Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-23565
Tsiviilasi
Tartu linna hagi Elle Tobrelutsu vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
314 eurot 35 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. märtsi 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elle Tobrelutsu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Elle Tobreluts (isikukood: XXX) Vastustaja (hageja): Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu), esindaja Anu Öpik
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
08. oktoober 2013
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 11. märtsi 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Elle Tobrelutsu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Tartu
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kohus märkis, et hageja on kostjale üürilepingu lõppemisest teatanud, mistõttu üürileping ei pikenenud ja lõppes tähtaja möödumisega 21.11.2009. Hageja on avaldanud tahet lõpetada pooltevaheline üürisuhe ning üürnik ei valda eluruumi õiguslikul alusel. Pooled vaidlevad selle üle, millised on õiguslikud tagajärjed olukorras, kus üürileandja teatas enne tähtaja möödumist lepingu lõppemisest või alternatiivselt uue lepingu sõlmimisest, kui üürnik seda soovib, ning üürnik ei soovinud uut lepingut sõlmida, kuna soovib saada eluruumi, mida oleks võimalik erastada. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale 22.12.2008 teinud ettepaneku vormistada sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping ümber tavaüürilepinguks tähtajaga viis aastat. Samasisulised ettepanekud on hageja teinud kostjale 09.02.2009, 21.04.2009 ja 21.03.2011 ning 15.04.2011. Hageja on 02.12.2010 teinud kostjale ettepaneku eluruumi XXX vahetamiseks eluruumi XXX vastu. Samuti on hageja teinud kostjale ettepaneku sõlmida üürileping eluruumi XXX kasutamiseks 18.11.2011 ja 14.12.2011, andes lepingu sõlmimise tähtajaks 31.12.2011. Ühtegi nimetatud ettepanekut kostja vastu võtnud ei ole. Kohus leidis, et erastamisõigusest võimalik ilma jäämine ei ole käsitletav raske tagajärjena VÕS § 326 lg 2 mõttes. Üürileping on VÕS § 271 kohaselt kasutuslepingute alla kuuluv ja ei kohusta üürileandjat eluruumi erastama. Eluruumide erastamisõigus tuleneb eluruumide erastamise seadusest, mitte üürilepingust. Üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi oli võimalik erastada eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras ning vaidlus kostja õiguste rikkumisest seoses eluruumi erastamisega ei kuulu maakohtu, vaid halduskohtu pädevusse. Samuti kuulub halduskohtu pädevusse kohaliku omavalitsuse toimingute vaidlustamine. Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 peab üürnik üüritud asja tagastama pärast lepingu lõppemist. Seega tekkis kostjal 21. novembril 2009, mil üürileping lõppes, kohustus eluruum tagastada, hagejal tekkis aga üüritud asja suhtes lepinguline nõudeõigus VÕS § 334 alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
2004 sõlmitud üürilepinguga (kas leping on lõppenud või kehtib) ning ka sellega, kas kostjal on õiguslik alus vaidlusaluse eluruumi valdamiseks, mis välistaks hagi rahuldamise. Seega lähtudes hagi esemest ja alusest, ei ole kostja poolt taotletud tunnistajate ütlused asjakohased ja lubatavad tõendid TsMS § 238 lg 1 mõttes ning maakohus on õigesti jätnud kostja poolt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Tunnistajate ütlusi ei muuda asjakohasteks tõenditeks apellandi väide, et ilma linnavalitsuse ametniketa ei ole võimalik tema korteriprobleemi lahendada ning, et apellant on palunud aastaid linnapead Urmas Kruuset ja linnasekretäri Jüri Mölderit korraldada arutelu apellandile lubatud korteri suhtes.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.