5.Ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja XXX osaühingult Martin Krupi (isikukood 37011102745, a/a XXXXXXXX Swedbank) kasuks.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 04. detsember 2013. a, algusega kell 09.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
7.Võtta võlgniku juhatuse liikmetelt XXX ja XXX 04. detsembril 2013 kell 08.45 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518) võlgniku vanne.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Harju Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Edasikaebe kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolude kirjeldus
1.XXXosaühing (võlgnik) esitas 06.08.2013. a Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp'i. Martin Krupp esitas 01.10.2013 kohtule ajutise halduri aruande. Pankroti-avalduse läbivaatamise kohtuistungil 04.10.2013 jäi võlgnik oma pankrotiavalduse juurde. Kohus andis võlgniku osanikule tähtaja võlgniku maksejõulisuse taastamiseks ja lükkas pankrotiavalduse läbivaatamise edasi kuni 30.10.2013. Ajutine haldur esitas 30.10.2013 täiendava aruande. 30.10.2013 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur leidis, et tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot.
II Ajutise halduri aruanne
2-13-41598
2.1.Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, osakapital 2556,47 eurot, juhatuse liikmed XXX, XXX, XXX ja XXX) kanti äriregistrisse 13.05.2004.a ning võlgniku tegevusalaks on plastplaatide, -lehtede, -profiilide, -torude, -voolikute, -liitmike jms toodete tootmine.
2.2.Võlgniku esindaja XXX poolt ajutisele haldurile antud seletuse kohaselt põhjustas võlgniku maksejõuetuse konkurentide hinnasurve. Väikeettevõttena ei suutnud võlgnik konkureerida suurte ja samas tegevusvaldkonnas (kanalisatsioonikaevude tootmine) tegutsevate ettevõtetega nagu nt XXX AS, kes pakuvad oma kaupa võlgnikust madalamate hindadega. Viimase kahe aasta jooksul on konkurents kanalisatsioonikaevude turul mitmekordistunud, mistõttu on võlgniku müügitulemused 2013.a kahanenud kuni 50%. Võlgniku esindaja sõnul algasid võlgnikul tõsised probleemid 2012.a, kui võlgnevused kasvasid ja kahjum suurenes. Ka tooraine sisseostmishind on mõnes osas tõusnud ning võlgnikul ei õnnestunud kolme viimase aasta jooksul tarnijatega madalamate hindade osas kokkuleppele jõuda. Võlgniku kasum on olnud madalam kui võlgniku tegevuskulud. Võlgnik on kulude vähendamiseks vähendanud personali, mis on omakorda kaasa toonud selle, et võlgnik ei suuda osaleda suuremates projektides.
2.3.Ajutise halduri täiendava aruande kohaselt ajutisele haldurile esitatud kasumiaruannetest nähtub, et võlgniku 2011. a majandusaasta lõppes puhaskasumiga 3 478,21 eurot. Müügitulu oli 601 371,24 eurot, ärikulud 441 352,30 eurot. Mitmesugused tegevuskulud 102 005,98 eurot ning palgakulu 34 352,05 eurot. 2012. majandusaasta lõppes kahjumiga 63 002,90 eurot, seda hoolimata suuremast müügikäibest kui eelneval aastal: 844 752,65 eurot. Lähtudes esitatud raamatupidamisandmetest, võib kahjumi tekkimise põhjustena välja tuua 3 peamist faktorit: müügikatte vähenemine, palgakulude suurenemine ning mitmesuguste tegevuskulude suurenemine. Kui 2011. a oli müügikatte osakaal käibest 26,71%, siis 2012. a oli see 21,54%. Palgakulu oli 51 790,72 eurot ning mitmesugused tegevuskulud 135 504,05 eurot. 02.10.2013. a seisuga on kahjum 14 407 eurot, müügitulu 446 040,76 eurot (müügikatte osakaal käibest 27,11%). Vähenenud on palgakulu (23 690,69 eurot), kuid mitmesugused tegevuskulud on võrreldes 2011. Aastaga veelgi suurenenud (102 781,27 eurot), eelkõige on suurenenud arvestuskontol „muud teenused“ kirjendatud kulutused summas 25 734,24 eurot.
2.4.Võlgniku 31.12.2012.a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 157 378,22 eurot, kohustusi 209 301,06 eurot, kahjum -59 525,07 eurot ning omakapital -51 922,84 eurot. Võlgnikul on 26.09.2013.a seisuga järgmised kehtivad lepingud: rendileping, internetti ja tavatelefoni/faksi puudutav leping ning kommunaalteenuseid puudutavad lepingud. Seisuga 26.09.2013.a on võlgnikul kaks töötajat, kellega on töölepingud lõpetamata, saamata 2013 septembrikuu töötasu ja 2013. aasta eest puhkusetasu.
3.Võlgniku varad 3.1.Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud varanimekirja kohaselt on võlgnikul 06.09.2013.a seisuga järgmised varad summas 14 500 eurot: 1) Sõidukid: Mercedes Benz, 1999. a, väärtusega 3000 eurot ja Citroen Berlingo, 2004. a, väärtusega 1 500 eurot; 2) Keevitusaparaadid jms seadmed väärtusega 10 000 eurot. Võlgnikul oli enne ajutise halduri nimetamist sularaha kassas 800 eurot, mis on kantud 18.09.2013.a võlgniku AS-is Swedbank asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX
3.2.Võlgniku 31.12.2012.a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 157 378,22 eurot järgmiselt: 1) raha pangakontodel 1 788,63 eurot; 2) nõuded ostjate vastu 92 605,51 eurot; 3) varud 29 874,82 eurot (sh lõpetamata toodang 2 557,32 eurot ja valmistoodang
3.3.Ajutine haldur tegi päringuid erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab AS-is Swedbank järgmiseid arvelduskontosid: 1) konto nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo on seisuga 23.09.2013.a. 6 967,60 eurot. Konto allkirjaõigust omas kuni 17.09.2013.a XXX (isikukood XXX), alates 17.09.2013. a omab allkirjaõigust XXX (isikukood XXX). Konto on arestitud 20.09.2013. a. 2) konto nr XXXXXXXXXXXXX (vaba tagasimaksega krediitkaart), konto suleti 07.03.2011.a. Arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX nähtub, et võlgnik on 2010.a korduvalt suurtes summades sularaha välja võtnud (nt suuremateks väljavõetud summadeks on 351 471,73 krooni ja 201 189,86 krooni), kuid haldurile ei ole selgitatud, millega seoses nimetatud rahasummad välja võeti ja kuidas nimetatud rahasummasid kasutati. Võlgnik ei ole haldurile esitatud kassadokumente, seega ei ole võimalik anda hinnangut asjaolule, kas ja mis ulatuses on nimetatud rahasummasid kasutatud majandustegevuse huvides. Vajalik on nende tehingute kontroll ja analüüs edaspidises pankrotimenetluses.
3.4.Nordea Pangas, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Versobank AS-is, AS Citadele Banka Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank, AS-is Eesti Krediidipank, AS-is DNB Pank, Bigbank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis ja LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma.
3.5.SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, Nordea Finance Estonia AS-iga, Pohjola Finance Estonia AS-iga, Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga, Swedbank Liising AS-iga, AS-iga SEB Liising, Krediidipanga Liisingu AS-iga ja ALG Liising AS-iga võlgnikul kehtivaid liisinglepingud puuduvad.
3.6.Maanteeameti 26.09.2013.a teatise kohaselt on võlgniku nimel järgmised sõidukid: Sõiduk/haagis Reg.märk ja esmane Kommentaar registreerimine Mercedes_Benz XXX, 1999.a Sõiduki kasutajateks on märgitud XXX,
SLK 200
XXX ja XXX. Sõiduk asub hetkel aadressil XXX. Sõidukile on seatud 23.09.2013.a käsutamiskeeld ajutise halduri poolt. Ajutine haldur ei ole sõidukiga tutvunud. Automüügiportaalis auto24.ee avaldatud sarnaste omadustega sõidukite hinna-pakkumised on ca 3000 eurot. Citroen Berlingo XXX , 2004.a Sõiduki kasutajateks on märgitud XXX, XXX ja XXX. Sõiduk asub hetkel aadressil XXX. Sõidukile on seatud 23.09.2013.a käsutamiskeeld ajutise halduri poolt. Ajutine haldur ei ole sõidukiga tutvunud. Automüügiportaalis
2-13-41598 auto24.ee avaldatud sarnaste omadustega sõidukite hinnapakkumised on ca 2000 eurot. Võlgnikule on varasemalt kuulunud järgmine sõiduk: Sõiduk/haagis Ford Transit 190 SCAB
Reg.märk ja esmane registreerimine XXX , 1995.a
Kommentaar Sõiduk on võlgniku poolt võõrandatud 08.04.2011.a XXX OÜ-le. Võlgniku esindaja tütre sõnul oli sõiduk amortiseerunud ja selle eest saadud raha kasutati Citroen Berlingo ostu finantseerimiseks.
3.10.AS-i Eesti Väärtpaberikeskuse 23.09.2013.a andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma.
3.11.Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud.
3.12.Ajutise haldur on täiendavas aruandes tuvastanud sularahaarvelduste osas järgmist: 2010. a alguses oli võlgniku kassa jääk 251 759,36 krooni ehk 16 090,36 eurot ning aasta jooksul lisati pangast kassasse sularaha juurde. Pearaamatu konto kannete põhjal ning võlgniku selgituste kohaselt osteti 2010. a sularaha eest ketassaag ja lintsaag, kumbki hinnaga 89 000 krooni ehk 5 688,14 eurot, lisaks maksti kassast 33 673 krooni ehk 2 152,10 eurot välja puhkuse kompensatsiooni ja koondamishüvitisena töötajale XXX. Ajutine haldur on kontrollinud, et töötajaga seotud tasudelt on makstud ka riiklikud maksud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et väidetavalt ketassaele ja lintsaele kulutatud 11 376,28 eurot sularahas on sellises suurusjärgus summa, mille kulutamist tuleb ka tšekkide ja arvetega tõendada, kuid käesolevaks hetkeks ei ole võlgniku esindajad seda kohustust täitnud. 2011 lisati kassasse täiendavalt sularaha 3 840 eurot ning sularahas maksti majanduskuludeks 2 217,02 eurot, kuid puuduliku kassadokumentatsiooni tõttu pole teada, kellele ja milliste dokumentide alusel. 2012. a alguses oli kassa jääk 4 407,23 eurot, kassasse lisati pangast sularaha 18 803,81 eurot ning väljamakseid kassast toimus 2012.a. jooksul 23 211,81 euro ulatuses, mille tulemusena oli kassa jääk 2012. a lõpuks 0. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kassadokumente, mis tõendaksid, kas kassast 23 211,04 euro ulatuses tehtud kulutused on tehtud võlgniku huvides. 20.09.2013. a seisuga kanti 2013.a. jooksul sularaha pangast kassasse 29 405,86 eurot ning väljamakseid tehti 33 144,11 eurot, ka nende kannete kohta puuduvad kassadokumendid. 3.13 Ajutise halduri täiendava aruande kohaselt võlgniku poolt esitatud 30.09.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 159 248,91 eurot järgmiselt: 1) arvelduskonto pangas 8 880,60 eurot; 2) ostjatelt laekumata arved 27 823,77 eurot. Võlgniku poolt esitatud
2-13-41598 müügireskontro kohaselt on suurem osa nõudeid ebatõenäoliselt laekuvad, kui-võrd nõuded on muutunud sissenõutavaks juba 2008.a. ning on seega aegunud. Müügireskontrost nähtub, et aegumata nõudeid on kokku summas 1 341,89 euro .
3.14.Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 76 947,74 eurot Ajutise halduri hinnangul maksude ettemaksed ja tagasinõuded ei vasta tõele ning seda summat ei ole võimalik sisse nõuda, kuna see on korrigeerimata bilansi kohustustes kirjendatud maksuvõlgadega summas 85 320,18 eurot. Maksu- ja Tolliameti 24.09.2012.a andmetel on võlgnikul esitatud kõik maksudeklaratsioonid ning äriühingu suhtes ei ole läbi viidud maksurevisjone. Võlgnikul ei ole maksuvõlgnevusi. Võlgniku kui maksukohuslase nõuete saldo seisuga 24.09.2012.a on 10 333,29 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevusest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 941,52 eurot. Seega kokku on võlgnikul kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees 11 274,81 eurot.
