Kohtulahend

II ja IV esindajakulude hüvitamist kokku summas 18 778,04 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 2 sätestab, et piirmäär kehtib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku nõudele ehk siis määratleb menetlusosalise jaoks piirmäära, mille ulatuses tal on võimalus saada hüvitust oma menetluskuludele positiivse lahendi korral. Väär on hageja käsitlus, nagu käsitletaks selle määruse kohaselt kõiki menetlusosalisi lahusseisvana. Iga kostja vastu on hageja õigustatud nõudma esindajakulusid maksimaalselt 4260,77 eurot (12 782,33 eurot jagades kolme kostja vahel). Riigilõivudest on põhjendatud vaid hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 319,56 eurot. 29.04.2009 ja 30.04.2009 esitatud avaldused hagi tagamiseks on esitatud teises tsiviilasjas (nr 2-09-19208). Lisaks jäeti 30.04.2012 esitatud hagi tagamise taotlus rahuldamata. Mõistetamatult on hageja lisaks esitanud 07.05.2009 ja 19.05.2009 samasisulised taotlused hagi tagamiseks – mõlemal juhul on hagi tagamise meetmeks märgitud „kohustada kohtutäiturit esitama täiteasja nr 023/2009/607 toimik Harju Maakohtule“. Esitatud riigilõivu ei pidanud hageja üldse tasuma, kuna hageja oli ise esitanud võlgniku ehk kostja III OÜ Fransertal suhtes pankrotiavalduse ja sama taotluse saanuks hageja esitada kohe koos võlgniku suhtes esitatud pankrotiavaldusega. Pankrotiavalduse lahendamise raames esitati kohtule täitetoimik nagunii, millega sai hageja tutvuda kohtus ja seda lisaks kohtutäituri juures korduvale täitetoimikuga tutvumisele. Hageja on teadlikult kohtu eksitamiseks jätnud riigilõivu tasumise selgitusse kirjutamata tsiviilasja numbri, kuigi tsiviilasjal oli number olemas ning sellisel juhul ka konkreetsele tsiviilasjale viidatakse, kasutades samu maksekorraldusi erinevates menetlustes. Seega ei ole põhjendatud hageja poolt riigilõivu tasumine 19.05.2009 taotluselt summas 28,76 eurot. Igal juhul on põhjendamatu neljakordne riigilõivu tasumine hagi tagamiselt. Tegelikult puudus kohtul alus 07.05.2009 ja 19.05.2009 taotluste rahuldamiseks hagi tagamisena, kuivõrd oma olemuselt oli tegemist tõendite kogumise taotlusega TsMS § 236 lg 2 mõttes. Seega oli hageja taotlustelt riigilõivu tasumine igal juhul mittevajalik. Hageja on näidanud menetluskuludena käesoleva tsiviilasjaga mitteseotud kulusid ja kulusid oluliselt üle tegeliku töö mahu. Hageja ei ole esitanud arusaadavat menetluskulude nimekirja, kust oleks näha toimingud, mis seoses tsiviilasjaga on tehtud ning sellele kulunud aeg. Kostja vastuväited arvete osas: 30.04.2009 arve TGP nr 000399 töömahuga 20,96 tundi. Ei ole arusaadav, milliste kliendi esitatud dokumentidega on hageja lepinguline esindaja 29.04.2009 ja 30.04.2009 tutvunud ning mida analüüsinud ning milline on nende dokumentide seos tsiviilasjaga. Samuti ei ole tsiviilasjaga seotud arvel näidatud tööd hagi tagamise taotlusega. Need hagi tagamise taotlused on esitatud ja lahendatud tsiviilasja nr 2-09-19208 menetluses. Ülepaisutatud ning ebamõistlik on töömaht ka 29.04.2009 hagi tagamise taotlusega – 11,07 tundi. Põhjendatud on 5 kuni 6 tundi. Arvel näidatud 30.04.2009 töö „täiendava hagi tagamise taotluse koostamine“ (töömaht 2,84 tundi) ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd Harju Maakohus on pidanud seda taotlust põhjendamatuks ning ebavajalikuks (vt Harju Maakohtu 04.05.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-19208). Senise kohtupraktika kohaselt ei kuulu menetluskuludena hüvitamisele ka esindaja ja kliendi omavahelised nõupidamised ja/või kohtumised. Arve nr 20100677 spetsifikatsioonis ei ole näidatud, missuguseid kliendi materjale on analüüsitud ja nõude õiguslik positsioon kujundatud. Umbmäärase viite korral tuleb pigem eeldada kulude mitteseotust konkreetse tsiviilasjaga. Samuti ei kuulu hüvitamisele ilma selge menetlusliku väljundita teostatud hageja lepinguliste esindajate „mõtisklused“, mis on arvetel näidatud tööna „positsiooni kujundamine“, „kaalutlused“ vmt, kui sellega ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamist või aktiivset tegevust kohtus. Tuleb arvestada ka seda, et samal ajal tegeles hageja esindaja olulisel määral ka OÜ

Fransertal pankrotimenetlusega ja erinevate Fransertal OÜ nõuete ja hagidega, mis olid esitatud Danske Bank A/S Eesti filiaal vastu. Seega, kui isegi kõnesoleval arvel näidatud kohtumistel räägiti käesolevast tsiviilasjast, siis kindlasti mitte ainult sellest, vaid ka teistest hageja pooleliolevatest menetlustest. Asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas soovitakse saada hüvitust ka tsiviilasjaga mitteseotud tööde eest näitab see, et hageja on käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluna näidanud tutvumist Harju Maakohtu 29.04.2012 kohtumäärusega (pankrotiavalduse tagamine) – käesolevas tsiviilasjas ei ole sellel kuupäeval tehtud ühtegi määrust. Hageja esitatud materjalidest ei nähtu, milleks olid vajalikud arvel näidatud nn bürookulud – mis eesmärgil on tehtud registritest väljavõtteid ning milliste objektide kohta need on tehtud. Eeltoodust tulenevalt ei ole arvel näidatud tööd ja kulud terves ulatuses seotud tsiviilasja nr 2-09-20771 menetlusega. 