2-13-33762/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Hagiavaldus Hageja esitas 17.07.2013 kohtule hagi kostjate vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 15 234,08 eurot ning viivise 4 765 eurot. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I auto varuosasid. Kostja I on jätnud kauba eest tasumata 15 234,08 eurot. Kostja I majandusaasta aruandest selgub, et kostja I on olnud pikemat aega maksejõuetu ja kostja II on juhatuse liikmena rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Selle kohustuse täitamata jätmisega on kostja II õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. 16.07.2013 seisuga on viivise võlgnevus 5172,91 eurot. Hageja vähendab viivist 4765 euroni. Kostjate vastus Kostjad hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastaval tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla osas õiguslikult põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 15 234,08 eurot. Hageja on palunud viivise summas 4 765 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja ning kostja I vahel sõlmitud müügilepingu p. 18 sätestab, et tähtajaks arve tasumata jätmisel on müüjal õigus nõuda kliendilt viivist 0,50 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on hageja viivise nõue kostja I suhtes põhjendatud ning kostjalt I tuleb välja mõista viivis summas 4 765 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja ning kostja II vahel lepingulist suhet, millest tulenevalt saaks hageja kostjalt II lepingust tulenevat viivist nõuda. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist kostjat II teavitanud kahju hüvitamise nõudest tema vastu. Samuti ei ole hageja esitanud nõuet pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise osas, vaid viivist on nõutud 16.07.2013 seisuga. Seega ei ole kostja II suhtes ka seadusest tulenevad viivise nõudmise alused täidetud ning kostjalt II ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada kostja I vastu täielikult ja kostja II vastu osaliselt. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus 15 234,08 eurot ning kostjalt I viivis summas 4765 eurot. Hageja on palunud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 650 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu 494 eurot ja kostjalt I täiendavalt 156 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.