3.15.Varud 8 732,32 eurot Varude lõplik väärtus sõltub sellest, mis hinnaga õnnestub varud pankrotimenetluse raames võõrandada. Arvestades, et müügiprotsess võib aega võtta ning varad müüakse seisnuna, võib varade reaalne turuhind kujuneda märkimisväärselt väiksemaks olles mitte rohkem kui 3500 eurot.
3.16.Materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 36 864,48 eurot Varade väärtus on toodud soetusmaksumuses ning arvestades, et varad on ostetud mõnel juhul ligi 3 aastat tagasi ning tehnika on pidevalt kasutuses olnud, võib vara reaalne väärtus olla oluliselt väiksem olles mitte rohkem kui 16 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara ca 30 000 euro väärtuses. IV Võlgniku kohustused (võlad)
4.1.Võlgniku pankrotiavaldusest nähtuvate andmete kohaselt oli võlgnikul 31.12.2012.a kohustusi summas 184 951 eurot. 01.09.2012.a seisuga on võlgnikul kohustused Maksu- ja Tolliameti ees summas 5 573 eurot ja võlad töötajatele. Võlgniku esindaja on esitanud võlgniku kohustuste nimekirja seisuga 06.09.2012.a (võlad ostjate ees), mille kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 174 833,5 eurot järgmiselt: 1) XXX OÜ – 25 387,4 eurot; 2) XXX OÜ – 721,66 eurot; 3) XXX OY – 97 613,94 eurot, 4) XXX OÜ – 8 485,96 eurot; 5) XXXOÜ – 1 127,57 eurot; 6) XXXOÜ – 1 254 eurot; 7) XXX OÜ – 1 947,2 eurot; 8) XXX OÜ – 3 919,06 eurot; 9) XXX OÜ – 302,8 eurot; 10) XXX AS – 5 391,27 eurot; 11) XXX OÜ – 17 090,6 eurot; 12) XXX OÜ – 5 819,00 eurot ja 13) Maksu- ja Tolliamet – 5 773,00 eurot.
4.2.Võlgniku 31.12.2012.a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 209 301,06 eurot järgmiselt: 1) laenukohustused (lühiajaline laen eraisikutelt) 9 764,49 eurot (Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik on sõlminud 05.04.2011.a laenulepingu juhatuse liikme
2-13-41598 XXX`iga (isikukood 36601240306). Ajutisele haldurile ei ole teada, kas lepingust tulenevad nõuded on täidetud); 2) võlad hankijatele 184 951,72 eurot; 3) maksuvõlad 10 826,85 eurot; 4) viitvõlad (võlad töötajatele ja puhkuste reserv) 3 758,00 eurot. 4.3 Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustus XXX OÜ ees summas 6227,11 eurot. XXX OÜ poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi XXX OÜ ees summas 19 228,75 eurot Maksu- ja Tolliameti 24.09.2012.a andmetel on võlgnikul esitatud kõik maksudeklaratsioonid ning äriühingu suhtes ei ole läbi viidud maksurevisjone. Võlgnikul ei ole maksuvõlgnevusi. Võlgniku kui maksukohuslase nõuete saldo seisuga 24.09.2012.a on 10 333,29 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevusest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 941,52 eurot. Seega kokku on võlgnikul kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees 11 274,81 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 20.09.2013. a andmete kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt on võlgnikul ka töötajate ees kohustused).
4.4.Võlgniku esitatud andmete kohaselt on 31.12.2012.a võlgnikul kohustusi 184 951 eurot ning 01.09.2012.a on võlg Maksu- ja Tolliameti ja töötajate ees 5 573 eurot. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku kohustuste täpse suuruse kohta, kuna võlgnik ei ole esitanud kõiki raamatupidamisdokumente. Ajutise halduri päringute vastustena laekunud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 175 000 eurot.