31.05.2009 arve TGP nr 000520 töömahuga 37,27 tundi. Tsiviilasjaga ei ole seostatavad ning menetluskuluna hüvitatavad arve spetsifikatsioonil 04.05.2009 kuupäevaga tööd “kohtumine hr Juht büroos”, “kliendiga kohtumine ning edasise strateegia ja käitumisviiside arutamine”, kuivõrd nende puhul ei nähtu, milline on nende kohtumiste otsene seos kohtumenetlusega ning kas tegemist oli vajaliku ja põhjendatud tööga. Hüvitatavaks menetluskuluks ei ole ka arvel 04.05.2009 märgitud “tutvumine Harju Maakohtu 04.05.2009 kohtumäärusega”, sest nimetatud tutvumine ei sisaldanud endas ühegi aktiivse toimingu elementi (hageja ei esitanud nimetatud määrusele määruskaebust), mistõttu on sisult tegemist vaid informatiivse tegevusega, mis menetluskuluna arvesse ei lähe. Samal põhjusel ei ole tsiviilasja menetlusega seostatavad ka 12.05.2009 “OÜ Fransertal esitatud dokumentidega tutvumine ja analüüs” ning 19.05.2009 “Harju maakohtus toimikuga tutvumine”, 20.05.2009 “kohtumäärusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga”, 21.05.2009 “kohtumäärusega tutvumine ja selle edasikaebamise perspektiivide analüüs” ning 26.05.2012 “nõupidamine kliendiga ja Harju maakohtus toimiku ja kinnistusraamatuga tutvumine”. Tegemist on toimingutega, millel puudub selge menetluslik väljund. Hageja poolt 19.05.2009 tööna märgitud hagi tagamise taotluse koostamine ei ole põhjendatud seetõttu, et samasisuline hagi tagamise määrus oli juba 08.05.2009 tehtud. Kaheldav on 07.05.2009 hagi tagamise taotluse töö. Põhjendamata on bürookulude (transport ja äriregistri väljavõte) seos antud tsiviilasjaga. Nimetatud kulude eesmärk ja sisu ei ole kontrollitavad. Arvest on põhjendatud ning menetlusega seotud töödeks 07.05.2009 hagi tagamise taotluse koostamine 3 tundi, 29.05.2009 hagi koostamine 8 tundi ning 30.05.2009 AS Haltransa määruskaebusele vastuse koostamine 4 tundi. Samas ei ole neid kulusid põhjustanud kostja I (kostja I ei esitanud määruskaebust), mistõttu ei peaks kostja I nende eest ka vastutama. Arvest ei nähtu hageja esindaja tunnihind, mistõttu tuleb lugeda mõistlikuks kuluks eelnimetatud kolme töö eest mitte rohkem kui 1500 eurot (15 tundi korda 100 eurot tund). 31.07.2009 arve TGP nr 000762 töömahuga 1,5 tundi. Arve selgituses märgitu ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu – materjalidega tutvumine ning omavaheline arutelu ilma selge ning arusaadava menetlusliku väljundita ei ole hüvitatavaks menetluskuluks. Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2009 kohtumäärus oli lõpplahendiks, mille osas puudus vajadus selle täiendavaks menetlemiseks. Eeltoodu tõttu ei ole arve käsitletav hüvitamisele kuuluva menetluskuluna terves ulatuses. 31.10.2009 arve TGP nr 001149 töömahuga 1,42 tundi. Kuivõrd hagiavalduse täiendamise vajadus oli tingitud hageja enda vigadest hagiavalduse koostamisel, siis ei ole sellise kohtumääruse analüüs ning menetlusdokumendi koostamine menetluskulude hüvitamise seisukohalt põhjendatud kulu. 30.11.2009 arve TGP nr 001303 töömahuga 10,37 tundi. Tsiviilasjaga ei ole seostatavad ning menetluskuluna hüvitatavad arve spetsifikatsioonil 26.11.2009. töö “Kohtutoimikuga Harju maakohtus tutvumine” ja 27.11.2009 töö “kliendiga kohtumine ning asjade seisu arutamine”, kuivõrd nende puhul ei nähtu, milline on nende kohtumiste otsene seos kohtumenetlusega.

Toimikuga tutvumiseks puudus vajadus, sest sellele ei järgnenud ühegi menetlusdokumendi koostamist ega ka kohtuistungit. Kliendiga lihtsalt kohtumine ja asjade arutamine ei ole samuti vajalik ja põhjendatud tegevus. Põhjendamata on arvel märgitud bürookulud – arvest ega selgitusest ei nähtu mida, kuhu ning kuidas transporditi ning milline on selle transpordil seos tsiviilasja menetlusega. Nimetatud arvelt on menetluskuluna aktsepteeritavad hageja poolt tutvumine kostjate seisukohtadega 1 tund ning hageja 25.11.2009 seisukohtade koostamine 3 tundi. Arvestades hageja esindaja tunni hinnaks Eesti keskmise ehk 100 eurot tund (hageja esindajad ei ole avaldanud oma tunnihinda), on arve järgi põhjendatud kuluks 400 eurot. 31.12.2010 arve TGP nr 001552 töömahuga 26,8 tundi. Hageja taotleb menetluskuludena 3425,66 euro hüvitamist, kuid ei ole lisanud ühtegi selgitust, milliste tööde või toimingutega on tegemist, samuti ei ole hageja esitanud avalduse juurde ka tööde arvet ning selle selgitust. Kuivõrd hageja esitatud materjalidest ei nähtu selle arve tööde sisu, maht ning seos vaidlusaluse tsiviilasjaga, ei kuulu need menetluskuludena hüvitamisele. 31.01.2010 arve TGP nr 000017 töömahuga 1,2 tundi. Kuivõrd antud seisukoht ei sisalda endas uusi asjaolusid, on varasemaid seisukohti kordava menetlusdokumendi esitamine põhjendamatu ja mittevajalik. 30.02.2010 arve TGP nr 000162 töömahuga 1,1 tundi. Kuivõrd ka antud seisukoht ei sisalda endas uusi asjaolusid, on varasemaid seisukohti kordava menetlusdokumendi esitamine põhjendamatu ja mittevajalik. 30.11.2010 arve TGP nr 001393 töömahuga 0,6 tundi. Materjalidega tutvumine ilma selge ning arusaadava, ühtlasi ka vajaliku ja põhjendatud menetlusliku väljundita ei ole hüvitatavaks menetluskuluks. 31.12.2010 arve TGP nr 001552 töömahuga 26,8 tundi. Arve selgituses märgitu 06.12.2010 “kostjate vastuste analüüs, töö kohtutoimikuga” ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu, kuna sellel puudus vajalik ja põhjendatud menetluslik väljund. Ei ole arusaadav, mis tööd tegi hageja esindaja kohtutoimikuga. Hüvitatavaks menetluskuluks ei ole hageja esindaja poolt 08.12.201 ning 13.12.2010 väidetav 14.12.2010 kohtuistungi kohtukõne teeside koostamine. Hageja ei esinenud 14.12.2010 istungil kohtukõnega ega esitanud ka kohtukõne teese. Ülepaisutatud on hageja poolt 14.12.2010 kohtuistungil osalemise maht - 2,8 tundi, kui kohtuistung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt vaid 2 tundi. Istungiks ettevalmistamiseks on eraldi märgitud 2,9 tundi. Seega on põhjendatud kohtuistungil esindamisest hüvitatava tööna 2 tundi. Istungiks ettevalmistamine ei saanud võtta üle 1 tunni. Menetlusega seotud kuluna on käsitletav ka hageja 13.12.2010 seisukohtade koostamine, kuid arvestades asjaolu, et need esitati nii kohtule kui teistele menetlusosalistele vaid kohtuistungile eelneval päeval ehk rikkudes TsMS § 330 nõudeid, tuleb lugeda need kulud põhjendamatuteks ja mittehüvitatavateks. Lisaks on seisukohtade koostamise maht ülepaisutatud (9,2 tundi). Arvestades, et nimetatud menetlusdokument sisaldas olulises osas juba varem esitatud seisukohti ning selle sisu maht suures šriftis kirjutatuna oli napilt 8 lehekülge, ei kulu sellise dokumendi koostamisele üle 4 tunni. Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja sellesse paranduste tegemine ei saa võtta üle poole tunni. Aktsepteeritavateks menetluskuludeks on sellel arvel 3,5 tundi ehk 350 eurot. 31.01.2011 arve TGP nr 000023 töömahuga 15 tundi. Põhjendamatu ning tsiviilasjaga mitteseotud on arvel märgitud tutvumine kinnistusraamatuga Harju Maakohtus (06.01.2011) ning kliendilt saadud dokumentide läbitöötamine (17.01.2011). Nimetatud selgitustest ei nähtu nende seos antud tsiviilasjaga. Lisaks puudub vaidlusaluse tsiviilasjaga seos transpordikulul. Menetluskuluna on hüvitatavatena aktsepteeritavad hageja poolt kostja I seisukohtadele 07.01.2011 vastuse koostamine (sisaldab endas ka kohtutäituri esitatud taotluste analüüsi) 4 tundi. Tegemist oli hageja jaoks läbitöötatud asjaga ning dokument ei sisaldanud endas olulisel määral uusi seisukohti. Arusaamatu ja sisuliselt asjasse mittepuutuv

on hageja poolt 17.01.2011 esitatud menetlusdokument, mille koostamist ei saa käsitleda menetluskuluna. Arvest on hageja menetluskuluna aktsepteeritav 4 tundi ehk 400 eurot. 31.03.2011 arve TGP nr 000270 töömahuga 8.5 tundi. Tsiviilasja menetlusega ei ole seotud hageja esindaja poolt teise tsiviilasja otsuse analüüs (arve selgituse 04.03.2011 märgitud töö). Ilmselt ebaõiglane on nõuda kostjatelt hageja kasuks välja ka 06.03.2011 koostatud menetluse peatamise taotluse koostamise kulud – nimelt taotles hageja menetluse peatamist vaid menetluse venitamise eesmärgil. Oma menetluse peatamise taotluses tugines hageja justkui asjaolule, et teises menetluses tehtav otsus on siduv ka selles asjas, ometi oli just hageja see, kes hoolimata tsiviilasjas nr 2-09-25110 vaidlustatud enampakkumise kehtetuks tunnistamisest taotles, et seda tehtaks teistkordselt ka käesolevas tsiviilasjas. Ülepakutud on hageja poolt kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 2,4 tundi ja kohtuistungil esindamise ajakulu 1,5 tundi. Kohtuistung kestis 08.03.2011 1 tund ning ettevalmistus selleks ei võta üle 1 tunni. Tsiviilasjaga mitteseotud tegevuseks menetluskulude hüvitamise mõttes on kliendi ja tema esindaja vaheline 07.03.2011 toimunud kohtumine, millel puudus selge menetluslik väljund ja vajadus. Arusaamatud ning menetlusega mitteseotud on bürookulud (selgitusteta transpordikulu). Arvest on hüvitatava menetluskuluna arvestatav töö mahuga 2 tundi ehk 200 eurot. 31.12.2011 arve nr 1101537 töömahuga 4,9 tundi. Põhjendamatu on hageja poolt 19.12.2011 kohtule esitatud seisukohtade koostamise kulude nõudmine. Tegemist on hageja enda taotlusel peatatud menetluse uuendamise selgitustega olukorras, kus kohtutäitur aktsepteeris teises tsiviilasjas enampakkumise kehtetuks tunnistamise otsust. Samuti on põhjendamatu hageja seisukohtade maht – oma menetlushuvi säilimise soovi oleks saanud ja võinud väljendada ka ühel lehel. Kuivõrd tegemist on hageja enda poolt esilekutsutud kuludega, siis ei kuulu need hüvitamisele. 31.03.2012 arve nr 1200356 töömahuga 5,2 tundi. Ülepakutud on hageja poolt kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu (3,2 tundi) ja kohtuistungil esindamise ajakulu (2 tundi). Kohtuistung kestis 08.03.2012 vastavalt kohtuistungi protokollis märgitule 1 tund ja 40 minutit ehk 1,66 tundi ning ettevalmistus selleks ei võta üle 1 tunni. Arusaamatud ning menetlusega mitteseotud on bürookulud (selgitusteta transpordikulu). Arvest on hüvitatava menetluskuluna arvestatav töö mahuga 2,66 tundi ehk 266 eurot. 31.05.2012 arve nr 1200624 töömahuga 7,6 tundi. Arvel on arusaamatu, miks on hageja nõudnud kostjatelt menetluskuluna Paul Kerese poolt 08.05.2012 tsiviilasjas esindamiseks ettevalmistamist, kui Paul Keres antud asjas hagejat ei ole esindanud. Põhjendamatu ning mittevajalik menetluskulude hüvitamise seisukohast on ka 09.05.2012 hageja ja tema esindaja vahel toimunud kohtumine. Sellel puudus selge ja arusaadav ning ka kontrollitav menetluslik väljund. Menetlusliku väljundita ning hüvitamisele mittekuuluv on hageja esindaja poolt 16.05.2012 toimunud kohtuistungi protokolli analüüs. Arusaamatud ning menetlusega mitteseotud on bürookulud (selgitusteta transpordikulu). Arvest on menetluskuluna aktsepteeritav kohtukõne teeside koostamine 3 tundi ning esindamine kohtuistungil 2,25 tundi ehk kokku on arvest menetluskuluna aktsepteeritav 5,25 tundi. 31.06.2012 arve nr 1200807 töömahuga 0,7 tundi. Kohtuotsusega tutvumine ilma menetlusliku väljundita ei ole vajalik menetluskulu. Ka kohtupraktika on asunud seisukohale, et kui kohtuotsust ei kaevata edasi, siis puudub vajadus ja põhjendus selle analüüsiks. Tegemist oli kitsa ning piiratud küsimuste ringiga vaidlusega, mistõttu ei vasta tõele hageja väited asja erilisest keerukusest ja suurest mahust. Hageja poolt nõutud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud ning hüvitamisele kuuluvad menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 319,56 eurot ning esindajatasud 31,16 tunni ulatuses, arvestades tunnihinnaks 100 eurot tund, siis summas 3116 eurot. Eeltoodut lähtuvalt on aktsepteeritav vajalike ja põhjendatud menetluskuludena 3435,56 eurot, millest kostja I kanda jääb üks kolmandik ehk

