Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29.oktoobril 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
2-12-31584 Korteriühistu XXX hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes 671,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX; e- post: XXX); Hageja lepinguline esindaja Julia Saveljeva (Linnamäe tee 356, 13912 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX).
Kohtuistung
04.06.2013.a., edaspidi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks kokku 671,51 eurot.
3.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks menetluskulu kokku summas 205 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja on alates 25.05.2012.a. korteriomandi XXX, Tallinn omanik. Kostja omandas korteriomandi kohtutäituri Elin Vilippus’i poolt läbiviidud enampakkumise käigus. Kohtutäituri kinnituse kohaselt on kõigile enampakkumisel osalenud isikutele selgitatud, et kohtutäiturile teadaolevalt moodustas korteri nr. 118 võlg korteriühistu ees 2 453 eurot, seisuga märts 2012.a. 24.09.2012.a. maksis kostja hagejale 2 183,93 eurot selgitusena „XXX krt 118 volg.Pohino ue,menetluskulud.“ 01.11.2012.a. seisuga on kostja võlgnevus 665,03 eurot ja viivis on 6,48 eurot. Võlgnevuse ajavahemik on 26.11.2011.a.-01.11.2012.a. Kostjal jäid tasumata hageja arved oktoober 2011.a.-september 2012.a. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 665,03 eurot ja viivise 6,48 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingus ei ole fikseeritud, et kostja kohustus on tasuda võlgnevus. Üürivõlast oli kostja teadlik. KÜ XXX esitas 12.06.2012.a. paberi, kus oli teinud kostjale ettepaneku kustutada võlgnevus 2 605,76 eurot kuni 31.07.2012.a. Ei ole märgitud mis on põhinõude summa ja viivise summa. Korteriomaniku olemise ajast on kõik kommunaalmaksed korralikult tasutud.
3.04.06.2013.a. toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt on põhivõlgnevus tasutud summas 2 102,93 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv summas 81,67 eurot. Viiviseid kostja maksnud ei ole. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära kostja seisukoha, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.02.2013.a. kohtumääruses (t/l 120) ja 04.06.2013.a. kohtuistungil (t/l 139-140).
6.Käesoleva asja hind on 671,51 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
7.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
8.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on Korteriühistu XXX liige (t/l 95-97).
9.KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja omandas korteriomandi aadressil XXX, Tallinn 03.05.2012.a. enampakkumise käigus (t/l 82-86) ning on saanud nimetatud korteriomandi omanikuks (t/l 2436, 95-97).
10.Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud perioodi eest 26.11.2011.a.-01.11.2012.a. esitatud arvete pinnalt tekkinud võlgnevusele. Vaidlus on poolte vahel selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda eelmise korteriomaniku võlgnevus korteriühistule ning kas kostjal on kohustus tasuda viivised, mida hageja on võlgnevuselt arvestanud. Kostja leiab, et viimane ei pea viiviseid tasuma. Kohus nimetatud kostja seisukohaga ei nõustu.
11.KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega lasub viidatud sättest tulenevalt kostjal kohustus tasuda hagejale eelmise korteriomaniku poolt kõik tasumata maksed.
12.04.07.2012.a. kohtutäitur Elin Vilippus’i kinnituse kohaselt on viimane kõigile enampakkumisel osalenud isikutele selgitanud, et kohtutäiturile teadaolevalt moodustas korteri nr. 118 võlg korteriühistu ees 2 453 eurot seisuga märts 2012.a. (t/l 38). Samuti nähtub nimetatud võlgnevuse summa kohtule esitatud 08.11.2012.a. tõendist nr. 6 (t/l 39).
13.12.07.2012.a. on hageja palunud tasuda kostjal võlgnevus 01.07.2012.a. seisuga summas 2 605,76 eurot hiljemalt 31.07.2012.a. Kostja on nimetatud hageja nõudega tutvunud 12.07.2012.a. (t/l 40). Kuivõrd kostja hagejale võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, esitas hageja 15.08.2012.a. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu kogusummas 2 722,35 euro sissenõudmiseks (t/l 2-4).
14.Vaidlust ei ole, et kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse raames hagejale tasunud 24.09.2012.a. kokku 2 183,93 eurot, millest põhivõlgnevuse katteks on tasutud 2 102,93 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu katteks 81,67 eurot (t/l 80, 102). Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et kostja kooskõlas KÜS § 7 lg 3 toiminud ei ole, kuivõrd on hagejale tasunud võlgnevuse üksnes osaliselt.
15.Hageja palub kohtule esitatud hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 665,03 eurot ja viivise summas 6,48 eurot. Nõude kujunemise arvestuse on hageja esitanud kohtule 09.07.2013.a. (t/l 154-155) ning kostja nimetatud hageja poolt esitatud arvutuskäigule vastu ei ole vaielnud.
16.Kostja on 04.06.2013.a. toimunud eelistungil asunud seisukohale, et korteri nr. 118 võlad ei olnud kajastatud kinnistusraamatus ning kostja ei ole võlgnevust tekitanud. Kohus märgib, et kinnistusraamatusse ei tule kanda korteriomaniku võlgnevust ning seega on nimetatud kostja väide asjakohatu. Kohus märgib, et kostja pidi olema korteriomandil XXX, Tallinn võlgnevuse suurusest teadlik, kuivõrd nimetatu nähtub ka enampakkumise aktist (t/l 85).
17.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kõige eelpooltoodu alusel ja juhindudes KÜS § 7 lg 3 leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud
ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 671,51 eurot.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 671,51 eurot. Menetluskulude jaotamine
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulu summas 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja hinda, on tegemist põhjendatud õigusabikuluga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 205 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.