Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
30.oktoober 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-41439
Tsiviilasi
XXXkaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 26.08.2013 otsusele täiteasjas nr XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja volitatud esindaja: Valev Plato (Rekrum Eesti OÜ, Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik I: Kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja): SEB Pank AS (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn)
rahuldamata. Kohtutäituri otsusega mittenõustumise tõttu esitas avaldaja kaebuse kohtule. Kehtivat proportsionaalsuse printsiipi rikub see, et kohtutäitur teostas kinnisasja sundmüüki enampakkumisel jättes eelnevalt avaldaja kaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku laenulepingust tulenev nõue on tagatud lepingujärgsete kohustatud isikute XXX ja XXX kinnisasjale (registriosa nr XXX) seatud I ja II järjekoha hüpoteekidega summades 178 952,62 eurot ja 72 859,28 eurot sissenõudja kasuks. Avaldaja arvates on võimalik nõue rahuldada kinnisasja sundrealiseerimisest saadavatest vahenditest. Kohtutäitur peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Võlgniku ja sissenõudja huvid peavad olema tasakaalus ja läbiviidavad menetlustoimingud ei tohi kumbagi poolt ebamõistlikult kahjustada. Avaldaja leiab, et tema kinnisasja sundmüük tuleks peatada kuni toimub kinnisasja (registriosa nr XXX) sundmüük kohustatud isiku XXX pankrotimenetluses. Arvestada tuleb ka, et avaldaja on kõrges eas isik, kes ei ole sissenõudjale võlgu. Avaldaja taotleb kohtutäituri 26.08.2013 otsuse kohtutäiturile uuesti läbivaatamiseks saatmist. Puudutatud isik I (kohtutäitur) seisukoht Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja jääb 26.08.2013 otsuses märgitud seisukohtadele. Kohtutäitur proportsionaalsuse põhimõtet rikkunud ei ole. Lähtudes formaliseerituse printsiibist ei saa kohtutäitur teha otsuseid ja anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja, kinnisasja omaniku ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingutele, nende ülesütlemisele ja rahuldamisele ega täitmisavalduse esitamise motiividele. Kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kohtutäitur ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (Riigikohtu otsus 3-2-1-119-02). Sissenõudja esitas kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendid – notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud täitedokumentide loetelusse. TMS järgi ei ole täitedokumendiks laenuleping, vaid hüpoteegi seadmise leping. AÕS § 352 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Vaidlusaluse täitemenetluse objektiks on avaldajale kuuluv kinnisasi, mis on koormatud hüpoteegiga. Täitemenetlust viiakse läbi mitte isiklikult laenulepingujärgse võlgniku vastu vaid sissenõudja poolt laenusaaja rahaliste kohustuste tagamiseks kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimise, st hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Enampakkumisel müüdav kinnisasi ei ole avaldaja elukohaks ning kohtutäituri teada on kinnisasi välja üüritud. Puudutatud isik I palub jätta kaebuse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Puudutatud isik II (sissenõudja) seisukoht Puudutatud isik II palub jätta kaebuse rahuldamata. Puudutatud isik II esitas kohtutäiturile täitmisavalduse avaldaja suhtes pärast seda kui oli jõudnud veendumusele, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei saa rahuldata XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning tõenditega, leiab, et kaebus kohtutäituri 26.08.2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 teisest lausest kogus kohus omal algatusel tõendeid: nõudis avaldajalt välja avaldaja kaebuse, mille ta esitas kohtutäiturile ja mille kohtutäitur lahendas vaidlustatud otsusega.
TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile selle tõttu, et kohtutäitur täidab tema suhtes notariaalset dokumenti vaatamata sellele, et laenusaajale kuuluvale kinnisasjale on ka seatud hüpoteek laenu tagatisena ning on välja kuulutatud laenusaaja pankrot ning sissenõudja võiks saada nõude rahuldamise pankrotimenetluses. Avaldaja seisukohad ei põhine seadusele. Kohtutäitur täidab sissenõudja avalduse alusel TMS § 2 lg 2 p-s 19 nimetatud täitedokumendiks olevat notariaalselt tõestatud kokkulepet, mis näeb ette kinnisasja omaniku (avaldaja) kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuna puudutatud isik II (sissenõudja) esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks avaldaja suhtes ja täitedokumendina ülalviidatud notariaalse kokkuleppe, puudus kohtutäituril täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt õigus jätta täitemenetlus avaldaja suhtes algatamata ning otsustada, et täitemenetluse võlgnikuks peaks olema mõni muu isik – nt laenusaaja (TMS § 5 lg 1, § 7 lg 1, § 8, § 23 lg 1). Sellest tulenevalt on avaldaja poolt viidatud proportsionaalsuse printsiibi rikkumine kohtutäituri poolt asjakohatu väide. Avaldusest nähtuvalt ei ole kinnisasi, mille suhtes täitmine toimub, avaldaja elukohaks. Käesoleval juhul ei puutu asjasse ka avaldaja viide oma kõrgele eale ja sellele, et tema ei ole sissenõudjale võlgu. Avaldaja ei ole põhistanud nende väidete esiletoomist. Vastuseks kohtutäituri seisukohale märgib kohus, et avaldaja ei ole esitanud täitemenetluse peatamise nõuet. Pärast 11.09.2013 kohtumääruse saamist täpsustas avaldaja nõuet ning taotleb kohtutäituri otsuse kohtutäiturile uuesti läbivaatamiseks saatmist (kohtutäituri otsuse tühistamist). Enampakkumise peatamist taotles avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses (lk 19-20). Juhindudes TsMS § 172 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.