Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 05.11.2013, Tallinn 2-12-37962 DeutschBau OÜ hagi OÜ Multivara Transport vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus DeutschBau OÜ apellatsioonkaebus 5 213 eurot 64 senti
Menetluse liik
Hageja DeutschBau OÜ (rk 12092193), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja OÜ Multivara Transport (rk 10569913), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kirjalik menetlus
Hageja (litsentsiandja) ja kostja (litsentsivõtja) on sõlminud litsentsilepingu, mille kohaselt müüb hageja kostjale ehitusmaterjali InfraCrete ning kostja on hagejale esitanud tellimuse kolme tonni ehitusmaterjali ostmiseks maksumusega 24 282 eurot (koos käibemaksuga). 04.06.2012 saatis hageja kostjale arve nimetatud summa tasumiseks. Kostja teatas hagejale makseraskustest, mille tulemusena lepiti kokku summa maksmine kolmes osas. Kostja on hagejale tasunud esimese osa ehk ühe tonni ehitusmaterjali maksumuse. Ülejäänud osa (16 188 eurot) on siiani tasumata. Kostja on viivituses litsentsitasu maksmisega, jättes oma lepingulise kohustuse täitmata. Hageja saatis kostjale 17.08.2012 ja 05.09.2012 nõude lepingu täitmiseks ning tegi ettepaneku tellitud ehitusmaterjal vastu võtta ja selle eest tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 kohaselt teatas hageja 05.09.2012, et taganeb lepingust 16.09.2012, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 15.09.2012 ning esitab sel juhul kahjunõude. Kostja ei ole enda lepingulist kohustust täitnud. Hageja on ehitusmaterjali välja ostes kandnud kulutusi ning materjali spetsiifika tõttu on selle edasimüümine kolmandale isikule raskendatud. Hageja on kostjale pakkunud asja kohtuvälist lahendamist, kuid kostja ei ole üles näidanud initsiatiivi ega tahet leidmaks lahendust, mis oleks sobiv mõlemale poolele. Kostja on viidanud, et ka tema on kandnud kulutusi. Kostja väide, et ta ei ole vastutav hagejale tekitatud kahju eest, on asjakohatu. Kostja vastutust võiks välistada VÕS § 103 lg 2 kohaselt vääramatu jõu olemasolu, kuigi see on kaheldav. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja lepingurikkumise tõttu hagiavalduse esitamise seisuga tekitatud kahju 4 560 eurot ning viivise. Hageja esitas 08.10.2012 nõude täpsustuse, mille kohaselt seisneb hagejal kahju kostja lepingurikkumise tõttu saamata jäänud tulus. Kostja ehitusmaterjali tellimuse täitmiseks, pidi hageja ehitusmaterjali selle tootjalt välja ostma. 31.05.2012 saatis hageja ehitusmaterjali tootjale InfraCrete GmbH tellimuse kolme tonni ehitusmaterjali ostmiseks. Tootja on 04.06.2012 hagejale edastanud tellimuse kinnituse. Tellimisdokumendist nähtub, et hageja ostis tootjalt ehitusmaterjali hinnaga 4,75 eurot/kg ehk 4 750 eurot/t. Kostja pidi hagejale ehitusmaterjali eest tasuma 6,745 eurot/kg ehk 6 745 eurot/t. Iga tonni ehitusmaterjali müügist on hageja saadavaks tuluks 1 900 eurot. Iga tonni ehitusmaterjali eest peab kostja tasuma käibemaksu 380 eurot. Seega hageja ei ole kostjapoolse lepingurikkumise tõttu saanud ehitusmaterjali edasimüügist tulu 4 560 eurot (1 900x2+380x2). Kostjale pidi teada olema, et hageja ei saa ehitusmaterjali edasimüügist tulu, kui kostja ei tasu müügihinda. 05.12.2012 seisukoha kohaselt hageja ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole kahe tonni ehitusmaterjali ostmises kokku leppinud. Hagejal on ka lepingust taganemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja jaoks oli ettenähtav, et ehitusmaterjali eest tasumata jättes, tekib hagejal kahju. Kuna hageja põhinõue on tõendatud, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja vastuväited
ostnud. Kostjale teadaolevalt on hageja ostnud InfraCrete tootjalt 2012 jooksul kaks tonni toodet (s.o üks tonn kostjale ja üks tonn Vene territooriumil asuvale ostjale). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluse kahe tonni InfraCrete toote väljaostmise kohta. Vastupidi, InfraCrete tootja 26.10.2012 e-kiri kinnitab kostja väiteid, et hageja ei ole toodet välja ostnud. Hageja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks on alusetu. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja hagejal puudub lepingust tulenev nõue kostja vastu. Lisaks on hageja 16.09.2012 lepingust taganenud, mistõttu ei saa hagejal tekkida kostja vastu täiendavaid nõudeid. Kostjal ei olnud perioodil 19.01.2012 - 16.09.2012 kolme tonni InfraCrete toodete ostmise kohustust. Hageja väidetav kahju, kui see peaks ka leidma tõendamist, ei olnud kostjale ettenähtav. Hageja kahjunõue tuleb jätta kahju hüvitamise eelduste puudumise tõttu rahuldamata ja seega ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Maakohtu otsus
Fischer vaidlusaluse koguse väljaostmist hageja poolt oma hilisemas 26.10.2012 e-kirjas eitanud. Õige on kostja osundus, et tal puudus lepinguline kohustus omandada perioodil 19.01 16.09.2012 kolm tonni toodet InfraCrete. Lepingu järgi oli kostjal selleks aega kuni 31.12.2013. Seega ei ole kostja hagejaga sõlmitud koostöö-ja litsentsilepingust või müügilepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu hagi tuleb nii põhinõude kui viivisenõude osas jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta TsMS § 654 lg 6 kohaselt põhjendusi kordama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ta ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus on hinnanud valesti tõendeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe kolme tonni InfraCrete toote kostjale tarnimises ja ta oli kostjale selle toote tarninud ja selle eest kostjale arve esitanud ja et kostja makseraskuste tõttu lepiti kokku maksmises 3-s osas. Maakohus tuvastas õigesti, et asjas on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe ühe tonni toote ostmises ja selle hageja kostjale ostis, 27.06.2012 kostjale selle koguse kohta arve esitas ja kostja selle tasus. Et pooltel oli kokkulepe veel 2 tonni toote ostmises, ja et hageja selle koguse kostja tarbeks ostis, ei leidnud tõendamist. Paljasõnaline on hageja väide arve esitamisest 3 tonni toote hankimise eest ja kostja makseraskustest selle eest tasumisel. Seega on maakohus õigesti jätnud hageja hagi saamata jäänud tulu 4560 euro kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ega hagejal jäänud seetõttu tulu saamata. Ükski kaebuse väid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.