1145,18 eurot. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2 ei saa kostjalt I nõutav menetluskulude summa ületada 1/3 menetluskulude piirmäärast ehk 4260,77 eurot (12 782.33 eurot jagades kolme kostja vahel). Hageja esitas oma seisukoha kostja I vastuväidetele 16.01.2013, leides, et õige ei ole kostja I käsitlus, et iga arvele lisatud eksplikatsiooni real nähtuva advokaadi toiminguga peab kaasnema mõni menetlustoiming kohtus. Taolise käsitluse aktsepteerimine tooks kaasa menetlusosalise õiguste põhjendamatu kitsendamise ja AdvS § 40 lg 2 nõuete täitmise võimatuse. Õigusteenus sisaldab igasugust nõustamist ja tegevust kliendi huvidest (AdvS § 40 lg 1), isegi kui see ei seondu konkreetse menetlustoiminguga kohtumenetluses. Õige ei ole kostja I väide, et hageja ei ole avaldanud õigusteenuse osutamise tunnihinda, arvetelt nähtuvalt on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 128 EUR/h. Kostja I väited, et hageja esindaja kulud on ebamõistlikult suured ja mittevajalikud on paljasõnalised. Transpordikulud kuuluvad advokaadile hüvitamisele. Kostja I väide, et hagi tagamise taotlused on lahendatud teises tsiviilasjas, ei ole asjakohane. Tsiviilasjas 2-09-19208 lahendaski kohus hagi tagamise avaldusi enne hagi esitamist. Hagi esitamise järgselt käivitus tsiviilasjas 2-09-19208 esitatud hagi tagamise taotlustes nimetatud asjaoludel hagimenetlus käesolevas tsiviilasjas. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-09-19208 nõudnud menetluskulude kindlaksmääramist ning menetluskulusid ei ole hüvitatud. Kinnistusraamatu väljavõtted registritest olid vajalikud kui tõendid. Hageja nõustub kostja I vastuväitega osas, mis puudutab Paul Kerese valmistumist istungiks. Eksitus oli tingitud uuest ajahaldusprogrammist. Maakohtu määrus 21.03.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis hageja kasuks välja võrdsetes osades kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt IV hageja menetluskulud summas 13 216,93 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Juhindudes menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust ja tsiviilasja toimikus sisalduvatest materjalidest, leidis maakohus järgmist. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Seega oli kostja esindajate töö mahukas ja küllalt keerukas. Osa toiminguid on küll tehtud enne hagiavalduse esitamist, kuid on siiski seotud vaidlusaluse tsiviilasjaga nr 2-09-20771 ja seega põhjendatud. Võttes aluseks kohtutoimiku materjalid, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja esitatud arved on esinduse teostamiseks tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud menetlusosalise huvide kaitseks ja töötundide hulk vastab esindaja poolt tehtud tööle, välja arvatud bürookulud summas 57,31 eurot. Bürookulud ei ole esindaja kulud, vaid konkreetse töö tegemise kohaga seotud materiaalsed kulud ja neid kulusid ei saa teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulud summas 18 286,13 eurot.

Hageja on märkinud esitatud avalduses tasutud riigilõivu summaks kokku 434,60 eurot. Hagi tagamise taotluste esitamisel 29.04.2009, 30.04.2009, 07.05.2009 ja 19.05.2009 on hageja tasunud kokku 4x450 krooni. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega. Kõik nimetatud kuupäevadel esitatud taotlusi on kohus menetlenud. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjatelt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 434,60 eurot. Tsiviilasjas esitati hagi maakohtule 29.05.2009, tsiviilasja hind on 25 000 krooni (1595 eurot). Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) §-le 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni (12 782,33 eurot). Kostja õigusabikulud ületavad kehtestatud piirmäära. Ülaltoodust lähtudes on põhjendatud kostjatelt I, II ja IV välja mõista võrdsetes osades hageja menetluskulud summas 13 216,93 eurot (riigilõiv 434,60 eurot ja õigusabikulud 12 782,33 eurot). Danske Bank AS-i Eesti filiaali määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ulatuses, millega jäeti osaliselt rahuldamata hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja uue määrusega rahuldada hageja taotlus täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga osas, milles maakohus jättis Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosaliste sissenõudmise piirmäärad“ § 2 alusel väljamõistmata hageja õigusabikulu osas, milles see ületas 12 782, 33 eurot. Eelnimetatud määruse §-s 2 toodud piirmäär tuleb määrata iga kostja suhtes eraldi. Kuivõrd kohus leidis, et põhjendatud lepingulise esindaja kulu on 18 286,13 eurot, mis tuleb kostjatel I, II ja IV kanda võrdsetes osades, tulnuks igal kostjal kanda 18 286,13 eurot / 3 = 6095,38 eurot. Riigikohus on asjas 3-2-1-13-13 p 20 leidnud, et mitme menetlusosalise korral, kes esinevad üksteise suhtes menetluses iseseisvalt, tuleb menetluskulude hüvitamise piirmäär määrata iga hageja poolt iga kostja vastu esitatud nõude suuruse järgi. Iga kostja vastu esitatava nõude piirmäär oli 12 800 eurot ehk kostjal I, II ja IV lasuva hüvitamiskohustuse suurus jääb alla piirmäära. Hageja osales antud asjas iga kostja suhtes menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2) ning vaidles sisuliselt iga kostjaga eraldi. Riigikohus rõhutas, et piirmäärad on olulised, et tagada menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse ettenähtavus. Antud juhul oli igale kostjale ettenähtav, et temalt võidakse hagi edukuse korral sisse nõuda menetluskulud summas kuni 12 800 eurot, kusjuures hageja vaidles iga kostjaga eraldi. Kostjad ei teostanud ühiseid õigusi ning hageja oleks võinud igaühe vastu esitada eraldi hagi. Eeltoodud põhjendustel ei olnud kohtul alust vähendada väljamõistetava lepingulise esindaja kulu määrani 12 782,33 eurot.

