2-13-15537/19 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Tagaseljaotsuse tegemise aluseks on tulenevalt TsMS § 407 lg 1-3 asjaolu, et kostja, kellele kohus oli määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole hagile vastanud. Hagimaterjalid on kostja elukohas 08.08.2013.a. vastu võtnud kostja kasutütar M. L. V. 45). TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. M. L. V. sündinud xxxxxxxxxxx xx), seega on menetlusdokumendid üle antud vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Menetluskulude jaotus 2 (4)

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses (tl.23) ja taotluses menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl.48) taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulude, summas 260 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist, sealhulgas 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses, tõendavad maksekorraldused (tl. 2, 36). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus on teinud 25.10.2013.a. maksekäsu määruse, millega rahuldati kostja poolt osaliselt tunnustatud nõue põhinõude osas. Lähtudes RLS § 57 lg 6 mõistis kohus määrusega kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot. Seega tuleb tagaseljaotsusega määrata kostja poolt hüvitatava riigilõivu suuruseks 55 eurot (100-45). Tl. 49 on arve nr. 6455, summas 260 eurot, mis on esitatud OK I. O. poolt T. F. B. A. B. esindamise eest hagimenetluses I astme kohtus. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades asjaolu, et õigusabi seisnes hagiavalduse ning menetluskulude nimekirja koostamises ja kohtule esitamises, sest tsiviilasi lahendatakse esimeses astmes tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 125 eurot. Maksekäsu määrusega on kohus määranud TsMS § 1741 lg 2 alusel hageja menetluskulude katteks 20 eurot (lisaks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivule). Seega tuleb tagaseljaotsusega määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 180 eurot (55 +125). Vastavalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavalduses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.