lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-37962/20

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-37962/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2088
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
Lepingu § 8TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 235PõhistamineTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 103 lg 2Rikkumise vabandatavusVÕS § 115Kahju hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 05.11.2013, Tallinn 2-12-37962 DeutschBau OÜ hagi OÜ Multivara Transport vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus DeutschBau OÜ apellatsioonkaebus 5 213 eurot 64 senti

Menetluse liik

Hageja DeutschBau OÜ (rk 12092193), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja OÜ Multivara Transport (rk 10569913), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 128 lg 4Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 208Müügilepingu mõiste
VÕS § 9Lepingu sõlmimine
1.
21.09.2012 esitas DeutschBau OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ Multivara Transport (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja (litsentsiandja) ja kostja (litsentsivõtja) on sõlminud litsentsilepingu, mille kohaselt müüb hageja kostjale ehitusmaterjali InfraCrete ning kostja on hagejale esitanud tellimuse kolme tonni ehitusmaterjali ostmiseks maksumusega 24 282 eurot (koos käibemaksuga). 04.06.2012 saatis hageja kostjale arve nimetatud summa tasumiseks. Kostja teatas hagejale makseraskustest, mille tulemusena lepiti kokku summa maksmine kolmes osas. Kostja on hagejale tasunud esimese osa ehk ühe tonni ehitusmaterjali maksumuse. Ülejäänud osa (16 188 eurot) on siiani tasumata. Kostja on viivituses litsentsitasu maksmisega, jättes oma lepingulise kohustuse täitmata. Hageja saatis kostjale 17.08.2012 ja 05.09.2012 nõude lepingu täitmiseks ning tegi ettepaneku tellitud ehitusmaterjal vastu võtta ja selle eest tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 kohaselt teatas hageja 05.09.2012, et taganeb lepingust 16.09.2012, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 15.09.2012 ning esitab sel juhul kahjunõude. Kostja ei ole enda lepingulist kohustust täitnud. Hageja on ehitusmaterjali välja ostes kandnud kulutusi ning materjali spetsiifika tõttu on selle edasimüümine kolmandale isikule raskendatud. Hageja on kostjale pakkunud asja kohtuvälist lahendamist, kuid kostja ei ole üles näidanud initsiatiivi ega tahet leidmaks lahendust, mis oleks sobiv mõlemale poolele. Kostja on viidanud, et ka tema on kandnud kulutusi. Kostja väide, et ta ei ole vastutav hagejale tekitatud kahju eest, on asjakohatu. Kostja vastutust võiks välistada VÕS § 103 lg 2 kohaselt vääramatu jõu olemasolu, kuigi see on kaheldav. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja lepingurikkumise tõttu hagiavalduse esitamise seisuga tekitatud kahju 4 560 eurot ning viivise. Hageja esitas 08.10.2012 nõude täpsustuse, mille kohaselt seisneb hagejal kahju kostja lepingurikkumise tõttu saamata jäänud tulus. Kostja ehitusmaterjali tellimuse täitmiseks, pidi hageja ehitusmaterjali selle tootjalt välja ostma. 31.05.2012 saatis hageja ehitusmaterjali tootjale InfraCrete GmbH tellimuse kolme tonni ehitusmaterjali ostmiseks. Tootja on 04.06.2012 hagejale edastanud tellimuse kinnituse. Tellimisdokumendist nähtub, et hageja ostis tootjalt ehitusmaterjali hinnaga 4,75 eurot/kg ehk 4 750 eurot/t. Kostja pidi hagejale ehitusmaterjali eest tasuma 6,745 eurot/kg ehk 6 745 eurot/t. Iga tonni ehitusmaterjali müügist on hageja saadavaks tuluks 1 900 eurot. Iga tonni ehitusmaterjali eest peab kostja tasuma käibemaksu 380 eurot. Seega hageja ei ole kostjapoolse lepingurikkumise tõttu saanud ehitusmaterjali edasimüügist tulu 4 560 eurot (1 900x2+380x2). Kostjale pidi teada olema, et hageja ei saa ehitusmaterjali edasimüügist tulu, kui kostja ei tasu müügihinda. 05.12.2012 seisukoha kohaselt hageja ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole kahe tonni ehitusmaterjali ostmises kokku leppinud. Hagejal on ka lepingust taganemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja jaoks oli ettenähtav, et ehitusmaterjali eest tasumata jättes, tekib hagejal kahju. Kuna hageja põhinõue on tõendatud, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja lepingust tulenev tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud kostjale ühe tonni InfraCrete toote eest arve nr DB 2012.001.2.MEST, mis on tasutud. Ülejäänud kahe tonni osas pidasid pooled küll läbirääkimisi, kuid kostja ei ole tarne aluseks olevat lõplikku tellimust esitanud ega hageja kostja ees tellimust täitnud. Hageja nõue kolme tonni InfraCrete toote eest tasumiseks on alusetu. Ebaõige on ka väide, et tulenevalt kostja makseraskustest lepiti kokku summa maksmine kolmes osas. Tõendamata ja ebaõige on hageja väide, et vaidlusalune kaup oli kostja jaoks valmis pandud ning, et hageja on ehitusmaterjali välja

