Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu põhjendused Hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud laenulepingu 18.06.2012 summas 7 500 eurot (t lk 4-5), laenusumma pidi kostja tagastama hiljemalt 18.06.2013. Samuti puudub vaidlus, et kostja on tasunud hagejale lepingu alusel 4 000 eurot 31.08.2012 (t lk 6) ning et kostja on teavitanud hagejat, et tal puudub võimalus ülejäänud summat lähiajal tagastada (t lk 7-9). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval või tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kui palju on kostja hagejale laenu tagasi maksnud. Puudub vaidlus kostja poolt tasutud 4 000 euro osas, kuid vaidlus on 650 euro osas. Kostja väitel on ta tasunud 18.07.2012 hagejale sularahas 650 eurot. VÕS § 91 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita sularahas või muul viisil. Lepingus ei ole pooled täitmisviisi kokku leppinud, seega võis kohustuse täita ükskõik, millisel viisil. Hageja kostja väidet 650 euro tasumise kohta kinnitanud ei ole, vaidluse korral tuleb aga kohustuse täitmist tõendada võlgnikul. VÕS § 95 lg 1 võimaldab võlgnikul nõuda võlausaldajalt kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjalikku tõendit (täitmise kviitungit). Kostja on esitanud kohtule 18.06.2012 lepingu lisa 1 pealkirjaga „Intresside arvestus ja väljamaksmise graafik“, milles on märgitud laenusumma ja intressimäär, samuti summa 650 eurot, kuupäev 18.07.2012 ja hageja allkiri (t lk 43). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud dokument piisav tõendamaks kostja poolt hagejale 650 euro tasumist, kuna dokumendist ei nähtu summa hagejale üleandmise või tema poolt summa kättesaamise kohta kinnitust. Ka dokumendi pealkiri ei võimalda asuda seisukohale, et summa on hagejale üle antud, kuivõrd pealkiri viitab eelkõige kokkuleppele selle kohta, millal tuleb summasid maksta, mitte sellele, et summad on makstud. Kuivõrd hageja ei ole kinnitanud kostja poolt 650 euro tasumist hagejale ning kostja sellekohane väide on tõendamata, asub kohus seisukohale, et kostja on laenusummast tagastanud hagejale kokku 4 000 eurot. VÕS § 88 lg 8 ja 9 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole kokku lepitud, milliste summade katteks millises järjekorras makseid tehakse. Kostja on tasunud hagejale 4 000 eurot põhivõlgnevuse katteks ning haginõudest nähtuvalt on kostja aktsepteerinud, et tasutud summa arvelt kaetakse põhivõlgnevus. Kostja poolt tasumata põhivõlgnevuseks jääb seega 3 500 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kostja tasub hagejale intressi 6% aastas kogu laenusummalt (lepingu

p 4). Intress on tasu raha kasutamise eest. Antud juhul on osaliselt põhivõlgnevus enne laenusumma tasumise tähtaja lõppu tagastatud, seega kuulub ka intress sellevõrra vähendamisele. Kostja tasus summa 31.08.2012. Arvestades kokkulepitud intressimääraga ning kostja poolt tasutud põhisumma osaga, kujuneb intressi suuruseks 258,67 eurot (intress summalt 7 500 eurot 74 päeva eest ja summalt 3 500 eurot 291 päeva eest). Hageja nõuab viivist perioodi 19.06.2013-01.08.2013 eest summas 36,93 eurot, viivisemääraga 8,75% aastas. Lepingus kokku lepitud viivisemääraks on 0,03% päevas, hageja palub välja mõista viivise väiksema viivisemäära alusel kui lepingus kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole viivisesumma ega -määra osas vastuväiteid esitanud. Kohus täpsustab sissenõutavaks muutunud viivise summat, mis 01.08.2013 seisuga on 36,92 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3 795,59 eurot, sh põhinõue 3 500 eurot, intressinõue 258,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 36,92 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 95% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 95% menetluskuludest kostja kanda ja 5% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.