4.5.Ajutise halduri täiendava aruande kohaselt võlgniku poolt esitatud 30.09.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 225 489,37 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised võlakohustused 3 272,69 eurot; 2) hankijatele tasumata arved 136 330,67 eurot; 3) maksuvõlad 85 320,18 eurot. Ajutise halduri arvates maksuvõlg ei vasta tõele, kuna see on korrigeerimata bilansi varades kirjendatud maksude ettemaksude ja tagasinõuetega summas 76 947,74 eurot. Maksu- ja Tolliameti 24.09.2012.a andmetel on võlgnikul esitatud kõik maksudeklaratsioonid ning äriühingu suhtes ei ole läbi viidud maksurevisjone. Võlgnikul ei ole maksuvõlgnevusi. Võlgniku kui maksukohuslase nõuete saldo seisuga 24.09.2012.a on 10 333,29 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevusest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 941,52 eurot. Seega kokku on võlgnikul kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees 11 274,81 eurot. Võlad töövõtjatele 565,85 eurot. Seega kokku on bilansi kohaselt võlgnikul 30.09.2013.a. seisuga kohustusi summas 151 444,02 eurot. 30.09.2013. a seisuga on omakapital negatiivne -66 240,46 eurot. V Finantsanalüüs Kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud 2013.a bilanssi ja kasumiaruannet, siis ei ole ajutisel halduril võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda pankrotiavalduse esitamise seisuga. Finantsanalüüsi aluseks on võetud võlgniku 2010.a, 2011.a ja 2012.a bilansid ja kasumiaruanded. 31.12.2010 EEK 31.12.2011 EUR 31.12.2012 EUR
2-13-41598 Käibevara Varud Põhivara Varad kokku Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Osakapital Omakapital Äritulu Puhaskasum/kahjum Lühiaj. võla kattekordaja Likviidsuskordaja Käibekapitali näitaja Võlakordaja Võõr- ja omakapitali suhe
5.1 Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja hea 2010.a, hakkas nõrgenema 2011.a, olles 31.12.2012.a seisuga väga nõrk, mis tähendab, et võlgnik ei olnud juba 2012.a. lõpus võimeline täitma lühiajalisi kohustusi. 5.2 Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud alla soovitusliku piiri kogu vaadeldaval perioodil, halvenedes 2012.a märgatavalt. 5.3 Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja pöördunud negatiivseks juba 2011.a ning olles 31.12.2012.a. – 179 426, mis tähendab, et võlgnikul on olnud alates 2011.a. kuni 2012.a. lõpuni suur käibekapitali defitsiit. 5.4 Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on näitaja alates 2011.a olnud üle soovitusliku näitaja, olles 31.12.2012.a . seisuga 4,753. Seega on võlgniku sõltuvus võõrkapitalist väga suur.
2-13-41598 5.5 Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe 2012. a pöördunud negatiivseks seoses negatiivse omakapitaliga. VI Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta
6.1.Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik esitada lõplikku arvamust tagasivõitmise võimaluste esinemise kohta, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole esitatud kõiki võlgniku raamatupidamisdokumente. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on edasises pankrotimenetluses vaja täiendavalt kontrollida võlgniku arvelduskontolt 2010.a. tehtud sularaha väljamaksetega seonduvat, kuid muid tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud.
6.2.Ajutise halduri täiendava aruande kohaselt on ajutine haldur täiendavalt tuvastanud, et võlgnik on teinud mitmeid tehinguid lähikondsetega, sh OÜ-ga Joosep, mis on võlgniku üks osanikest; XXX OÜ-ga, mille osanik ja juhatuse liige on eeldatavasti võlgniku juhatuse liikme poeg XXX; XXX OÜ-ga, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on üks võlgniku töötajatest XXX; juhatuse liikmele XXX on 2013. a tagasi makstud laenukohustusi, eelistades üht võlausaldajat teisele ning siiani ei ole ajutisele haldurile esitatud võlgniku ja XXX vahel sõlmitud laenulepinguid. Samuti vajavad edasises menetluses täiendavalt uurimist tehingud võlgniku ja XXX OÜ vahel. Võlgniku osanike esindajad on ajutisele pankrotihaldurile esitanud müügireskontro, mille kohaselt on 17.09.2013. a võlgnikul nõue XXX OÜ vastu 116 716,45 eurot, kuid võlgniku poolt esitatud müügireskontros on nõude suuruseks 30.09.2013. a seisuga 1 341,89 eurot. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on nõuded tasaarveldatud, kuid vastavat dokumentatsiooni ei ole esitatud. Raamatupidaja XXX on vastanud sellekohasele infopäringule: „Ma korduvalt andsin teada (XXX), et reskontrod ei ole õiged, puuduvad osad arved, tasaarveldused segased jms.Kuna asjaga oli kiire, siis ei jõudnud kõike üle kontrollida ja kui saldovõrdlusi teha, siis selgub, et reskontrod ei ole ka praegu õiged.Hetkel X väidab, et vastastikku on saldod nullis, minul aga ei ole...X reskontro suur erinevus põhjusel, et osad arved olid puudu, hiljem krediteeriti, tehti tasaarveldusi, 300913 olid osad laekumised veel lahtisedki, eriti X oli/on palju segadust. Arved tehtud excelis, siis lihtsalt programmi ringi pandud, tasumised kümnete arvete kaupa, mitte järjest,...Kliendi perioodilistest väljavõtetest näha, mis kuupäeval midagi tehtud, muud seletada ei oska.“ VII Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgnik ei ole avaldanud tegevuse jätkamise ja äriühingu tervendamise soovi. Ajutisele haldurile ei ole teada, et keegi oleks huvitunud ettevõttesse investeerimisest.
