Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 3100057484 kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.

ASJAOLUD

A V (edaspidi laenusaaja) sõlmis 5. oktoobril 1998. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Eesti Ühispank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr S000039682 (edaspidi Leping). Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 43 000 krooni (2 748,20 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle neljas osas: 05.10.1998 ja 02.02.1999 6 500 krooni, 09.12.1999 ja 16.09.2000 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi VÕS) § 30 lõikest 1, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) sätteid. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lõikele 5, ning nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingutele kostjad L V, A G ja N S (samuti V K ja A E) (edaspidi käendajad). L V sõlmis 01.10.1998 limiteeritud käenduslepingu summas 13 000 krooni (830.85 eurot). A G sõlmis 06.09.1999 limiteeritud käenduslepingu summas 15 000 krooni (958.67 eurot). N S sõlmis 15.09.2000 limiteeritud käenduslepingu summas 15 000 krooni (958.67 eurot. Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse põhimõtete sätete alusel. Käendajate vastutus ja kohustatus riigi ees tuleneb tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 188 lõikest 5, § 207 lõikest 3 ja § 209 lõikest 1. Sama regulatsioon sisaldub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 69 lõigetes 1-2 ja 6-7, § 145 lõigetes 1-2, §-st 150. Juhindudes HaS §-st 364 lõigetest 1 ja 2 ning Lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Pank edastas 13.07.2003 kõigile võlgnikele teate juba olemasolevast võlgnevusest palvega see tasuda. Teates informeeris pank võlgnikke ka laenu tasumata jätmisega seonduvatest tagajärgedest. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank tuginedes HaS § 362 lõikele 1 hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lõike 2 järgi nõudeõigus võlgnike vastu kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 19.09.2003 saatis hageja laenusaajale õppelaenuvõlgnevuse teatise, milles informeeris teda nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale ning andis kostjale tähtaja võlgnetava summa

tasumiseks. Laenusaajat informeeriti seejuures asjaolust, et võlgnevuse mittetasumisel või maksegraafiku kohaldamise avalduse mittetähtaegsel esitamisel pöördub hageja hagiavaldusega kohtusse. 27.05.2005 edastas hageja korduvteatise võlgnevusest kõigile võlgnikele. 28.02.2006 esitas laenusaaja avalduse maksegraafiku koostamiseks. 10.04.2006 saatis hageja talle Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku alusel (edaspidi Kokkulepe) koos lisaga ja vastavad teatised kõigile võlgnikele. Kuna võlgnikud korduvatele meeldetuletustele ja kokkuleppele vaatamata oma kohustusi ei täitnud, pöördus hageja 18.07.2011 kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse korras. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjatele kätte toimetada, mistõttu jättis kohus vastava määrusega hageja avalduse rahuldamata. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lisaks kohustuse põhikohustuse täitmisele (võlasumma ja lepingujärgne intress) ka viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesoleval juhul on ajavahemikus 11.10.2003 kuni 15.05.2013. a kogunenud intressi summas 585,54 eurot. Seisuga 16.05.2013. a on hageja nõude suuruseks 2 627,12 eurot, mis tuleneb põhivõlast 2 041,58 ning intressist 585,54 eurot. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes Lepingust ning VÕS § 76 lõigetest 1-4, § 108 lõikest 1, § 113 lõikest 1, TsK § 188 lõikest 5, § 207 lõikest 3 ja § 209 lõikest 1 (VÕS § 69 lõigetest 1-2 ja 67, § 145 lõigetest 1-2, §-st 150); HaS § 361 lõikest 5, § 362 lõigetest 2 ja 4, § 364 lõigetest 1 ja 2 palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr 10220002255018 AS SEB Pank) 2 627,12.

MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse ja rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on kostja A G elukoht: xxxx ja kostja N S elukoht: xxxx. Viru Maakohus saatis 21.05.2013 A G’ile ja N S’le kohtumääruse väljatrüki, hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on A G’ile kättetoimetatud 24.05.2013 ja N S’le 07.06.2013. Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuna L V tegelik elukoht on teadmata, edastas kohus L Vle menetlusdokumendid kätte Ametlike Teadaannete kaudu 03.10.2013. Kohtule edastas hageja ja kostja A V kompromissi võlgnevuse tasumiseks. Kohus lõpetas tema suhtes menetluse osaliselt ning jätkas menetlust teiste kostjate vastu. Kostjad A G, N S, L V kohtule vastust hagile ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei täitnud poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub hagiavalduses märgitud asjaoludel alusel rahuldamisele kogu haginõude 2627,12 euro ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate endi kanda. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, § 162 lg 1 ja 2; 1741 lg 3; 407 lg 1 ja 3; 415; 416; 442; 444 lg 4, 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.