Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse edasikaebamise korra selgitamine ei kujuta endast loa andmist otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Menetluse käik

leidis, et ta ei ole isiklikult õppeaineid deklareerinud. Õppeained on deklareeritud pärast „punase joone päeva“, mistõttu ei ole XXX kostjale teenust osutanud. Hageja vaidles kostjale vastu ning selgitas kohtule, et kostja eest deklareeris õppeained XXX töötaja vastavalt kostja soovile. II Kohtuotsuse põhjendav osa

Kostja poolt tahte avaldamine õpingukava deklareerimiseks 16.02.2011 viitab sellele, et kostja ei soovinud lepingu lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist. Kohus menetleb asja lihtmenetluses ning seetõttu on kohtul õigus koguda ise tõendeid (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohus on asjas tõenditena kogunud Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskirja (tl-d 171-185), täiendusõppe korra (tl-d 186-188), tasuliste õppeteenuste osutamise korra Tallinna Tehnikaülikoolis (tl-d 189-190) ning akadeemilise kalendri 2011.a kevadsemestri kohta (tl 191). XXX ja kostja vahel on sõlmitud õppekulude hüvitamise leping nr XXX (tl-d 29-30). Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise asjaolu üle (tl-d 128B-128C). Lepingu punkt 2.3.1 sätestab: „2.3 Täiendusõppur kohustub: 2.3.1 Tasuma osutatava õppeteenuse eest XXX poolt esitatud arve alusel 10 (kümne) päeva jooksul arve väljastamisest.“ Lepingu punkt 3.1 sätestab: „Õppeteenustasu koosneb täiendusõppuri registreerimistasust ja ainepunktide tasust, vastavalt täiendusõppuri õpingukavale ja XXX poolt kehtestatud tasumääradele.“ Lepingu punkt 3.2 sätestab: „Tasumisega viivitamise korral on XXX-l õigus nõuda täiendusõppurilt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.“ Lepingu punkt 5.3 sätestab: „Käesolevas lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja XXX õigusaktidest.“ Kohtu hinnangul on XXX õigusaktid XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu suhtes tüüptingimusteks. Tasuliste õppeteenuste osutamise korra XXX-s punkt 2.4 sätestab, et õppeteenustasu arvutatakse lähtudes XXX-s kehtestatud tasumääradest. Tasuliste õppeteenuste osutamise korra XXX-s punkt 3.3 sätestab, et täiendusõppur ja ekstern tasub õppeteenuse eest XXX esitatud arve alusel arvel näidatud tähtajaks. Täiendusõppur ja ekstern esitab õpingukava akadeemilises kalendris määratud kuupäevaks avatud ülikooli või õppeasutusse. Õppeteenustasu arvutatakse lähtudes XXX-s kehtestatud tasumääradest ja täiendusõppuri või eksterni esitatud õpingukavast. XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu ja tasuliste õppeteenuste osutamise korra kohaselt on üheks tasunõude aluseks õpingukava. Tasuliste õppeteenuste osutamise kord XXX-s näeb ette, et õpingukava peab olema esitatud akadeemilises kalendris määratud kuupäevaks avatud ülikooli või õppeasutusse (korra p 3.3). Kohus saab poolte vahel sõlmitud lepingust ja tasuliste õppeteenuste osutamise korrast aru selliselt, et õppeteenustasu arvestamise aluseks olev õpingukava peab olema XXX-le esitatud akadeemilises kalendris määratud tähtpäevaks. XXX ja kostja vahel sõlmitud leping ning tasuliste õppeteenuste osutamise kord ei ava õpingukava avatud ülikoolile või õppeasutusele esitamise mõistet. XXX õppekorralduse eeskirja § 5 lg 9 sätestab, et täiendusõppurite staatus ja õppekorraldus on reguleeritud XXX nõukogu kehtestatud täiendusõppe korras. Täiendusõppe korra § 9 lg 1 sätestab, et täiendusõppur peab koostama semestriks õpingukava. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et täiendusõppur valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril tahab ja saab õppida. Korra § 9 lg 3 sätestatakse, et õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris sätestatud päevani. Korra § 9 lg 4 sätestab, et õppeaine valimine õpingukavasse (õppeaine deklareerimine) on ühtlasi õppeainele registreerimine. Õppeaine deklareerimisel märgitakse õppejõuks üldjuhul tunniplaanis olev õppejõud. Kohtu hinnangul nähtub täiendusõppe korra § 9 lg-st 4, et õppeainete valimine õpingukavasse on õppeaine deklareerimine. XXX õppekorralduse eeskirja § 12 lg 4 sätestab, et õppeainet õpetav üksus koostab õppeaine deklareerimise reeglid. Nimetatud reeglid on üliõpilasele kättesaadavad õppeaine valimisel õpingukavasse ÕIS-s. Eeltoodust tulenevalt toimub õppeainete deklareerimine õppeinfosüsteemi vahendusel. 4 (6)

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et õppeteenustasu arvestamine toimub õppeinfosüsteemis deklareeritud ainete alusel. Täiendusõppe korra § 9 lg 3 sätestatakse, et õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris sätestatud päevani. Kostja esitas vastuväite, et ta ei ole teenust saanud, sest ta ei ole deklareerinud aineid isiklikult ning ainete deklareerimine on toimunud pärast „punase joone päeva“. Hageja on avaldanud, et kostja esitas XXX töötajale Maria Poljakovale palve registreerida ained. Kostja ei deklareerinud õppeaineid isiklikult, kuid seda tegi 16.02.2011 kell 12:31 XXX-s vastavat õigust omav töötaja. Kõnealune asjaolu nähtub XXX 20.12.2012 seletuskirjast (tl 118). Kostja ei ole hageja märgitud asjaoludele vastu vaielnud. 17.02.2011 elektronpostiaadressilt [email protected] saadetud elektronkirjaga on tõendatud, et kostja on soovinud kahest deklareeritud õppeainest loobuda (tl 85). Elektronposti aadressi kuulumine kostjale on tõendatud kostja poolt XXXle 29.01.2010 esitatud avaldusega (tl 122). Kostja soov loobuda üksnes osadest deklareeritud ainetest viitab sellele, et ainete eelnev deklareerimine oli toimunud tema soovi kohaselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et asjas on tõendatud, et XXX töötaja XXXdeklareeris õppeained kostja eest vastavalt kostja soovile. Kohtu hinnangul ei tulene XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingust ning täiendusõppe korrast XXXle keeldu deklareerida vastavalt täiendusõppuri soovile tema eest õppeaineid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ained tuleb lugeda deklareerituks kostja poolt. Kostja on avaldanud, et „punase joone päev“ oli 17.02.2011. Kohtu hinnangul ei kehti „punase joone päev“ täiendusõppuritele, sest vastavalt täiendõppe korra § 9 lg-le 3 esitatakse õpingukava akadeemilises kalendris sätestatud päevani. 2011.a kevadsemestri akadeemilise kalendri kohaselt oli õppeainete valimise tähtpäev avatud ülikoolis 16.02.2011 (tl 191). Kostja deklareeris ained 16.02.2011. Seega on õppeained deklareeritud akadeemilises kalendris märgitud tähtaja jooksul. XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu, täiendusõppe korra ning tasuliste õppeteenuste osutamise korra kohaselt ei ole õppeteenustasu nõude tekkimise aluseks täiendusõppuri tegelik osalemine õppetöös. Õppeteenustasu arvestamise aluseks on ainete deklareerimine. Kostja on deklareerinud õppeained akadeemilises kalendris märgitud tähtaja jooksul. Seetõttu esineb õppeteenustasu nõude alus. Kostja ei ole vastu vaielnud õppeteenustasu määradele. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis vabastaksid lepingu ja XXX õigusaktide alusel kostja täielikult või osaliselt õppeteenustasu maksmise kohustusest. Eeltoodut arvestades tuvastab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale õppeteenustasu.

Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude 342 eurot tasumise nõude ning põhinõudelt arvestatud viivise 342 eurot tasumise nõude. Kostja tasutud 342 euro tasumisest ei piisa 684 euro nõude tervikuna täitmiseks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt tuleb põhikohustuse ja intressi tasumise kohustuse samaaegse olemasolu korral lugeda esmalt täidetuks intressi tasumise kohustuse. Viivis on üks intressi alaliikideks ning VÕS § 88 lg 8 kohaldub ka põhinõude ja viivisenõude täitmisele. VÕS § 88 lg 9 kohaselt on vaja VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud kohustuste täitmise järjekorrast erineva järjekorra määramiseks võlausaldaja nõusolekut. Kostja poolt kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et võlausaldaja oleks andnud nõusoleku VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud kohustuste täitmise järjekorrast erineva järjekorra määramiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 lugeda, et kostja poolt tasutud 342 euro arvel on täitmine toimunud viivisevõlgnevuse 342 eurot tasumise kohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on hagejal pärast nõude osalist täitmist kostja vastu põhinõude 342 euro tasumise kohustus.

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.