2-13-41598 VIII Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta
8.1.Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul hetkel majandustegevus seisab ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgniku bilansi kohaselt oli 31.12.2012.a seisuga võlgniku kohustuste maht ca 209 301,06 eurot, kahjum oli -59 525,07 eurot ning omakapital -51 922,84. Ajutine haldur ei ole aruande koostamisel saanud tugineda kõigile võlgniku raamatupidamist kajastavatele dokumentidele (ajutine haldur ei ole saanud kontrollida võlgniku 2013.a raamatupidamisdokumente, sularaha tehinguid, põhivara liikumisi ja muid olulisi andmeid) ning saab lähtuda vaid registritest nähtuvast teabest ja pankrotiavalduses esitatud selgitustest. Eelnevast tulenevalt ei ole ajutisel halduril võimalik anda ühest ja lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele ning tekkimise ajale. Võlgniku esindaja sõnul puuduvad võlgnikul käibevahendid, mille abil oleks võimalik äriplaani taaskäivitada. Võlgnikul on esindaja sõnul suures mahus kohustusi, mille katmiseks vajalikkud vahendid puuduvad. Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud kõiki võlgniku raamatupidamisdokumente, ei saa ajutine haldur käesoleval hetkel välistada, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses võivad esineda süüteo tunnused.
8.2.Ajutise halduri täiendava aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul on vara väärtuses ca 30 000 eurot ning kohustusi vähemalt 151 000 eurot, omakapital on negatiivne. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja nimetada teda võlgniku pankrotihalduriks. III Ajutise halduri tasu 3.1.Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri Martin Krupi kasuks ajutise halduri tasuna 39 töötunni eest 1 600 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 528 eurot, kokku 3120 eurot, samuti välja mõista vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, kütise kulu, päringud) katteks 162,91 eurot ja kanda see arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. IV Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
2-13-41598 tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste maht on vähemalt 151 000 eurot, mis ületab võlgniku vara (ca 30000 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul hakkas võlgniku maksejõuetus välja kujunema 2012, kuna kaupa (teenust) müüdi ligi 5% väiksema juurdehindlusega võrreldes eelneva aastaga. Seejuures suurenesid märkimisväärselt tegevuskulud ning palgakulu ja 2012. majandusaasta lõppes kahjumiga. 2013. a müüdi küll teenust eelnevast kõrgema hinnaga, kuid kulud jäid sama suureks või isegi suurenesid, mis tõttu ei õnnestunud teenida kasumit. Võlgniku lõplik maksejõuetus kujunes välja 2013. a sügisel. Arvestades, et võlgniku esindajad ei ole ajutisele haldurile esitanud olulisi kassadokumente võib võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnuseid. Kohus on tuvastanud ajutise halduri aruande põhjal, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, mistõttu on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi 04.12.2013. a kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518. Kooskõlas PankrS 86 peab kohus vajalikuks võtta võlgniku Eesti residentidest juhatuse liikmetelt võlgniku vande. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX osaühingu pankrotihalduriks. Kohus määrab Martin Krupi võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine halduri esitatud tööaruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 39 töötundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 3120 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 1029,60 eurot, kokku 4149,60 eurot ning vajalike kulutuste katteks 162,91 eurot ning välja mõista need pankrotihalduri Martin Krupi kasuks (a/a XXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 3120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1029,60 eurot, kokku 4149,60 eurot ning vajalike kulutuste katteks 162,91. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui
2-13-41598 pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.