ostnud. Kostjale teadaolevalt on hageja ostnud InfraCrete tootjalt 2012 jooksul kaks tonni toodet (s.o üks tonn kostjale ja üks tonn Vene territooriumil asuvale ostjale). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluse kahe tonni InfraCrete toote väljaostmise kohta. Vastupidi, InfraCrete tootja 26.10.2012 e-kiri kinnitab kostja väiteid, et hageja ei ole toodet välja ostnud. Hageja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks on alusetu. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja hagejal puudub lepingust tulenev nõue kostja vastu. Lisaks on hageja 16.09.2012 lepingust taganenud, mistõttu ei saa hagejal tekkida kostja vastu täiendavaid nõudeid. Kostjal ei olnud perioodil 19.01.2012 - 16.09.2012 kolme tonni InfraCrete toodete ostmise kohustust. Hageja väidetav kahju, kui see peaks ka leidma tõendamist, ei olnud kostjale ettenähtav. Hageja kahjunõue tuleb jätta kahju hüvitamise eelduste puudumise tõttu rahuldamata ja seega ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Maakohtu otsus

3.Harju Maakohus jättis 16.05.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.19.01.2012 sõlmisid hageja (litsentsiandja) ja kostja (litsentsisaaja) koostöö- ja litsentsilepingu toote InfraCrete müümiseks Eestis. Lepingu § 8 kohaselt litsentsisaaja on kohustatud ostma eranditult litsentsiandjalt tagatud miinimumkoguse toodet InfraCrete, mis ajavahemikul 01.06.2012 - 31.12.2013 on 3 tonni nimetatud ajaperioodi kohta.
2.30.05.2012 saatis kostja esindaja Jüri Vipper hageja esindajale Oliver v. Wolffile e-kirja, pealkirjaga „Ostutellimus“, milles avaldas soovi 3 tonni InfraCrete tellimiseks.
3.04.06.2012 kinnitas InfraCrete GmbH juhatuse esimees Jens Fischer hageja esindajale O. v. Wolffile, et vastavalt hageja 31.05.2012 e-kirjale kinnitab tellimuse 3 tonni InfraCrete ehitusmaterjalile, hinnaga 14 250 eurot.
4.27.06.2012 esitas hageja kostjale 1 tonni InfraCrete eest tasumiseks arve 8 094 eurot (koos käibemaksuga).
5.05.09.2012 saatis hageja kostjale kirja, et kui kostja ei täida 19.01.2012 lepingust tulenevaid täitmata kohustusi hiljemalt 15.09.2012, siis hageja taganeb lisaks nõude esitamisele 2 tonni materjali InfraCrete osas poolte vahel 19.01.2012 sõlmitud lepingust alates 16.09.2012.
6.10.09.2012 teatas kostja hagejale, et hoopis viimane on pooltevahelist koostöö- ja litsentsilepingut rikkunud, kuna ei ole andnud kostjale toote InfreCrete kasutamiseks ja turustamiseks vajalikku oskusteavet. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja soovis hagejalt osta toodet InfraCrete ühe tonni või kolm tonni. TsMS § 235 kohaselt on põhistatud kostja väide, et hoolimata 30.05.2012 tellimuskirjas väljendatud soovist osta kolm tonni toodet InfraCrete, sõlmiti poolte vahel kokkulepe üksnes ühe tonni kohta, kuna hageja andis kostjale üle toodet ainult ühe tonni ja esitas arve ainult ühele tonnile. Paljasõnaline on hageja väide, et ta on saatnud kostjale 04.06.2012 arve kolmele tonnile (koos käibemaksuga 24 282 eurot), kuid kuna kostja teatas hagejale oma makseraskustest, lepiti kokku summa maksmises kolmes osas ning kostja on tasunud esialgu vaid ühe tonni eest. Vastavat hageja arvet kostjale kolme tonni materjali eest pole kohtule esitatud. Arve 27.06.2012 on esitatud vaid ühe tonni kohta ning selles puuduvad andmed kostja kohustuse kohta osta välja veel kaks tonni. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et hageja oleks kostjale edasimüümise eesmärgil kaks tonni toodet, mille edasimüügist saadava tuluga ta oleks võinud arvestada (VÕS § 128 lg 4), välja ostnud. Tootjafirma InfraCrete GmbH juhatuse esimees J. Fischer on küll 04.06.2012 kinnitanud hageja tellimuse kolmele tonnile InfraCrete materjalile, kuid see iseenesest ei tõenda, et nimetatud kogus oleks olnud hageja poolt välja ostetud. Samuti on J.