Kostja I määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja I poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus summas 639,11 eurot (riigilõiv 319,55 eurot + lepingulise esindaja kulude piirmäär 1597,79 eurot jagatud kolmele). Maakohus rikkus ja kohaldas vääralt menetlusõiguse norme. Maakohtu määrus on olulises osas põhistamata, millega maakohus rikkus TsMS § 465 lg 1 p 8. Määruskaebuse esitaja on nõus, et peab hüvitama hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/3 ehk 106,51 eurot. Määruskaebuse esitaja vaidleb vastu maakohtu poolt kostjatelt I, II ja IV võrdsetes osades väljamõistetud põhjendamatute või mittevajalike hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivude väljamõistmisele ning lepingulise esindaja tasu väljamõistmisele summas 12 782,33 eurot. Maakohus jättis kostja I vastuväited hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivude väljamõistmisele analüüsimata ja tähelepanuta. 29.04.2009 ja 30.04.2009 esitatud avaldused hagi tagamiseks on esitatud ning lahendatud tsiviilasjas nr 2-09-19208. Lisaks jäeti 30.04.2009 esitatud hagi tagamise taotlus rahuldamata. 07.05.2009 ja 19.05.2009 on hageja esitanud samasisulised taotlused hagi tagamiseks – mõlemal juhul on hagi tagamise meetmeks „kohustada kohtutäiturit esitama täiteasja nr 023/2009/607 toimik Harju Maakohtule“. Ühtlasi on kahel korral makstud ka riigilõiv. Nelja hagi tagamise taotluse esitamine samas menetluses ei ole mõistlik ega ka põhjendatud. Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 125 ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrust nr 137 kui leidis, et käesolevas tsiviilasjas oli tegemist mittevaralise nõudega. Maakohus on sisuliselt jätnud tuvastamata ning ka põhistamata tuvastushagi väärtuse. TsMS § 125 kohaselt loetakse tuvastushagi hinnaks tuvastushagi rahuldamisel saadava hüve väärtus ehk teisisõnu loetakse tuvastushagi reeglina varaliseks nõudeks. Hageja selgitas oma hagemishuvi kui kahjunõuet kohtutäituri vastu. Kahjunõue hüvena ei ole aga mittevaraline, seega on see ka selgelt rahaliselt piiritletav. Kui hageja määratles oma võimaliku kohtutäituri vastu esitatava kahjuhüvitise suuruse 25 000 krooniga (1595 eurot), siis see tuleb lugeda reaalseks hagihinnaks. Vastupidiselt maakohtu määruses selgitatule oli hagihinna vaidlustamise kohustus hagejal. Maakohus oleks pidanud väljamõistetavate lepingulise esindaja kulude piirmäära puhul arvestama hagihinnaga vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse §-le 1, mitte lähtuma hagist kui mittevaralisest nõudest ning seega piirmäärast § 2 kohaselt. Maakohus rikkus TsMS § 175 lg 4, jättes arvestamata, et hageja poolt taotletavad lepingulisele esindajale tehtud väidetavad kulud ületavad lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Hageja esitas hagiavalduse 28.05.2009. Sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjades, mille hagihind on kuni 50 000 krooni (3195,58 eurot) teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmääraks 25 000 krooni (1597,79 eurot). Vastavalt maakohtu 01.06.2012 otsusele on tsiviilasja hinnaks 1595 eurot (25 000 krooni) ning tegemist ei ole mittevaralise nõudega. Juhul kui tegemist oleks mittevaralise hagiga, peaks kohtuotsuses olema ka sellekohane märge. Hageja esindaja on oma arvetes näidanud kulusid oluliselt suuremana tegelikust töö mahust. Samuti on näidanud hageja oma menetluskuludena kulusid, mis ei ole seotud tsiviilasjaga või kulusid, millede puhul ei ole võimalik tuvastada nende seotust käesoleva tsiviilasja menetlusega. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud hageja poolt näidatud lepingulise esindaja

töömahtu ning sellega kantud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Tööde mahule hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, kuid diskretsiooni teostamine ei võta kohtult põhjendamiskohustust. Diskretsiooni teostamisel peab lahendini jõudmise käik olema jälgitav, veenev ja kontrollitav. Antud juhul on maakohus põhistanud hageja poolt nõutud kulude vajalikkust ja põhjendatust vaid sellega, et kohtul on selles osas diskretsiooniõigus ning kokkuvõttes oli tegemist mahuka tsiviilasjaga. Samas on jätnud maakohus tähelepanuta, et diskretsiooni teostamine ei võta kohtult kohustust vastata menetlusosaliste vastuväidetele. Samuti peab kohus andma hinnangu kõigile lepingulise esindaja toimingute mahule ja kulule – vastasel korral puuduks igasugune vajadus kuludokumentide või lepingulise esindaja töömahtude esitamiseks. Diskretsiooniõiguse kasutamisel on kohtud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel vabamad otsustama teatud tööde ja toimingute töömahu ja/või töötunni maksumuse osas, kuid tööde ja toimingute vajalikkus ja põhjendatus peavad olema põhistatud ja tõendatud objektiivselt. Antud juhul aga ei ole maakohus vaevunud vastama isegi vastuväidetele osas, mis viitasid sellele, et hageja soovib menetluskuludena saada hüvitust ka töödele ja teenustele, mis on seotud teiste tsiviilasjadega ja/või millede osas ei ole üldse aru saada, mis töid ja mis eesmärgi esindaja teinud on. Samuti on objektiivselt kontrollitavad esindaja töömahud kohtuistungitel esindamisel - ka selles osas on esindaja märkinud töömahuks märkimisväärselt pikema perioodi, kui see nähtub kohtuistungi protokollidest. Maakohus ei ole tööde mahu hindamisel arvestanud ka seda, et hagejat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja, mis vähendab oluliselt dokumentide analüüsi ja ettevalmistuse töö mahtu. Samuti ei ole arvestanud maakohus, et hageja tekitas ise pidevalt endale töökoormust, jättes hagiavalduses korraga kõik asjaolud välja toomata, mistõttu pidi ta korduvalt oma seisukohti täiendama, taotles menetluse peatamist väitega, et teises tsiviilasjas vaidlustatud enampakkumise kehtetuks tunnistamisega puudub vajadus ka selle tsiviilasja jätkamiseks, kuid ometi taotles just hageja pärast tsiviilasja menetluse jätkamist. Antud juhul oli tegemist menetluses kitsa ning piiratud küsimuste ringiga vaidlusega, mistõttu ei saa rääkida ka menetluse erilisest keerukusest ja suurest mahust. Asjaolu, et kohtutoimiku juurde võeti täiteasja toimik, mis muutis asja materjalide mahu esmapilgul suureks, ei näita veel tsiviilasja mahukust. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostja I Advokaadibüroo Raidla Lejins Norcous, kellel kulus läbi kahe kohtuastme esindamiseks vaid 13 tundi, võrrelduna hageja esindaja poolt väidetud 143 töötunniga. Tegemist on võrreldavate õigusbüroodega ja see tõendab, et väidetud ning esitatud töötundide hulk ei ole õiglane ega veenev. Kostja I vastuväited arvete kaupa: 30.04.2009 arve TGP nr 000399 töömahuga 20,96 tundi. Ei ole arusaadav, milliste kliendi esitatud dokumentidega on hageja lepinguline esindaja 29.04.2009 ja 30.04.2009 tutvunud ning mida analüüsinud ning milline on nende dokumentide seos tsiviilasjaga. Samuti ei ole tsiviilasjaga seotud sellel arvel näidatud tööd hagi tagamise taotlusega. Need hagi tagamise taotlused on esitatud ja lahendatud tsiviilasja nr 2-09-19208 menetluses. Ülepaisutatud on töömaht ka 29.04.2009 hagi tagamise taotlusega – 11,07 tundi. Põhjendatud on 5 kuni 6 tundi. Arvel näidatud 30.04.2009 töö „täiendava hagi tagamise taotluse koostamine“ (töömaht 2,84 tundi) ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd Harju Maakohus on pidanud seda taotlust põhjendamatuks (vt Harju Maakohtu 04.05.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-19208). Senise kohtupraktika kohaselt ei kuulu menetluskuludena hüvitamisele ka esindaja ja kliendi omavahelised nõupidamised ja/või kohtumised. Arve nr 000399 spetsifikatsioonis ei ole näidatud, missuguseid kliendi materjale on analüüsitud ja nõude õiguslik positsioon kujundatud. Umbmäärase viite korral tuleb pigem eeldada kulude mitteseotust konkreetse tsiviilasjaga. Samuti ei kuulu hüvitamisele ilma selge menetlusliku väljundita teostatud hageja lepinguliste esindajate „mõtisklused“, mis on arvetel näidatud tööna „positsiooni kujundamine“, „kaalutlused“ vmt, kui sellega ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi

koostamist või aktiivset tegevust kohtus. Tuleb arvestada ka seda, et samal ajal valmistas hageja ette OÜ Fransertal pankrotimenetlust. Kui isegi kõnesoleval arvel näidatud kohtumistel räägiti käesolevast tsiviilasjast, siis kindlasti mitte ainult sellest. Asjaolu, et tsiviilasjas soovitakse saada hüvitust ka tsiviilasjaga mitteseotud tööde eest, tõendab fakt, et hageja on tsiviilasjaga seotud kuluna näidanud tutvumist Harju Maakohtu 29.04.2012 kohtumäärusega (pankrotiavalduse tagamine) – tsiviilasjas ei ole sellel kuupäeval tehtud ühtegi määrust. Hageja esitatud materjalidest ei nähtu, milleks olid vajalikud arvel näidatud nn bürookulud – mis eesmärgil on tehtud registritest väljavõtteid ning milliste objektide kohta need on tehtud. Eeltoodust tulenevalt ei ole arvel näidatud tööd ja kulud terves ulatuses seotud tsiviilasja menetlusega. 31.05.2009 arve TGP nr 000520 töömahuga 37,27 tundi. Tsiviilasjaga ei ole seostatavad ning menetluskuluna hüvitatavad arve spetsifikatsioonil 04.05.2009 kuupäevaga tööd “kohtumine hr Juht büroos”, “kliendiga kohtumine ning edasise strateegia ja käitumisviiside arutamine”, kuivõrd nende puhul ei nähtu, milline on nende kohtumiste otsene seos kohtumenetlusega ning kas tegemist oli vajaliku ja põhjendatud tööga. Hüvitatavaks menetluskuluks ei ole ka arvel 04.05.2009 märgitud “tutvumine Harju Maakohtu 04.05.2009 kohtumäärusega”, sest nimetatud tutvumine ei sisaldanud endas ühegi aktiivse toimingu elementi (hageja ei esitanud nimetatud määrusele määruskaebust), mistõttu on sisult tegemist vaid informatiivse tegevusega, mis menetluskuluna arvesse ei lähe. Samal põhjusel ei ole tsiviilasja menetlusega seostatavad ka 12.05.2009 “OÜ Fransertal esitatud dokumentidega tutvumine ja analüüs” ning 19.05.2009 “Harju maakohtus toimikuga tutvumine”, 20.05.2009 “kohtumäärusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga”, 21.05.2009 “kohtumäärusega tutvumine ja selle edasikaebamise perspektiivide analüüs” ning 26.05.2012 “nõupidamine kliendiga ja Harju maakohtus toimiku ja kinnistusraamatuga tutvumine”. Tegemist on toimingutega, millel puudub selge menetluslik väljund. Hageja poolt 19.05.2009 tööna märgitud hagi tagamise taotluse koostamine ei ole põhjendatud seetõttu, et samasisuline hagi tagamise määrus oli juba 08.05.2009 tehtud, mistõttu puudus vajadus uue taotluse tegemiseks. Põhjendamata on bürookulude (transport ja äriregistri väljavõte) seos antud tsiviilasjaga. Nimetatud kulude eesmärk ja sisu ei ole kontrollitavad. Arvest on põhjendatud ning menetlusega seotud töödeks 07.05.2009 hagi tagamise taotluse koostamine 3 tundi ja 29.05.2009 hagi koostamine 8 tundi. 30.05.2009 töö AS Haltransa määruskaebusele vastuse koostamine 4 tundi, ei ole sissenõutav määruskaebuse esitajalt, kuna ta ei ole neid kulusid põhjustanud (kostja I ei esitanud määruskaebust). 31.07.2009 arve TGP nr 000762 töömahuga 1,5 tundi. Nimetatud arve selgituses märgitu ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu – materjalidega tutvumine ning omavaheline arutelu ilma selge ning arusaadava menetlusliku väljundita ei ole hüvitatavaks menetluskuluks. Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2009 kohtumäärus oli lõpplahendiks, mille osas puudus vajadus selle täiendavaks menetlemiseks. 31.10.2009 arve TGP nr 001149 töömahuga 1,42 tundi. Kuivõrd hagiavalduse täiendamise vajadus oli tingitud hageja enda vigadest hagiavalduse koostamisel, siis ei ole sellise kohtumääruse analüüs ning menetlusdokumendi koostamine menetluskulude hüvitamise seisukohalt põhjendatud kulu. 30.11.2009 arve TGP nr 001303 töömahuga 10,37 tundi. Käesoleva tsiviilasjaga ei ole seostatavad ning menetluskuluna hüvitatavad arve spetsifikatsioonil 26.11.2009 töö “Kohtutoimikuga Harju maakohtus tutvumine” ja 27.11.2009 töö “kliendiga kohtumine ning asjade seisu arutamine”, kuivõrd nende puhul ei nähtu, milline on nende kohtumiste otsene seos kohtumenetlusega. Toimikuga tutvumiseks puudus vajadus, sest sellele ei järgnenud ühegi menetlusdokumendi koostamist ega ka kohtuistungit. Põhjendamata on arvel märgitud bürookulud – arvest ega selgitusest ei nähtu mida, kuhu ning kuidas transporditi. Nimetatud arvelt on menetluskuluna aktsepteeritavad hageja poolt tutvumine kostjate seisukohtadega

mahus 1 tund ning hageja 25.11.2009 seisukohtade koostamine 3 tundi. Arvestades hageja esindaja tunni hinnaks Eesti keskmise ehk 100 eurot tund on arve järgi põhjendatud kuluks 400 eurot. 31.12.2010 arve TGP nr 001552 töömahuga 26,8 tundi. Hageja taotleb menetluskuludena 3 425,66 euro hüvitamist, kuid ei ole lisanud ühtegi selgitust, milliste tööde või toimingutega on tegemist, samuti ei ole hageja esitanud avalduse juurde ka tööde arvet ning selle selgitust. Kuivõrd hageja esitatud materjalidest ei nähtu selle arve tööde sisu, maht ning seos vaidlusaluse tsiviilasjaga ei kuulu need menetluskuludena hüvitamisele. 31.01.2010 arve TGP nr 000017 töömahuga 1,2 tundi. Kuivõrd antud seisukoht ei sisalda endas uusi asjaolusid, on varasemaid seisukohti kordava menetlusdokumendi esitamine põhjendamatu ja mittevajalik. 30.02.2010 arve TGP nr 000162 töömahuga 1,1 tundi. Kuivõrd ka antud seisukoht ei sisalda endas uusi asjaolusid, on varasemaid seisukohti kordava menetlusdokumendi esitamine põhjendamatu ja mittevajalik. 30.11.2010 arve TGP nr 001393 töömahuga 0,6 tundi. Arve selgituses märgitu ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu – materjalidega tutvumine ilma selge ning arusaadava, ühtlasi ka vajaliku ja põhjendatud menetlusliku väljundita ei ole hüvitatavaks menetluskuluks. 31.12.2010 arve TGP nr 001552 töömahuga 26,8 tundi. Arve selgituses märgitu 06.12.2010 “kostjate vastuste analüüs, töö kohtutoimikuga” ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu, kuna puudus menetluslik väljund. Hüvitatavaks menetluskuluks ei ole hageja esindaja poolt 08.12.201 ning 13.12.2010 tehtud väidetav 14.12.2010 kohtuistungi kohtukõne teeside koostamine. Hageja ei esinenud 14.12.2010 istungil kohtukõnega ega esitanud ka kohtukõne teese. Ülepaisutatud on hageja poolt 14.12.2010 kohtuistungil osalemise maht 2,8 tundi, kui kohtuistung kestis 2 tundi. Istungiks ettevalmistamiseks on eraldi märgitud 2,9 tundi. Seega on põhjendatud kohtuistungil esindamisest hüvitatava tööna 2 tundi. Istungiks ettevalmistamine ei saanud võtta üle 1 tunni. Menetlusega seotud kuluna on käsitletav ka hageja 13.12.2010 seisukohtade koostamine, kuid arvestades asjaolu, et need esitati nii kohtule kui teistele menetlusosalistele vaid kohtuistungile eelneval päeval ehk rikkudes TsMS § 330 nõudeid, tuleb lugeda need kulud põhjendamatuteks. Lisaks on seisukohtade koostamise maht ülepaisutatud - 9,2 tundi. Arvestades, et nimetatud menetlusdokument sisaldas olulises osas juba varem esitatud seisukohti ning selle sisu maht suures šriftis kirjutatuna oli napilt 8 lehekülge ei kulu sellise dokumendi koostamisele üle 4 tunni. Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja sellesse paranduste tegemine ei võta üle poole tunni. Aktsepteeritavateks menetluskuludeks on sellel arvel 3,5 tundi ehk 350 eurot. 31.01.2011 arve TGP nr 000023 töömahuga 15 tundi. Põhjendamatu ning tsiviilasjaga mitteseotud on arvel märgitud tutvumine kinnistusraamatuga Harju Maakohtus (06.01.2011) ning kliendilt saadud dokumentide läbitöötamine (17.01.2011). Nimetatud selgitustest ei nähtu nende seos antud tsiviilasjaga. Arvel märgitud töödest on menetluskuluna hüvitatavatena aktsepteeritavad hageja poolt kostja I seisukohtadele 07.01.2011 vastuse koostamine 4 tundi. Tegemist oli hageja jaoks läbitöötatud asjaga ning dokument ei sisaldanud endas olulisel määral uusi seisukohti. Arusaamatu ja sisuliselt asjasse mittepuutuv on hageja poolt 17.01.2011 esitatud menetlusdokument, mille koostamist ei saa käsitleda menetluskuluna. Arvest on hageja menetluskuluna aktsepteeritav 4 tundi ehk 400 eurot. 31.03.2011 arve TGP nr 000270 töömahuga 8,5 tundi. Tsiviilasja menetlusega ei ole seotud hageja esindaja poolt teise tsiviilasja otsuse analüüs (arve selgituse 04.03.2011 märgitud töö). Ebaõiglane on nõuda kostjatelt hageja kasuks välja ka 06.03.2011 koostatud menetluse peatamise taotluse koostamise kulud – nimelt taotles hageja menetluse peatamist vaid menetluse venitamise eesmärgil. Ülepakutud on hageja poolt kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu (2,4 tundi) ja kohtuistungil esindamise ajakulu (1,5 tundi). Kohtuistung kestis 08.03.2011 vastavalt kohtuistungi protokollis märgitule 1 tund ning ettevalmistus selleks ei

võta üle 1 tunni. Tsiviilasjaga mitteseotud tegevuseks menetluskulude hüvitamise mõttes on kliendi ja tema esindaja vaheline 07.03.2011 toimunud kohtumine, millel puudus selge menetluslik väljund ja vajadus. Arusaamatud ning menetlusega mitteseotud on bürookulud (selgitusteta transpordikulu). Arvest on hüvitatava menetluskuluna arvestatav töö mahuga 2 tundi ehk 200 eurot. 31.12.2011 arve nr 1101537 töömahuga 4,9 tundi. Põhjendamatu on hageja poolt 19.12.2011 kohtule esitatud seisukohtade koostamise kulude nõudmine kostjalt I. Tegemist on hageja enda taotlusel peatatud menetluse uuendamise selgitustega olukorras, kus kohtutäitur aktsepteeris teises tsiviilasjas enampakkumise kehtetuks tunnistamise otsust. Samuti on põhjendamatu hageja seisukohtade maht – oma menetlushuvi säilimise soovi oleks saanud ka ühel lehel väljendada. Kuivõrd tegemist on hageja enda poolt esilekutsutud kuludega, siis ei kuulu need hüvitamisele menetluskuludena. 31.03.2012 arve nr 1200356 töömahuga 5,2 tundi. Ilmselt ülepakutud on hageja poolt kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu (3,2 tundi) ja kohtuistungil esindamise ajakulu (2 tundi). Kohtuistung kestis 08.03.2012 1 tund ja 40 minutit ehk 1,66 tundi ning ettevalmistus selleks ei võta üle 1 tunni. Arusaamatud ning menetlusega mitteseotud on bürookulud (selgitusteta transpordikulu). Arvest on hüvitatava menetluskuluna arvestatav töö mahuga 2,66 tundi ehk 266 eurot. 31.05.2012 arve nr 1200624 töömahuga 7,6 tundi. Arvel on arusaamatu, miks on hageja nõudnud kostjatelt menetluskuluna Paul Kerese poolt 08.05.2012 tsiviilasjas esindamiseks ettevalmistamist, kui Paul Keres antud asjas hagejat ei ole esindanud. Põhjendamatu ning mittevajalik menetluskulude hüvitamise seisukohast on ka 09.05.2012 hageja ja tema esindaja vahel toimunud kohtumine. Sellel puudus selge ja kontrollitav menetluslik väljund. Menetlusliku väljundita ning hüvitamisele mittekuuluv on hageja esindaja poolt 16.05.2012 toimunud kohtuistungi protokolli analüüs. Arusaamatud ning menetlusega mitteseotud on bürookulud (selgitusteta transpordikulu). Arvest on menetluskuluna aktsepteeritav kohtukõne teeside koostamine 3 tundi ning esindamine kohtuistungil 2,25 tundi ehk kokku on sellest arvest menetluskuluna aktsepteeritav 5,25 tundi. 31.06.2012 arve nr 1200807 töömahuga 0,7 tundi. Kohtuotsuse analüüs ilma menetlusliku väljundita ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu. Ka kohtupraktika on asunud seisukohale, et kui kohtuotsust ei kaevata edasi, siis puudub vajadus selle analüüsiks. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik ise kõrvaldada, kuivõrd maakohus on jätnud 21.03.2013 menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise määruse olulises osas põhjendamata. Maakohtu määruse 21,5 leheküljest moodustab sissejuhatav ja kirjeldav osa kokku 19,5 lehekülge ning kohtu põhjendused on esitatud kahel leheküljel, millest sisulised põhjendused moodustavad ühe lehekülje. Maakohus on määruses põhjendanud hageja poolt taotletud bürookulude summas 57,31 eurot kostjatelt väljamõistmata jätmist. Samuti on maakohus puudutanud mõningal määral menetluskulude põhjendatust riigilõivude osas, kuid hageja taotletud lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulu summas 18 286,13 eurot põhjendatuse ja vajalikkuse osas on maakohus piirdunud üksnes üldise, mõnelauselise hinnanguga, et hageja esindajate töö oli mahukas ja küllalt keerukas. Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisnes hagejate esindajate töö mahukus ja keerukus seonduvalt tsiviilasja mahukuse ja keerukusega. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanudki tsiviilasja mahukust ja keerukust, mis peaks aluseks olema menetlusosalisele osutatud

õigusabitoimingute mahu- ja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Maakohus ei ole konkreetselt hinnanud ka hageja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute mahu ja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on lepingulise esindaja kulu põhjendatuse osas kontrollinud ainult nende väljamõistmise piirmäärale vastavust. Samuti on maakohus jätnud üldse vastamata kostja I vastuväidetele hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning lugenud vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks ka õigusabitoimingu, mille vastaspoolelt väljamõistmise taotlemisest oli hageja ise loobunud oma 16.01.2013 avalduses (arvel nr 1200624 märgitud advokaat Paul Kerese valmistumine istungiks). Kolleegium märgib, et õige on küll maakohtu seisukoht, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, et kohus oma lahendit põhjendama ei pea. Ka kohtu poolt diskretsiooniõiguse teostamisel peab otsustuseni jõudmise käik olema jälgitav ja kontrollitav, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kohus otsuse põhjendustes analüüsib asjaolusid ja oma järeldused piisavas ulatuses kirja paneb. Diskretsiooniotsuse põhjendus peab sellega tutvujat veenma, et diskretsiooni teostades on kohus kõiki olulisi asjaolusid ning esitatud andmeid arvesse võtnud ning neid igakülgselt ja põhjalikult kaalunud. Kuivõrd maakohus jättis hageja lepingulise esindaja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse sisuliselt hindamata, pidas vajalikus ja põhjendatuks õigusabikulu, mille vastaspoolelt väljamõistmisest hageja esindaja ise loobus, ei vastanud ühelegi kostja I poolt hageja menetluskulude suurusele esitatud vastuväitele, rikkus kohus TsMS § 465 lg 1 p 8 sätestatut, mille kohaselt peab kohtu poolt lahendis järeldusteni jõudmine olema jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et maakohtupoolsed rikkumised on sedavõrd ulatuslikud, et ringkonnakohus ei saa asjas ise lõpplahendit teha ning asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu põhjenduste puudumise tõttu võimalik hinnata isegi seda, kas maakohus on ületanud diskretsioonipiire TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohtul tuleks sisuliselt esimesena hinnata lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, mis ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Menetlusosalistele peab olema tagatud konstitutsiooniline kaebeõigus. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mida tuleks kõrvaldada. Kui alama astme kohtu määrus ei sisalda põhjendusi, ei ole kaebuse esitajal võimalik ka osundada, milles alama astme kohus eksis ja millest tulenevalt maakohus valele järeldusele jõudis. Lähtuvalt eeltoodust kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.