56). Tõendamata on kostja väide, millise kohaselt leppisid pooled kokku, et enne käesoleva aasta sügist korterit ei müüda. Kohus leiab, et maaklerilepingu sõlmimisel pidi kostja olema veendunud, et soovib korterit müüa ning arvestama tagajärgedega, mis kaasnevad juhul, kui kostja ümber mõtleb. Kostja on ärakuulamisel tunnistanud, et allkirjastas maaklerlepingu ennatlikult ega lugenud seda läbi (tl 7172). Kohus märgib, et lepingu läbi lugemine on lepingupoolele vabatahtlik, kuid selles sätestatud tingimused saavad pooltele siduvaks lepingu allkirjastamisel vaatamata sellele, kas lepingupool on selle läbi lugenud või mitte. Kohus leiab, et maakleri poolt läbirääkimiste pidamist ei saa pidada kostja survestamiseks. Tehingu tingimuste üle läbirääkimiste pidamine on maakleri tavapärane töökohustuste iseloom. Eeltoodu tõttu on alusetud kostja väited, et hageja on rikkunud lojaalsuskohustust. Lepingu punkti 8 kohaselt kui kostja käesoleva lepingu kehtivuse ajal keeldub vara müümast lepingus määratud hinnaga, võõrandab, pandib või koormab vara kolmandate isikute kasuks või rikub muul viisil käesoleva lepingu p 4.1 ja 4.3 endale võetud kohustusi, on ta kohustatud maksma hagejale leppetrahvi kokku summas, mis vastab maaklertasu suurusele käesolevas lepingus. Maakleritasu suurus vastavalt lepingu punktile 2.4 ja 6.1 oli 1 692 eurot, so 3% 47 000-st, millele lisandus käibemaks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja keeldus korterit müümast, on kostjal kohustus tasuda hagejale maakleritasu. Kohus leiab, et kostjal on maakleritasu maksmise kohustus ka tulenevalt VÕS § 629 lg-st 1. Poolte vahel puudub vaidlus, et käesolevaks ajaks on maaklerileping lõppenud. Kostja keeldus korterit müümast, mistõttu lõppes leping kostjast tulenevast asjaolust. Kohus leiab, et tasu maksmine on hagejale asjaolusid arvestades õiglane, kuivõrd hageja oli enne lepingu lõppemist käsundi esemeks oleva ülesande täitnud, so leidnud korterile ostja ja osundanud temaga ostu-müügilepingu sõlmimise võimalusele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 692 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist seadusjärgse viivisemäära järgi ehk 0,02% päevas põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise
2-13-34267 päevast so alates 19.07.2013 kuni kohase täitmiseni selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles maakleritasu maksmisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tuleneb seadusest. Viivis ajavahemikul 19.07.2013 kuni 05.11.2013 on kokku 36,89 eurot, so 109x0,02/100x1692. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 36,89 eurot ja edaspidi 0,02% päevas põhivõlalt (1 692 eurolt) alates 06.11.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.