Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused T. F. B. A. B. 09.04.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. tuleneva võlgnevuse nõudes. Kuna võlgnik esitas nõudele osaliselt vastuväite, on Pärnu Maakohtu 04.06.2013 määrusega menetlus maksekäsu kiirmenetluses lõpetatud ning asi üle antud Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. T. F. B. A. B. kiirmenetluse avalduses on nõutud poolte vahel 22.01.2013 sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhinõudena 398,27 euro ja kõrvalnõuetena intressi 21,22 euro ja kahjuhüvitise 69,91 euro A. K. . A. K. maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on tunnistanud nõuet põhivõla so 398,27 euro ulatuses. TsMS §-s 487 lg 11 ( alates 01.01.2013 kehtivas redaktsioonis) on sätestatud, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigete 1,2,3 sätestatu kohaselt. Seega kuna võlgnik on avaldaja nõuet osaliselt so 398,27 euro ulatuses tunnistanud, saab teha temalt nimetatud summa sissenõudmiseks maksekäsu. Kohus mõistab poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse katteks A. K. 398,27 eurot T. F. B. A. B. . Alates 01.01.2013 sätestab TsMS § 1741 lg 2, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja 08.04.2013 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid riigilõivu tasumise kohta ja Tartu Maakohtul pole võimalik selle tasumist kontrollida ka elektrooniliselt ( kuna lõiv on tasutud teise kohtu viitenumbrile). Kuid asjaolust, et Pärnu Maakohus on avaldust menetlenud, võib järeldada, et maksekäsu kiirmenetluses on riigilõivu tasumist kontrollitud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et avaldaja on maksekäsu avalduse esitamisel tasunud vastavalt RLS §-s 57 lg 6 sätestatule so 3 protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Kuna kohus teeb maksekäsu 398,27 euro sissenõudmiseks ning sellise nõude

esitamisel oleks avaldaja pidanud riigilõivuseaduse § 57 lg 6 alusel tasuma riigilõivuna 45 eurot, peab kohus TsMS § 1741 lg 2 kohaselt põhjendatuks võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda riigilõivu katteks 45 eurot. Peale selle tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 20 eurot. TsMS § 489 lg 5 kohaselt tuleb maksekäsus võlgnikule selgitada, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes käesoleva seadustiku § 489-1 lõikes 2 nimetatud juhtudel. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Peale selle on TsMS §-s 4891 lg 21 sätestatud, et maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.