lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-20771/43

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 01.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-20771/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-20771

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-20771

Tsiviilasi

Danske Bank AS Eesti filiaali hagi Tallinna kohtutäitur Priit Petteri, AS-i H, OÜ F(pankrotis) ja OÜ BR vastu täitemenetluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

1 595 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Danske Bank AS Eesti filiaal (reg.kood 61126228, asukoht Homens Kanal 2-12, Copenhagen 1092, Taani Kuningriik), Hageja esindajad vandeadvokaadid Leon Glikman ja Helmeri Indela (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid (Liivalaia 45, Tallinn 10145; e-post: [email protected]) Kostja I: Tallinna kohtutäitur Priit Petter (Tornimäe 7- 008, 10145 Tallinn) Kostja I esindaja vandeadvokaat Arne Ots (Advokaadibüroo Raidla lejins ja Norcous, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; epost: [email protected]) Kostja II: AS H (reg.kood XXX, asukoht: XXX) Kostja III: OÜ F([pankrotis], registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja III esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Tarvo Lindma (Advokaadibüroo Mägi, Kraavi ja Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117; e-post: [email protected]) Kostja IV: OÜ BR (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostjate II ja IV tehingulised esindajad Kalle Oja ja Helen Reinvart (OÜ Mandatum Õigusbüroo, Soo 8, Rapla 79513; epost: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

10.05.2012. a

Kohtuistungil osalenud isikud

-

hageja esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela kostja I esindaja vandeadvokaat Arne Ots kostjate II ja IV esindajad Kalle Oja ja Helen Reinvart kostja III esindaja pankotihaldur vandeadvokaat Tarvo Lindma

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

RESOLUTSIOON

1(13)

2-09-20771

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada 28.04.2009. a. täiteasjas nr XXX toimunud enampakkumine kehtetuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud võrdsetes osades kostja I, kostja II ja kostja IV kanda. Jätta kostja III menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1. juunil 2012. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Danske Bank AS Eesti filiaal esitas kohtule hagi Tallinna kohtutäitur Priit Petteri, AS-i H, OÜ F(pankrotis) ja OÜ BR vastu täitemenetluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I menetluses täiteasi nr XXX, kus oli esialgu täitmisel kostja II väidetav 4. järjekoha hüpoteegiga tagatud nõue kostja II vastu. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikustas 08.04.2009. a kostja I enampakkumisteate, mille kohaselt toimus kostja I menetluses olevas täiteasjas nr XXX 28.04.2009. a kl 11:30 avalik suuline kordusenampakkumine, kus müüakse kostjale III kuuluvad kinnisasjad (registriosad nr XXX ja nr XXX) aadressil XXX, Tallinn. 28.04.2009. a enampakkumisteatest nähtuvalt viiakse enampakkumist läbi 4. Järjekoha hüpoteegipidaja kostja II hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Kinnisasjade alghinnaks kordusenampakkumisel oli 350 000 000 krooni. 28.04.2009. a kl 11:30 välja kuulutatud kordusenampakkumisele läks kohale hageja esindajana riskiaktivate osakonna juhataja hr AJ, kes täitetoimikuga tutvudes avastas täitetoimikust kostja I poolt 27.04.2009. a vormistatud sissenõudega ühinemise otsuse, millisest polnud hagejat mitte keegi informeerinud. Viidatud sissenõudega ühinemise otsusest nähtuvalt on kostja II esitanud 16.04.2009. a kohtutäiturile sundtäitmisega ühinemise avalduse. 27.04.2009. a sissenõudega ühinemise otsusest selgub, et kostja I on algatanud 16.04.2009. a sissenõudjaks oleva kostja II avalduse alusel kostja III suhtes täitemenetluse (täiteasi nr XXX). Täiteasjas nr XXX on täitmisele kuuluvaks lahendiks Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 14.04.2009. a notariaalselt tõestatud võla tunnistamise kokkuleppe ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, kusjuures seisuga 27.04.2009. a olevat kostja II nõue kostja III vastu koos täitekuludega 394 684 795 krooni. Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 14.04.2009. a notariaalselt tõestatud võla tunnistamise kokkuleppe ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta on sõlmitud kostja II ja kostja III kui seotud isiku vahel. Võla tunnistamise kokkuleppe p 1.1 kohaselt on kostja III avaldanud ja kinnitanud, et kostjal III on sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 392 000 000 krooni kostja II ees, kusjuures kostja III on tunnistanud ja tingimusteta kinnitanud eelnimetatud võlgnevust ning samuti seda, et antud kohustus on kostja III poolt 14.04.2009. a seisuga täielikult täitmata. Lisaks on kostja II ja kostja III eelviidatud lepingudokumendi p-s 3.1 leppinud kokku, et kostjal II on õigus nõuda kostjalt III koheselt kogu võlgnevuse tasumist ning pöörduda võlgnevusele lisandunud intresside ja viiviste sissenõudmiseks kostja III suhtes sundtäitmise nõudega kohtutäituri poole. 14.04.2009. a tehingutele on nii kostja II kui ka kostja III poolt alla kirjutanud üks ja seesama isik – SH. Vahetult enne 28.04.2009. a enampakkumise toimumist avastas hageja esindaja kinnistusraamatuga tutvudes, et 22.04.2009. a on kinnistusraamatusse senise 1. järjekoha hüpoteegipidaja OÜ T (reg kood XXX) hüpoteegisummaga 6 000 000 krooni asemele hüpoteegi loovutamise teel saanud 1. järjekoha hüpoteegipidajaks kostja II. Kostja I polnud 2(13)

2-09-20771 antud asjaolust hagejat informeerinud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikustatud 08.04.2009. a enampakkumisteate kohaselt viiakse enampakkumine läbi kostja II hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Arvestades, et enampakkumisteate avaldamise hetkel oli kostja II üksnes 4. järjekoha hüpoteegipidaja, muutus 28.04.2009. a toimunud enampakkumise ajaks ebaselgeks küsimus, millist kostja II kasuks seatud hüpoteeki (kas 1. või 4. järjekoha hüpoteeki) sundtäidetakse. Hageja esindaja hr A. Juht esitas enne enampakkumise algust kostjale I teatise nr XXX, milles teatas, et hageja nõue kostja III vastu seisuga 28.04.2009. a on kokku 197 371 085,48 krooni, kusjuures antud nõue on täies ulatuses sissenõutav. Ühtlasi teatas hageja soovist osaleda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 alusel hageja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistute (registriosade nr-d XXX ja XXX) müügist saadava tulemi jaotamises. Lisaks esitas hageja esindaja A. Juht enne faktilist enampakkumise algust kostjale I avalduse, mille kohaselt avaldas hageja soovi sundtäitmisega ühinemiseks. Kostja I antud avalduse kohta seisukohta ei võtnud. Faktilisest enampakkumisest võttis osa ka sissenõudja kostja II, kes tegi parima pakkumuse, pakkudes alghinna 350 000 000 krooni. Hageja esitas enampakkumise akti omapoolsed vastuväited. Miskipärast oli kostjal II enampakkumise juures kaasas varem valmis trükitud kohese tasumise avaldus, mille kostja esitas pärast enampakkumise lõppu kostjale I. Viidatud avaldusest nähtuvalt teatab kostja II, et tasaarvestab oma väidetava nõude kordusenampakkumisel parimaks tunnistatud pakkumuse ulatuses, s.o 350 000 000 krooni ja palub lugeda kostja II nõue kostja III suhtes rahuldatuks 28.04.2009. a kordusenampakkumisel pakutud summa ulatuses. Lisaks palub kostja II kostjal I viivitamata väljastada enampakkumise akti peale täitekulude kostjale I tasumist. Samuti on kostja II palunud teha lihtkirjalikud avaldused kostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ning keelumärgete ja kõigi lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist. Täiteasja täitetoimikust nähtuvalt on kostja II ja kostjaga II seotud kostja IV esitanud pärast 28.04.2009. a toimunud enampakkumist kostjale I avalduse parima pakkuja õiguste loovutamise kohta kostjale IV. Hageja kui 2. järjekoha hüpoteegipidaja ja isiku, kes on esitanud kostjale I avalduse enampakkumise tulemist osa saamiseks, puhul on TMS § 5 alusel tegemist täiteasja nr XXX täitemenetluse osalisega, kel on TMS-is sätestatud täitemenetluse osalise õigused ja kohustused. Hageja on seisukohal, et 28.04.2009. a enampakkumise läbiviimisel on jämedalt rikutud erinevaid seaduses sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu 28.04.2009. a enampakkumine on seadusevastaselt läbi viidud. Hageja sai 28.04.2009. a enampakkumise akti posti teel kätte 30.04.2009. a. Hageja on seisukohal, et kostja III vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Kostjal II poolt koos 16.04.2009. a täitmisavaldusega kostjale I esitatud Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 14.04.2009. a tõestatud tehing ei ole TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokument, mille alusel oleks võimalik sundtäita kostja II väidetavat 392 000 000 kroonist nõuet kostja III vastu. Hageja viitab alternatiivselt, et isegi kui kohtu hinnangul on 14.04.2009. a kokkuleppe p 3.1 TMS § 2 lg 1 p 18 alusel käsitletav täitedokumendina, on hageja arvamusel, et sellisel juhtumil on kostja III allutanud ennast kohesele sundtäitmisele üksnes võlgnevusele lisandunud intresside ja viiviste osas, mitte aga väidetava põhinõude 392 000 000 krooni osas. Kostja III kinnisasjade arestimine on TMS § 55 p 3 alusel tühine, kuna vara on arestinud ebapädev isik. Enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks TMS § 223 lg 1 tähenduses on täitemenetluse läbiviimine ilma kehtiva täitedokumendita. 28.04.2009. a enampakkumisest pole nõuetekohaselt teavitatud, mistõttu on TMS § 223 lg 1 ja TMS § 153 lg 1 p 5 alusel rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja I on rikkunud lisaks TMS §-i 8. Enampakkumisel ei tehtud pakkumiste sammu teatavaks, mistõttu on TMS § 223 lg 1 alusel rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja I on TMS § 91 lg-t 3 oluliselt eirates tunnistanud parimaks kostja II pakkumise, kuigi käesoleval juhtumil rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja I on TMS § 93 lg-t 2 ja § 99 lg 1 p 3 oluliselt rikkudes jätnud enampakkumise nurjunuks kuulutamata, kuigi esinevad selged enampakkumise nurjunuks kuulutamise alused. Hageja lisab, et kui kohus leiab, et kostjal II siiski oli täitemenetluses nõudeid vähemalt 350 000 000 krooni ulatuses kostja III vastu, on hageja seisukohal, et pelgalt enampakkumise eseme ostuhinna tasumise viis ei saa ega tohi mõjutada kinnisasja müügist saadud tulemi 3(13)

2-09-20771 jaotamist ega kahjustada teiste täitemenetluse osaliste õigusi ja huve, mis tulenevad kinnistusraamatust nähtuvatest õiguste järjekohtadest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada täiteasjas nr XXX 28.04.2009 Tallinna kohtutäitur Priit Petteri büroos toimunud OÜ F vara kordusenampakkumine kehtetuks ja jätta nii hageja kui ka kostjate menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.

2.Hageja esitas ka esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse, mille kohus 20.05.2009. a määrusega rahuldas kohustades kohtutäituril Priit Petter esitama kohtule täiteasja nr XXX täitetoimik või selle kinnitatud ärakiri.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

3.20.11.2009. a esitas kostja I kohtule vastuse, milles palub jätta hagi läbivaatamata perspektiivituse tõttu, kuna kohus on 17.09.2009. a määrusega on välja kuulutanud kostja III pankroti (tsiviilasi 2-09-14629). Lisaks on 08.10.2009. a on toimunud kostja III pankrotimenetluses esimene võlausaldajate koosolek. Kostja III oli vaidlusaluse enampakkumise aluseks olnud täitemenetluses nr XXX võlgnik. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõppeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, sh lõpetab PankrS § 45 kõik senised arestid võlgniku vara suhtes. Seega on käesoleva tsiviilasja aluseks olev täitemenetlus XXX lõppenud. Lisaks märgib kostja I, et vaidlusalune sundenampakkumine on läbiviidud 4. järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks ja hüpoteegiga tagamata, 14.04.2009. a võlatunnistusest (edaspidi “Kokkulepe”) tuleneva nõude täitmiseks. Kostjale I ei ole esitatud täitedokumenti, millest tulenev nõue oleks tagatud 1. järjekoha hüpoteegiga. Hageja hüpoteek jääb seega kehtima (TMS § 158) ja enampakkumine ei saa hageja õiguseid rikkuda. Hageja on esitanud nn. populaarhagi, mille esitamiseks TMS § 223 alust ei anna. Hagejale on 15.12.2008. a ja 31.12.2008. a esitatud teated täitemenetluses, milles on märgitud täidetavad nõuded, vastavad täiedokumendid, samuti enampakkumise toimumine ja hagejal palutud teatada oma nõuetest. Vastavalt on hageja olnud teadlik, milliste nõuete täitmiseks täitemenetlus toimub. Kokkuleppest tuleneva nõude sissenõudmiseks esitas kostja II avalduse 16.04.2009. a, täitemenetluses osaleda lubamise avalduse tegi kostja I 27.04.2009. a ja see esitati hagejale 28.04.2009. a. Kokkuleppest nähtub üheselt, et tunnistatakse olemasolevat võlga ning samuti on lepitud kokku kohesele sundtäitmisele allumises (vt Kokkuleppe pealkiri ja p 1.1, 3.1 ja 3.2). Kokkulepe vastab TMS § 2 lg 1 p 18 tunnustele, alus täitmisest keelduda puudub. Kokkuleppest tulenevat nõuet kasutas kostja II enampakkumisel pakutud hinna tasumiseks. Vastav tasaarvestus toimus TMS § 93 lg 4 kohaselt (kohaldatav tulenevalt TMS § 137). Kostjal I puudub õigus sellist tasaarvestust ignoreerida. Sissenõudjal oli võlgniku suhtes nõudeid summas 420 683 750 krooni, seega tasaarvestus kattis kogu ostuhinna, s.h nii TMS § 83 kohaselt tasumisele kuuluva 10% kui enampakkumisel tehtud pakkumise summa so 350 000 000 krooni (pakkumine vastas alghinnale). Hageja soov müügitulemi jaotamises osaleda oli õigusliku aluseta, kuivõrd hageja esitas avalduse täitemenetlusega ühinemiseks rohkem kui 1h pärast enampakkumise algust ja ca 10 min enne enampakkumise lõppu. Avaldusele ei olnud lisatud täitedokumenti ega muid dokumente (need esitas hageja 28.04.2009. a kell 13.57 pärast enampakkumise lõppu, enampakkumise akti koostamist ja kostja II tasaarvestusavaldust). Vastavalt ei olnud kostjal I võimalik teha otsust hageja lubamiseks täitemenetluses osalemiseks (TMS § 149, TMS § 2) enne enampakkumist ja tasaarvestust. Kostja I kinnitab, et teade enampakkumise kohta avaldati lisaks Ametlikele Teadaannetele ka ajalehes Kuldne Börs 20.04.2009. a, lisaks kinnitab kostja I, et arestimisakt on koostatud ja allkirjastatud tema poolt isiklikult. Enampakkumise sammu märkimata jätmine ei saanud rikkuda hageja subjektiivseid õiguseid, eriti arvestades asjaolus, et enampakkumisel parima pakkumise teinud isik oli ühtlasi ainus pakkumise tegija ning tema volitus pakkumise tegemiseks kehtis vaid alghinna ulatuses ehk sammu määramiseks puudus mistahes vajadus. Kostjal I ei ole hagis viidatud informeerimiskohustust ja vastav informatsiooni teadmine või mitteteadmine ei saanud hageja õigusi täitemenetluses mõjutada. 4(13)

2-09-20771 Eeltoodu alusel palub kostja I jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 13.04.2010. a esitas kostja I täismahus vastuse, milles põhjendab eelnimetatud vastuväiteid.

4.25.11.2009. a esitas kostja IV taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks samadel alustel, millele viitas kostja I. Hagivastuses toetab kostja VI kostja I seisukohti paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.07.12.2009. a esitas kostja II vastuse, milles toetab kostjate vastuväiteid täitemenetluse õiguspärase algatamise ja täitetoimingute seadusega kooskõlas olemise osas. Samuti nõustub, et vara eest tasumine toimus seadusega kooskõlas ning enampakkumisega ei ole kahjustatud hageja õigusi ega huve. Palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.28.12.2009. a esitas kostja III vastuse, milles toetab seisukohta, et hagi läbivaatamata jätmist ei saa otsustada enne pankroti väljakuulutamise määruse jõustumist. Lisaks märgib kostja III, et võtab hagi õigeks, kuna leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.

MENETLUSE KÄIK

7.25.11.2009. a esitas hageja seisukoha hagi läbivaatamata jätmise taotlustele, milles palub jätta taotlused rahuldamata, kuivõrd TMS § 51 lg 1 mõttest tulenevalt ei ole võimalik kaaluda ega lahendada hagi läbivaatamata jätmise küsimus enne kohtu 17.09.2009. a pankrotimääruse jõustumist. Sama paragrahv ei anna alust lõpetada vaidlusaluse täitemenetluse pinnalt tekkinud kohtuvaidlusi, veel vähem aga enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidlust.
8.07.12.2010. a esitasid kostja II ja IV täiendavad seisukohad koos taotlusega hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hageja hagiga taotletav eesmärk ei ole selge ning hagi ei ole esitatud hagiavalduses märgitud eesmärgil.
9.Kostjad I ja III toetasid hagi läbivaatamata jätmise taotlust asjaolul, et hagi eesmärk ei ole selge.
10.Hageja 07.01.2011. a seisukohas märgib, et hagi on esitatud eesmärgil, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise hagi.
11.04.03.2011. a määrusega jättis kohus kostjate taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
12.07.03.2011. a. esitas hageja kohtule taotluse menetluse peatamiseks.
13.08.03.2011. a toimunud eelistungil jäi hageja taotluse juurde peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus. Kostjad avaldasid eelistungil, et on käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamisega kuni tsiviilasjas nr 2-09-25110 tehtud otsuse jõustumiseni nõus.
14.10.03.2011. a peatas kohus menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-09-25110 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
15.01.12.2011. a määrusega uuendati menetlus.
16.19.12.2011. a esitas hageja seisukoha menetluse edasise jätkamise osas, milles jäi esitatud hagi ja eelnevate seisukohtade juurde.
17.10.05.2012. a kohtuistungil jäid kõik osapooled varemöeldu juurde. Kostja I märkis kohtukõnes, et hagi rahuldamine on välistatud asjaolul, kuna hagis taotletav eesmärk juba eksisteerib (ts asi nr 2-09-25110, milles 04.03.2011. a otsusega on käesoleva hagi aluseks olev enampakkumine kehtetuks tunnistatud) ning puudub vajadus asja uueks lahendamiseks.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

18.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, sest asjas on leidnud tuvastamist, et 28.04.2009. a. täiteasjas nr XXX toimunud enampakkumise olulisi tingimusi on rikutud.
19.Kohus on käesolevas asjas tuvastanud järgmised asjaolud: • 27.11.2008. a algatas kohtutäitur sissenõudja AS H (25.08.2011. a ümber kujundatud osaühinguks) 14.11.2008. a avalduse (tl 31, I kd) ja OÜ F(pankrotis) ning AS H vahel 11.07.2007. a. notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel täitemenetluse 5(13)

2-09-20771 täiteasjas nr XXX (sissenõudja avalduse kohaselt võlg 13.11.2008. a. seisuga 34 741 961,48 krooni) 28 683 750 krooni sissenõudmiseks. Asjaolu nähtub täiteasja nr XXX kohta avatud täitetoimiku tiitellehelt (30, I kd) ning selle üle ei ole ka vaidlust. • OÜ F(pankrotis) kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasi aadressil XXX ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud hoonestusõigus tähtajaga 27.02.2014 kinnistule aadressil XXX, Tallinn (tl 42-46 ja tl 141, I kd). • OÜ F(pankrotis) ning AS H vahel 11.07.2007. a. notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu p-is 3 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt OÜ F(pankrotis) seab AS H kasuks eelnimetatud kinnisasjadele ühishüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 28 683 750 krooni (tl 32-38, I kd). • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 08.12.2008. a. täiteasjas nr XXX koostatud arestimise aktist nähtuvalt koormasid antud kinnisasja selle arestimisel järgmised hüpoteegid (tl 49-54, I kd) Kanne nr 2 ühishüpoteek summas 6 000 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 3 hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 4 hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 5 hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 29.12.2008. a. täiteasjas nr XXX koostatud arestimise aktist nähtuvalt koormasid antud kinnisasja (hoonestusõigus) selle arestimisel järgmised hüpoteegid (tl 62 pöördel-67, I kd) Kanne nr 2 ühishüpoteek summas 6 000 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 3 hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 4 hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 5 hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 28.04.2009. a. täiteasjas nr 023/200/1480 koostatud vara enampakkumise aktist nähtuvalt koormasid antud kinnisasja selle müümisel enampakkumisel järgmised hüpoteegid (tl 136-143, I kd) Kanne nr 2 hüpoteek summas 6 000 000 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 3 hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. 6(13)

2-09-20771 Kanne nr 4 hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 6 hüpoteek summas 6 000 000 krooni Ingrid Proosi OÜ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 7 hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 28.04.2009. a. täiteasjas nr 023/200/1480 koostatud vara enampakkumise aktist nähtuvalt koormasid antud kinnisasja (hoonestusõigus) selle müümisel enampakkumisel järgmised hüpoteegid (tl 136-143, I kd) Kanne nr 2 hüpoteek summas 6 000 000 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 3 hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: 3XXX. Kanne nr 4 hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 6 hüpoteek summas 6 000 000 krooni Ingrid Proosi OÜ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Kanne nr 7 hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. • 15.12.2008. a teatega täitemenetlusest teatas kohtutäitur Priit Petter AS-ile Sampo Pank (nüüd Danske Bank A/S Eesti filiaal) AS H avalduse ja OÜ F(pankrotis) ning AS H vahel 11.07.2007. a. notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel algatatud täitemenetlusest täiteasjas nr XXX, millele oli lisatud juurde koopia kinnisasja arestimise aktist (tl 55 pöördel, 56 pöördel I kd). • 08.04.2009. a avaldas kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded kordusenampakkumise teate, mille kohaselt müüakse ühiselt OÜ-le F kuuluvad kinnisasjad aadressil XXX, Tallinn 28.04.2009. a. kl 11.30, enampakkumine viiakse enampakkumine läbi AS H hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, ühiselt müüdavate kinnisasjade alghinnaks on kordusenampakkumisel 350 000 000 krooni ning kinnisasju koormavate hüpoteekide kohta on märgitud, et kinnistusraamatu IV jakku on sisse kantud:

1.Hüpoteek summas 6 000 000 krooni OÜ T (reg kood XXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Hüpoteek ülekantud. Sisse kantud 16.09.2005. a. 27.01.2009 asjaõiguslepingu alusel muudetud 19.02.2009.
2.Hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank (reg kood 10040839) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. 14.03.2006. a. asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.04.2006.
3.Hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H (reg kood XXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. 14.11.2008. a. kinnistamisavalduse alusel muudetud 3.12.2008. 7(13)

2-09-20771

4.Hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H (reg kood XXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. 11.07.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 18.07.2008 (tl 51-52, II kd). • 27.04.2009. a. tegi kohtutäitur Priit Petter otsuse lugeda 16.04.2009 AS H avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr XXX ja esitatud nõue ühinenuks, võlgniku OÜ F suhtes läbiviidavas täiteasjas nr XXX esitatud nõudega ja anda AS H sissenõudja õigused täiteasjas nr XXX ning otsustas kanda OÜ F vara realiseerimisest saadud summast 394 684 795 krooni AS H arveldusarvele (tl 63, II kd ja tl 180 pöördel, I kd). • 28.04.2009. a. enampakkumisel müüdi kinnisasjad AS-ile H enampakkumise alghinnaga 350 000 000 krooni. Asjaolu on tõendatud 28.04.2009. a. täiteasjas nr XXX koostatud vara enampakkumise aktiga (tl 74-82, II kd). • 28.04.2009. a. esitas AS H kohtutäiturile Priit Petter avalduse tasaarvestuse tegemiseks kordusenampakkumisel parimaks tunnistatud pakkumise ulatuses, so 350 000 000 krooni ja lugeda AS H nõue OÜ F suhtes rahuldatuks 28.04.2009. a kordusenampakkumisel pakutud summa ulatuses. Asjaolu on tõendatud 28.04.2009. a avaldusega kohtutäiturile (tl 145-146, II kd). • 28.04.2009. a. esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal kohtutäiturile Priit Petter avalduse, milles teatas, et Danske Bank A/S Eesti filiaalil on võlgniku OÜ F vastu nõue seisuga 28.04.2009. a 197 371 085,48 krooni ning avaldas hüpoteegipidajana soovi osaleda enampakkumisel müüdavate kinnisasjade müümisest saadava tulemi jaotamisel. Asjaolu on tõendatud 28.04.2009. a kirjaga kohtutäiturile (tl 70, II kd). • Danske Bank A/S Eesti filiaal on teinud avalduse täiteasjas nr XXX täitemenetlusega ühinemiseks 28.04.2009 kl 12.35 (tl 71-72, II kd). • Danske Bank A/S Eesti filiaal kandis vara enampakkumise akti märkuse AS-i H nõude tasaarvestamise kohta (tl 85, II kd). • Harju Maakohtu 04.03.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-25110 tunnistati OÜ H hagi alusel kohtutäituri Priit Petteri, OÜ F(pankrotis) ja AS H vastu täiteasjas nr XXX 28.04.2009. a. toimunud enampakkumine kehtetuks. Harju Maakohtu 04.03.2011. a otsus tsiviilasjas nr 209-25110 jõustus 21.11.2011. a. Asjaolu nähtub kohtute infosüsteemist.
20.Hageja on esitanud hagi 28.04.2009. a. täiteasjas nr XXX toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas nõudenormiks oleva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 eeldused on täidetud. Kohus on aga käesoleva kohtuotsuse p-is 19 tuvastanud, et vaidlusalune enampakkumine on Harju Maakohtu 04.03.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-25110 OÜ-u H hagi kohtutäituri Priit Petteri, OÜ F(pankrotis) ja AS H vastu alusel juba kehtetuks tunnistatud ning antud kohtuotsus on ka jõustunud. Kohus leiab, et kuna ka käesolevas asjas nõutakse 28.04.2009. a. täiteasjas nr XXX toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, siis iseenesest ei saaks olla põhjendatud sama enampakkumise teistkordne kehtetuks tunnistamine. Kohus juhindub siin aga Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2011. a kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-2-1-69-11, kus punktis 18 peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada menetlusosaliste ringi enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi korral. Riigikohus on osundatud kohtulahendis sedastanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine vajalik ei ole. Arvestades hagi iseloomu, on kolleegiumi arvates vajalik ning otstarbekas tõlgendada TMS § 223 selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2 ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele. 8(13)

2-09-20771 Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4). Kui hagi esitaja on võlgnik, on eespool esitatud põhjusel vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Sellisel juhul oleks kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Oluline on ka see, et menetluses osaledes on neil isikuil võimalik esitada erinevaid vastuväiteid. Nt saaks sissenõudja end vastuväidete esitamisega kaitsta ostja tulevase müügihinna tagastamise nõude vastu. Kokkuvõttes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja kostjatena tuleb selle hagi korral käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-25110 menetlusosaline, siis lähtudes Riigikohtu eeltoodud seisukohast, tagamaks hageja õigust tema suhtes siduva enampakkumise õigussuhte ümberkujundamise kaudu maksma panna TMS § 223 lg- s 2 sätestatud nn järelnõudeid ning arvestades, et ka hageja esitatud asjaoludel on täidetud enampakkumise kehtetuks tunnistamise eeldused, on hagi rahuldamine siiski põhjendatud.

21.Järgmisena käsitleb kohus AS F(pankrotis) 28.12.2009. a. avalduses sisalduva hagi õigeksvõtuga seonduvat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kohtu hinnangul saab täitemenetluses enampakkumise vaidlustamisel olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) kohtulikult ümber kujundada kõigi hagimenetluse osaliste jaoks ühiselt, mistõttu ei ole kohus iseenesest kostja III õigeksvõtuga seotud, kuid kuna hagi kuulub rahuldamisele, on põhjendatud lugeda AS F(pankrotis) 28.12.2009. a. avalduses sisalduva hagi õigeksvõtt siduvaks.
22.Kostjad kohtutäitur Priit Petter, OÜ H ja OÜ BR on avaldanud menetluses seisukohta, et hagejal puudub subjektiivsete õiguste rikkumine ning seega ei ole hagi esitatud hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 4. märtsi 2011. a kohtumääruses on kohus lahendades kohtutäitur Priit Petteri, AS H ja OÜ BR taotlusi Danske Bank AS Eesti filiaali hagi Tallinna kohtutäitur Priit Petteri, AS-i H, OÜ F(pankrotis) ja OÜ BR vastu täitemenetluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks läbivaatamata jätmiseks põhjendanud vajadust hinnata hageja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidlusaluse enampakkumise läbiviimisel sisuliselt, siis kohus jääb nende põhjenduste juurde ega ei korda neid.
23.Järgnevalt analüüsib kohus hageja etteheiteid seoses vaidlusaluse enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega. Esmalt märgib kohus, et esitatud asjaoludel tuleb hagejat pidada vaidlusaluse täitemenetluse osaliseks. TMS § 5 lg 1 kohaselt täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, 9(13)

2-09-20771 kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 5 lg 2 kohaselt täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. TMS § 5 lg 3 kohaselt on kinnisasja täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 19 tuvastanud, et võlgnikule kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale (hoonestusõigus) on hageja kasuks seatud ühishüpoteek summas 250 000 000 krooni kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega on hageja TMS § 5 lg 3 mõttes vaidlusaluses täiteasjas täitemenetlusosaline.

24.Hageja on hagiavalduse alusena tuginenud esmalt asjaolule, et vaidlusaluse täitemenetlusega ühinenud täiteasjas nr XXX puudub täitedokument. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 19 tuvastanud, et 27.04.2009. a. tegi kohtutäitur Priit Petter otsuse lugeda 16.04.2009 AS H avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr XXX ja esitatud nõue ühinenuks, võlgniku OÜ F suhtes läbiviidavas täiteasjas nr XXX esitatud nõudega ja anda AS H sissenõudja õigused täiteasjas nr XXX ning otsustas kanda OÜ F vara realiseerimisest saadud summast 394 684 795 krooni AS H arveldusarvele. TMS § 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Vaidlust ei ole, et täiteasjas nr XXX on kohtutäitur alustanud täitemenetluse AS H avalduse (tl 64-65, II kd) ja OÜ F ning AS H vahel 14.04.2009. a sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppe ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 66-69, II kd). Kuivõrd nimetatud kokkulepped on sõlmitud rahalise nõude kohta, notariaalselt tõestatud, võlgnik on kinnitanud, et tal on võlausaldaja eest sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 392 000 000 krooni (p 1.1) ning andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (p 3), on antud kokkuleppe puhul tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 18 tähenduses. Seega on TMS § 23 lg 2 eeldused formaalselt täidetud, st kohtutäiturile oli esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument ning kohtutäituril puudus alus täitemenetluse algatamata jätmiseks ning tal tuli kooskõlas TMS § 8 ka täitemenetlust läbi viia.
25.Hageja väidab, et kostja III kinnisasjade arestimine on TMS § 55 lg 3 alusel tühine, sest vara on arestinud ebapädev isik. Arestimise tühisuse alused on sätestatud TMS §-is 55. Vastavalt TMS § 55 p-ile 3 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestinud ebapädev isik. Täitetoimingu ajal kehtinud TMS § 6 lg 2 p 3 kohaselt peab kohtutäitur isiklikult tegema kinnisvara arestimise ja enampakkumise täitetoimingud. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 08.12.2008. a. täiteasjas nr XXX koostatud arestimise aktist (tl 49 pöördel – 54, I kd) nähtuvalt kui ka Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja kui ka Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 29.12.2008. a. täiteasjas nr 023/200/1480 koostatud arestimise aktist nähtuvalt (tl 62 pöördel-67, I kd), on kinnisasja arestimise aktid allkirjastanud kohtutäitur ning hageja ei ole ka esile toonud andmeid, mis annaksid alust järeldada, et arestimistoimingu oleks teinud ja arestimisakti allkirjastanud keegi teine ega seda ka tõendanud.
26.Vastavalt TMS § 92 lg-le 1 pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta. Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest ning 2. lõike kohaselt kannab kohtutäitur vastuväited enampakkumise akti. Sama paragrahvi lg 3 järgi, kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste 10(13)

2-09-20771 tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. Seega on osundatud sättest tulenevalt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele tuginemine piiratud ning vastuväite esitamata jätmisel ei saa kohalviibinud isik hiljem enam sellele asjaolule tugineda, mis oli talle enampakkumise toimumise ajal teada. Vaidlust ei ole selles, et 28.04.2009. a. enampakkumisel viibisid kohal hageja tehingulised esindajad AJ ja AP. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks seoses väidetud rikkumistega enampakkumise teate avaldamisel (hageja väitel ei nähtu täiteasja toimikust, et enampakkumise teade oleks avalikustatud avalikus arvutivõrgus ning vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes) esitanud vastuväite enampakkumise akti, mistõttu on hageja kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda. Hageja heidab enampakkumise tingimuse rikkumisena ka ette, et vaidlusalusest enampakkumisest teatamine ei ole sisuliselt nõuetekohane ning kohtutäitur on rikkunud TMS § 8 jättes teavitamata, millise järjekoha hüpoteegipidaja nõudeid sundtäidetakse, mistõttu peab kohus vajalikuks antud väidet analüüsida. Vastavalt TMS § 84 lg 1 p-ile 5 märgitakse enampakkumise kuulutuses müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused. Osundatud säte on imperatiivne ning kohtu hinnangul on sätte eesmärgiks tagada kõigi isikute, kelle õigusi konkreetse enampakkumise eseme müümine võib puudutada, teavitamine enampakkumise esemeks oleva asja koormavatest kolmandate isikute õigustest, et nii täitemenetluse osalised kui potentsiaalsed enampakkumisel osalejad teaksid, millistel tingimustel toimub asja müük enampakkumisel. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 19 tuvastanud, et 08.04.2009. a avaldas kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded kordusenampakkumise teate, mille kohaselt müüakse ühiselt OÜ-le F kinnisasjad aadressil XXX, Tallinn 28.04.2009. a. kl 11.30, enampakkumine viiakse läbi AS H hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, ühiselt müüdavate kinnisasjade alghinnaks on kordusenampakkumisel 350 000 000 krooni ning kinnisasju koormavate hüpoteekide kohta on märgitud, et kinnistusraamatu IV jakku on sisse kantud 1. Hüpoteek summas 6 000 000 krooni OÜ T (reg kood XXX) kasuks. 2. Hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank (reg kood 10040839) kasuks. 3. Hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H (reg kood XXX) kasuks. 4. Hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H (reg kood XXX) kasuks. Kohus on ka tuvastanud, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja 28.04.2009. a. täiteasjas nr 023/200/1480 koostatud vara enampakkumise aktist nähtuvalt koormasid antud kinnisasja selle enampakkumise toimumise päeval 28.04.2009. a.: kanne nr 2 hüpoteek summas 6 000 000 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX, kanne nr 3 hüpoteek summas 250 000 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX, kanne nr 4 hüpoteek summas 30 000 000 krooni OÜ H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX, kanne nr 6 hüpoteek summas 6 000 000 krooni Ingrid Proosi OÜ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX, kanne nr 7 hüpoteek summas 22 683 750 krooni AS H kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: XXX. Seega olid sundtäitmise esemeks olnud kinnisasjade enampakkumise toimumise päevaks müüdavat asja koormavate kolmandate isikute õigustes toimunud muudatused. Enampakkumise kuulutusest nähtub, et enampakkumine viiakse läbi OÜ H hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Kohus on tuvastanud, et enampakkumise toimumise ajaks oli kinnistusraamatust nähtuvalt toimunud õigusmuudatus, mis on kantud ka enampakkumise akti ning vaidlusaluseks täiteasjas sissenõudjaks olev OÜ H kasuks oli seatud lisaks viiendale järjekohale asetunud hüpoteegile ka esimesele järjekohale hüpoteek summas 6 000 000 krooni. 11(13)

2-09-20771 Vastavalt TMS § 88 lg-le 1 teeb kohtutäitur enampakkumist alustades teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused, menetluses osalevad sissenõudjad, nende nõuded, asjade arestimise aja, esitatud avaldused, enampakkumise tingimused ja alghinna. Enampakkumise tingimuste hulka kuulub ka enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm, mille määrab müüdava asja väärtust arvestades kohtutäitur. Kuna õiguslik olukord kolmandate isikute õiguste osas muutnud selliselt, et enampakkumise kuulutuses kohustuslikult avaldamisele kuuluvad andmed ei olnud enam õiged, pidi kohtutäitur enampakkumise osalejaid eelnimetatud muudatustest teavitama. Tsiviilasja toimikus sisalduvas täiteasjas nr 023/200/1480 avatud täitetoimikust nähtuvalt, on kohtutäituri koostanud enampakkumise kohta protokollilaadse dokumendi (tl 115, I kd), mille p-is 7 on märgitud, et kohtutäitur tutvustas kohalviibijatele kinnistusraamatust nähtuvaid andmeid. Nagu eespool märgitud, viibisid 28.04.2009. a. enampakkumisel kohal hageja tehingulised esindajad AJ ja AP. Viimane on ka tunnistajana kinnitanud, et kohtutäitur teavitas enampakkumisel viibijaid müüdavat kinnisasja koormavatest kolmandate isikute õigustest: //.. “Enne enampakkumise algust luges kohtutäitur ette A4 lehel olevad selgitused enampakkumise läbiviimise kohta. Nimetas esemed, mida müüdi. Samuti nimetas koormatised, hüpoteegid mis seda koormasid. Ta ei selgitanud, millise järjekoha hüpoteeki ta täidab“ ...// (tl 45, V kd). Seega oli kohtutäitur selles osas oma teavitamiskohustuse täitnud. Kuna enampakkumise kuulutusest nähtub vaid, et enampakkumine viiakse läbi OÜ H hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks nimetamata, millisel järjekohal olevat hüpoteeki realiseeritakse, pidanuks kohtutäitur selguse huvides nimetatud asjaolust enne enampakkumise läbiviimist enampakkumisel kohalviibijaid teavitama, kuid kuna selles osas ei ole esitatud hageja poolt vastuväidet enampakkumise akti, on hageja kaotanud õiguse antud rikkumisele tugineda.

27.Hageja tugineb ka sellele, et kuna ta esitas enne 28.04.2009. a enampakkumise faktilist toimumist kohtutäiturile avalduse enampakkumise tulemist osa saamiseks, ei saanud kohtutäitur kostja II poolt enampakkumisel tehtud pakkumist parimaks tunnistada, sest viimane ei saanud hageja tulemist osa saamise avalduse tõttu tasaarvestada pakutud ostuhinda oma väidetava nõudega. Vastavalt TMS § 91 lg-le 3 ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus. TMS § 108 lg 1 kohaselt võib pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid. Kohus on eelpool tuvastanud, et võlgnikule kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale (hoonestusõigus) on hageja kasuks seatud ühishüpoteek summas 250 000 000 krooni kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 19 tuvastanud, et 28.04.2009. a. esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal kohtutäiturile Priit Petterile avalduse, milles teatas, et Danske Bank A/S Eesti filiaalil on võlgniku OÜ F vastu nõue seisuga 28.04.2009. a 197 371 085,48 krooni ning avaldas hüpoteegipidajana soovi osaleda enampakkumisel müüdavate kinnisasjade müümisest saadava tulemi jaotamisel. Seega oli hageja huviks saada vaidlusalusel enampakkumisel kinnisasjade müügist laekunud tulemi jaotamisest osa ning hageja hüpoteek oli kostja II realiseeritavast hüpoteegi järjekohast eespool. Vastavalt TMS § 94 lg-le 4 kui parimaks tunnistatakse sissenõudja pakkumine, tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega. Sel juhul käsitatakse ostuhinda võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Arvestades, et vaidlusaluses täiteasjas toimus sundtäitmise kostja II kasuks seatud hüpoteegi realiseerimiseks, saanuks viimane tasaarvestada oma sundtäitmisel olevad nõuded vaid hüpoteegisumma ulatuses s.o. 22 683 750 krooni ning ülejäänud ostuhind tulnuks tasuda kooskõlas TMS § 94 lg12(13)

2-09-20771 lg-ga 1 rahas. Kohtu hinnangul on osundatud sätte rikkumise puhul tegemist enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega, sest kohtutäitur on võimaldanud sissenõudjal tasaarvestada sundtäitmisele esitatud nõude ka osas, mis ei olnud realiseeritud hüpoteegiga tagatud, mille tagajärjel on rikutud hageja kui pandipidaja õigust saada osa enampakkumise tulemist. Kohus eelpool tuvastanud, et 27.04.2009. a. tegi kohtutäitur Priit Petter otsuse lugeda 16.04.2009 AS H avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr XXX ja esitatud nõue ühinenuks, võlgniku OÜ F suhtes läbiviidavas täiteasjas nr XXX esitatud nõudega ja anda AS H sissenõudja õigused täiteasjas nr XXX ning otsustas kanda OÜ F vara realiseerimisest saadud summast 394 684 795 krooni AS H arveldusarvele. Arvestades osundatud asjaolu ja seda, et asjas on tuvastatud hageja poolt kohtutäiturile avalduse esitamine enampakkumise tulemist osa saamiseks, oli olukord kus kohtutäituril tekkis kohustus võtta arvesse ka hageja nõue tulemi jagamisel (TMS § 108 lg 4) ning see jaotada kooskõlas TMS §-iga 174. Kuivõrd tulenevalt TMS § 108 lg-st 1 tuleb tulemist osasaamiseks esitada avaldus enne selle jaotamist ning on tuvastatud, et hageja esitas vastava avalduse enne enampakkumise toimumist, ei oma kohtu arvates määravat tähtsust, et hagejal ei olnud esitada koheselt koos avaldusega oma õigust tõendavaid dokumente. 28.04.2009. a enampakkumise aktis märgitud hageja vastuväitest nähtub, et hageja taotles enampakkumisel vaheaja tegemist eelnimetatud puuduse kõrvaldamiseks. Antud asjaolu on tõendatud ka tunnistaja AP ütlustega: //.../“Kuna AS H esindaja ütles, et seda avaldust ei saa arvestada, sest ei ole lisatud nõuet tõendavaid dokumente, soovisime need kohtutäiturile esitada. Tahtsime kohtutäiturilt vaheaega, et need dokumendid kohale jõuaksid.“...// (tl 45, V kd).

28.Kuna käesoleva kohtuotsuse p-is 19 on kohus tuvastanud, et hageja kandis vara enampakkumise akti märkuse AS-i H nõude tasaarvestamise kohta, siis on hageja tuginemine antud rikkumisele õigustatud ja kohtu hinnangul on kohtuotsuse p-is 27 toodud põhjendustel alus täiteasjas nr XXX 28.04.2009. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesolevas asjas on kostja III (OÜ F[pankrotis]) hagi õigeks võtnud, mistõttu leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb võrdsetes osades jätta kostja I, II ja kostja IV kanda. Kostja III menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium