Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2013 Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-37846
Kohtuasi
Korteriühistu XXX väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 091,27 eurot
Ärakuulamise aeg
09.september 2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX
hagi
XXX
vastu
võlgnevuse
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX ) Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja omandis 3-toaline korter üldpinnaga 69,4 m2. Korteriomand on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse nr XXX, asukohaga XXX. Kostjal on majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest seisuga 20.09.2012 põhivõlgnevus 1640,34 eurot. Kostja on jätnud arved tasumata augusti 2011 kuni augusti 2012 eest vastavalt 66.91, 63.32, 82.21, 124.94, 142.12, 200.67, 183.73, 150.01, 135.98, 67.05, 59.13, 66.99, 64.63 eurot. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,07% päevas vastavalt hageja põhikirja p.3.2.8 toodule. Kostja on esitatud arve tasumisega viivituses seisuga 20.09.2012 summas 31.82 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1640.34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 31.82 eurot, seega kokku 1672.16 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt lähtudes KÜS § 7 lg 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt rikub hageja kostja õigusi sellega, et kostja ukse kõrval olev katkine vihmaveetoru jooksis alates 2010, mis põhjustas kostja korteris elektrilühise, kostja korteris tehtud remont sai kannatada, sein hallitab ja põrand on pehkinud; alates 2011 on kostja korteris probleem küttesüsteemiga, kuna õhku ja sodi täis radiaatorites soliseb vesi ebanormaalselt kõvasti, mistõttu ei ole võimalik korteris magada ja kostja tervis halvenes; korteriühistu juhatuse liikmed teevad korda vaid nende korteritega seotud kommunikatsioonid ja värvivad need trepikojad, kus on nende korterid, kuid teised elanikud peavad nende kulud kinni maksma; juhatuse liikmed ei arvesta võlgadelt viiviseid, kui nad jäävad ise maksete tasumisega võlgnevusse; hageja juhatuse liikmed kostja pöördumiste peale ei reageeri. Kostja tasus menetluse ajal 25.09.2013 Sitsi 14-45 kommunaalmaksete eest juunist 2011 kuni augustini 2012 kokku 1597,47 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on KÜ XXXkorteriühistu liige, et tema omandis on 3-toaline korteriomand üldpinnaga 69.4m2, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse nr XXX, asukohaga XXX . Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja on jätnud tasumata arveid perioodil august 2011 kuni august 2012 ja tal on majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus. Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete
üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜ XXX põhikirja punkt 4.3.2. kohaselt moodustub sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse volikogu otsusega. KÜ XXX volinike koosoleku otsustega on remondimaksu (remondifondi) suuruseks olnud 0,5 eurot üldpinna ruutmeetrilt ning see on samuti kajastatud ühistu liikmetele esitatud arvetel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kostja kohustus tasuda ülalnimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele ka korteriühistu põhikirja punktidest 4.3.2 ja 4.4. KÜS §151 lg 2 sisalduva täpsustuse järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohtule esitatud arvetega perioodist juuni 2011 kuni august 2012, võla arvestuse ning hageja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et kostja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud ajavahemikus juunist 2011 kuni augustini 2012, kokku 1640,34 eurot. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu XXXpõhikirja p.3.2.8 sätestab samuti 0,07% viivise määra tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt seaduse ja põhikirja järgi võib arvestada viivist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arved on kostjale esitatud igakuuliselt 9-ndal kuupäeval. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks (30.ndaks või 31.-seks kuupäevaks). Seega on kostja maksetega hilinemisel või mittetasumisel võlgnevuses järgneva kuu 1. kuupäevast alates. Hageja viivise arvestuse järgi on sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.09.2012 31,82 eurot. Kuna kostja on temale seadusega pandud kohustust rikkunud ning talle on esitatud enne hagi esitamist viivise nõuded, siis tuleb hagi nii vähendatud põhinõude kui ka viiviste nõuete osas täielikult rahuldada. Kostja vastuväited, mis seisnevad etteheidetes juhatuse liikmete tegevusele korteriühistu juhtimisel või kommunikatsioonide remontimisel, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kostja tasus 25.09.2013 Sitsi 14-45 kommunaalmaksete eest juunist 2011 kuni augustini 2012 kokku 1597,47 eurot, millest VÕS § 88 lg 8 järgi kuulub esimeses järjekorras kustutamisele enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 31.82 eurot, maksekäsu, mis läks üle hagimenetluseks esitamisest 20.09.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.10.2013 sissenõutavaks muutunud viivis kokku 477,66 eurot (416p x 0,07% x 1640.34) ja seejärel põhivõlg 1597,47. Järelikult on kostjal põhivõla jääk 552,35 eurot. VÕS § 100 jargi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivis 0,07% põhivõlalt 552,35 eurot alates 01.11.2013 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja tasus võla osaliselt menetluse käigus ja muus osas hagi rahuldati täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 5 tulenevalt võib kohus nõuda menetluskulude täpsustamist või kuludokumentide esitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.