Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista XXXAS-i ja kostja vahel 15.10.2010 sõlmitud liitumislepingust nr XXX tulenev võlgnevus 105,40 eurot ja viivised 105,35 eurot. Hagiavalduse kohaselt XXXAS ja kostja sõlmisid 15.10.2010 liitumislepingu nr XXX (tlk 18), mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvele õigeaegselt tasuma. Kostja oma kohustust ei täitnud. XXXAS loovutas 25.05.2012 oma nõude kostja vastu hagejale (tlk 42). Kostja vastuväited Kostja sisulisi vastuväited hagile ja nõudele esitanud ei ole. 08.10.2013 esitatud avalduses märgib kostja, et ei keeldu maksmast esindusfirmale, kuskohast oli võetud telefon järelmaksuga, kuid kostjale jääb arusaamatuks, miks ta peab maksma veel hagejale (tlk 82). Menetluse käik Kohus määras 13.09.2013 määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel ning andis pooltele aega esitada kohtule asjas kõik vajalikud dokumendid ja tõendid hiljemalt 11.10.2013.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule XXXAS-i ja kostja vahel 15.10.2010 sõlmitud liitumislepingu nr XXX (tlk 18) ning XXXAS teenuste kasutamise üldtingimused (tlk 20-31). Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata järgmised arved: arve nr 2001557584 summas 3,13 eurot (tlk 3233), arve nr 2001692948 summas 9,59 eurot (tlk 34-35), arve nr 2001960596 summas 9,59 eurot (tlk 36-37), arve nr 2002109164 summas 9,59 eurot (tlk 38-39) ja arve nr 2002239507 summas 73,50 eurot (tlk 40-41). Hageja on arvestanud viiviseid kokku 128,86 eurot vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas (XXXAS teenuste kasutamise üldtingimused, punkt 7.9, tlk 28). Kostja tasumata arvete, samuti põhivõlgnevuse ega viiviste osas, vastuväiteid ei ole esitanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXXAS-i ja kostja vahel 15.10.2010 sõlmitud liitumislepingu nr XXX kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud XXXAS-i üldtingimustega ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu osadeks ning mida osapooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma (tlk 18). XXXAS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p. 5.2.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt XXX poolt esitatud arveid ning p 7.9 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse XXX poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient (tlk 20-31). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 105,40 eurot ja viivised 105,35 eurot. Kostja hageja nõudele sisulisi vastuväited ei ole esitanud. Kohtu hinnangul on hagiavaldus põhjendatud ja nõuded hageja poolt tõendatud, lepingu sõlmimise asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud. VÕS § 164 kohaselt lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. XXXAS on nõude loovutanud hagejale 29.05.2012 (tlk 42), seega XXXAS-i nõue kostja vastu on üle läinud hagejale. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 105,40 eurot ja viivised 105,35 eurot. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks hagejale võlgnevuse tagastanud, mistõttu kuulub hageja poolt esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja viivised. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.