Fischer vaidlusaluse koguse väljaostmist hageja poolt oma hilisemas 26.10.2012 e-kirjas eitanud. Õige on kostja osundus, et tal puudus lepinguline kohustus omandada perioodil 19.01 16.09.2012 kolm tonni toodet InfraCrete. Lepingu järgi oli kostjal selleks aega kuni 31.12.2013. Seega ei ole kostja hagejaga sõlmitud koostöö-ja litsentsilepingust või müügilepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu hagi tuleb nii põhinõude kui viivisenõude osas jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on valesti hinnanud tõendeid ja rikkunud materiaalõiguse norme, kohaldades ebaõigesti kahju hüvitamist ning lepingu sõlmimist reguleerivaid sätteid. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja § 127 lg-st 4 olema täidetud järgnevad eeldused: 1. poolte vahel on sõlmitud leping; 2. esineb lepingurikkumine; 3. kostja vastutab lepingurikkumise eest; 4. hagejal on tekkinud kahju; 5. lepingu rikkumine ja kahju tekkimine on põhjuslikus seoses. Maakohus on vääralt tõlgendanud VÕS § 9 lg-t 1 ja hinnanud valesti asjas esitatud tõendeid – tellimust, litsentsilepingut ja kostja 10.09.2012 kirja. Hageja on tõendanud kostja 30.05.2012 ekirjaga, et kostja tegi hagejale pakkumuse kolme tonni ehitusmaterjali ostmiseks. Hageja soovi materjali müümiseks näitab InfraCrete GmbH tellimuse kinnitus. Seega on poolte vahel sõlmitud müügileping. Maakohtu järeldus, et kuna kostjal oli toote ostmiseks veel aega kuni 31.12.2013, siis ei tõenda litsentsileping pooltevahelist kokkulepet kolme tonni ehitusmaterjali ostmiseks mais-juunis 2012 ning müügilepingut ei ole rikutud, põhineb spekulatsioonidel. Hageja ei tugine kahju hüvitamise nõudele litsentsilepingust tulenevalt, vaid 30.05.2013 tellimuse tõttu sõlmitud müügilepingust tulenevalt. Lepingulised kohustused tekivad lepingu sõlmimisega, mitte kohustuse täitmise nõudmisega (arve esitamisega). Järeldus, et kuna kostja kaupa vastu ei võtnud, siis poolte vahel puudus kokkulepe kolme tonni kauba müügiks, on meelevaldne. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 on vastuvõtuviivitus lepingurikkumine. Kostja ei ole ka 10.09.2012 vastuses vaielnud vastu, et ta on kolm tonni ehitusmaterjali tellinud, vaid väitnud, et ei aktsepteeri nõuet. Hageja on eeltoodust tulenevalt vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 täitnud oma kohustuse. Kuivõrd kostja ei ole kahte tonni vastu võtnud ega selle eest tasunud, siis esineb müügilepingu rikkumine. Vaidlus puudub, et kostja vastutab lepingurikkumise eest. Hagejal tekkis kostja lepingurikkumise tõttu kahju – hageja plaanis kahe tonni kauba edasimüümisel teenida tulu 4 560 eurot. Väär on maakohtu käsitlus, et kuna ei ole esitatud tõendit selle kohta, kas hageja on kolm tonni ehitusmaterjali selle tootjalt välja ostnud, siis ei esine ka kahju hüvitamise nõuet. Oluline on, et hagejal on kauba tootja ees tekkinud kohustus kauba eest tasuda. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 127 lg-t 1. Samuti esineb põhjuslik seos kostja lepingurikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Riigikohtu seisukohtade kohaselt (32-1-78-06, 3-2-1-45-08) on põhjuslik seos olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Seega, kui kostja oleks kauba vastu võtnud ja selle eest tasunud, ei oleks hagejal tekkinud kahju. Et rahuldamisele kuulub põhinõue, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui

ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta TsMS § 654 lg 6 kohaselt põhjendusi kordama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ta ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus on hinnanud valesti tõendeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe kolme tonni InfraCrete toote kostjale tarnimises ja ta oli kostjale selle toote tarninud ja selle eest kostjale arve esitanud ja et kostja makseraskuste tõttu lepiti kokku maksmises 3-s osas. Maakohus tuvastas õigesti, et asjas on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe ühe tonni toote ostmises ja selle hageja kostjale ostis, 27.06.2012 kostjale selle koguse kohta arve esitas ja kostja selle tasus. Et pooltel oli kokkulepe veel 2 tonni toote ostmises, ja et hageja selle koguse kostja tarbeks ostis, ei leidnud tõendamist. Paljasõnaline on hageja väide arve esitamisest 3 tonni toote hankimise eest ja kostja makseraskustest selle eest tasumisel. Seega on maakohus õigesti jätnud hageja hagi saamata jäänud tulu 4560 euro kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ega hagejal jäänud seetõttu tulu saamata. Ükski kaebuse väid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja