Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekkinud tervisekahju tulenevalt asjaolust, et kui hageja 03.01.2012 XXX üksusesse paigutati, määrati talle valeravi, millest hagejal tekkis lööve. Lööbele määrati aga vale ravim, mis tegi asja hullemaks, sest lööve ei kadunud ära, vaid püsis. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et talle on tekitatud 5 000 euro suurune mittevaraline kahju. Kohus leiab, et antud asjas on tuvastamist leidnud järgnev: kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel viibis hageja ajavahemikul 09.09.2011 kuni 03.01.2012 XXX Vanglas. Alates 03.01.2012 on hageja paigutatud XXX Vangla XXX üksusesesse, mille põhiülesanne on korraldada muuhulgas ravil või uuringutel viibivate vangide järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Hageja paigutati XXX Vangla XXX üksusesse ravile tuberkuloosi diagnoosiga. Hageja ravi alustati XXX Vangla XXX üksuses saabumise päeval 03.01.2012, mil võeti ka erinevad analüüsid. Hageja rögakülvi ja ravimitundlikkuse andmed saabusid SA PERH Mükobakterioloogia laborist 03.02.2012. Analüüsitulemustest selgus, et hagejal tuberkuloosi tekitanud bakter on ravimresistentne ja tundetu neljale hagejale määratud ravimile. Tulenevalt asjaolust, et hagejal esinev tuberkuloositekitaja osutus multiresistentseks, s.t tundetuks mitmetele tuberkuloosi ravimitele, muudeti alates 04.02.2012 hagejale ordineeritud ravi vastavalt tuberkuloosibakteri tundlikkusele. Hagejal esineva tuberkuloositekitaja multiresistentsuse tõttu, vaatas hageja haigusloo ja raviskeemi iga paari kuu tagant üle multiresistentsete tuberkuloositekitajate tüvede ekspertiisikomisjon, mis koosneb erinevatest Eesti pulmonoloogidest. Eelnimetatud konsiilium on hageja ravi hinnanud, üle vaadanud ja korrigeerinud 09.02.2012, 28.05.2012, 09.08.2012, 22.11.2012. Viimati hindas, vaatas üle ja korrigeeris eelnimetatud konsiilium hageja ravi 12.07.2013, mil otsustati hageja ravi jätkamine kolme preparaadiga kuni 04.08.2013. Rögaanalüüse on hagejale teostatud 03.01.2012, 29.02.2012, 04.04.2012, 10.05.2012, 14.06.2012, 17.07.2012, 23.08.2012, 27.09.2012, 01.11.2012, 06.12.2012. Alates 29.02.2012 on bakterioloogilised analüüsid olnud tuberkuloosibakterile negatiivsed. Röntgenülesvõtteid on hagejale teostatud näiteks 08.03.2012, 20.06.2012, 20.09.2012, 16.01.2013, 10.07.2013. Kokkuvõte rindkere organite seisundist – ilmekas soodne ravidünaamika. Korduvad

2-13-5353 vereanalüüsid on olnud patoloogilise leiuta. Kuna patsient on abatsilleerunud, röntgenleid positiivselt vähenenud, võib hinnata ravi efektiivseks. Välja arvates püsivalt esinevat nahalöövet, mida otseselt ei saa tuberkuloosivastase raviga seostada. Hageja raviarst XXXselgitab oma kirjalikes selgitustes (ekslikult kuupäevaks märgitud 09.08.2013), et patsient on rahuldavas üldseisundis. Patsient põdes multiresistentset tuberkuloosi ja tema ravi pikkus on 18 kuud, mis lõpeb 04.08.2013. Raviarst kinnitab, et patsient lahkub tervenenult. Hageja tervisekaardist nähtub seoses lööbega alljärgnev: a. 06.03.2012 tekkis rinnaku piirkonda sügelev, punetav, täpiline lööve, mille raviks ordineeriti välispidiselt UnqDermovate; b. 13.03.2012 oli hageja nahk puhas ning kinnipeetaval kaebusi ei olnud; c. 16.03.2012 tekkinud uuesti sügelev vistrikuline lööve. Ordineeritud desinfitseeriv nahahooldus lahus, tabl. Tavegyli 1x2 päevas; d. 03.04.2012 vistrikuline lööve püsib. Tuberkuloosi ravimid ära jäetud (kuni 26.04.2012). Telefoni teel dermatoloogi konsultatsioon – soovitus peitsida Kpermanganaadi lahusega, tsinksalv; e. 19.04.2012 kirjutatud välja tabl. Tavegyli 1x3 päevas; f. 27.04.2012 dermatoloogi vastuvõtt XXX Vangla Magasini tänaval. Otsus – võimalik diagnoos pyodermiit – naha puhastamine Chlorhexidini lahusega, peitsida vistrikke briljantrohelisega, Dalacini 300 mg x 3 päevas, Fucidini välispidiselt. Tehtud järelepäring XXX Vangla meditsiiniosakonda. Selgus, et hagejal on ka 2006 ja 2011 esinenud samalaadne lööve, mis allub halvasti ravile; g. 11.05.2012 lööve on vähenenud, kuid püsib endiselt. Jätkub välispidine ravi; h. 27.08.2012 seljal, kaelal, rinnaku piirkonnas püsivalt vähene lööve. Jätkuvalt välispidine ravi; i. 11.09.2012 kuna lööve püsib, ordineeritud tabl. Dalacini 300 mg x 3 nädalas, tabl. Tavegyli 1x 2 päevas, Unq.Fucidini välispidiselt; j. 14.09.2012 hageja arvates ravi efektita. Tegelikult objektiivselt hinnates on lööve mõningal määral vähenenud. Kostja on selgitanud, et ravimiallergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes, mida ravim sisaldab. Hageja kaelale ja rinnakupiirkonda tekkis peale tuberkuloosivastase ravi alustamist lööve. Hagejal ei olnud varem tuberkuloosi diagnoositud, seega puudus vajadus eeldada, et hagejal võiks olla allergia tuberkuloosivastastes preparaatides sisalduvate ainete vastu. Raviarst uuris hagejalt, kas tal on sellist probleemi ka varem esinenud, hageja seda eitas. Esmalt hindas raviarst, et hageja nahal esineva lööbe näol võiks tegemist olla allergilise reaktsiooniga tuberkuloosiravimitele, sest nende näol on tegemist väga kangete rohtudega. Kuna lööve allergiaravimile ei allunud, saadeti hageja esimesel võimalusel nahaarsti vastuvõtule. Antud asjas on tuvastatud, et hageja käis 27.04.2012 XXX Vanglas, XXX, nahaarsti vastuvõtul. Dermatoloogi hinnangul ei olnud hageja nahal olev lööve tingitud mitte allergiast, vaid tegu oli impetiigoga. Impetiigo, ka mädane nahapõletik, mädavilltõbi, on mikroobide poolt põhjustatud sageli esinev pindmine mädapõletik nahal, millele on iseloomulik väikeste kiiresti purunevate villide teke ja kattumine koorikutega. Nahaarst diagnoosis haiguse ning määras sellele ka kohase ravi. Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et hageja poolt raviarstile antud informatsioon ei vastanud tõele. XXX Vangla meditsiiniosakond on järelepärimise käigus selgitanud, et aastatel 2006 ja 2011 on hagejal esinenud samalaadne lööve. Hagejal on impetiigo diagnoositud ka XXX

2-13-5353 Vanglas 24.05.2011, seda raviti salviga. Kostja on selgitanud, et juhul, kui hageja oleks koheselt oma raviarstile öelnud, et sarnast nahahaigust on tal varasemalt kahel korral diagnoositud ja ka ravitud, oleks arst koheselt saanud alustada kohase raviga just selle konkreetse haiguse ravimiseks, mitte ei oleks kahtlustatud allergilist reaktsiooni tuberkuloosi ravimitele. Antud asjas on tuvastatud, et hageja raviarst XXX selgitab oma kirjalikes selgitustes (ekslikult kuupäevaks märgitud 09.08.2013), et hagejal on esinenud impetiigo, mis on halvasti allunud ravile, vaatamata, et ravi on ordineeritud vastavalt dermatoloogi soovitustele. Samuti selgitab raviarst, et lööve kadus, vähenes ajutiseks ja siis tekkis uuesti. Käesoleval momendil vähene lööve püsib, erilisi vaevusi ei tekita. Ravi on ordineeritud spetsialisti poolt vastavalt kehtivale ravijuhendile. Lisaks selgitab raviarst, et impetiigo on üldiselt ravile halvasti alluv haigus. Samuti kinnitab raviarst, et hageja tervist ei ole valeraviga kahjustatud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Võlaõigusseadus (VÕS) § 770 lg 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. Tulenevalt VÕS § 762 peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Riigikohtu erikogu on lahendis nr 3-3-4-1-11 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse

2-13-5353

Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kinnipeetavale, arestialusele ja vahistatule osutatavate tervishoiuteenuste, nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (Kord § 3 lg 2). Hagejale kahju tekkimise tõendamiseks tuleb kohtu hinnangul tuvastada, kas kostja on rikkunud hagejale tervishoiuteenust osutades tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 1 kui ka VÕS § 762 sätteid, s.o ei osutanud hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele tingimustele vastavat tervishoiuteenust. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 esimese lause järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759 järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja meditsiinikaardist nähtub, et hageja on korduvalt viibinud arstide ja meditsiiniõdede vastuvõttudel. Hageja suhtes on teostatud erinevaid analüüse, teda on nõustatud ja ravitud. Korduvalt on muudetud ka hagejale ordineeritud ravi, et leida kohane, millele hagejal esinev lööve alluks. Seega on kostja kohtu hinnangul pidevalt tegelenud hagejale tervishoiuteenuse osutamisega, tema tervise jälgimise ja talle abi osutamisega. Seega leiab kohus, et kostja on taganud hagejale nõuetekohase tervishoiuteenuse. Kostja peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sellest tulenevalt peab just tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või raviviga olema põhjustanud patsiendile kahju, st ilma selle veata ei oleks patsiendil kahjulikke tagajärgi saabunud, sh diagnoosi- või raviveata ei oleks patsiendil füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi ega mittevaralist kahju tekkinud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-10 p 16). Mittevaralist ehk moraalset kahju põhiseaduse § 25 tähenduses on Riigikohus defineerinud järgnevalt: "Moraalse kahjuna kuulub põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise

2-13-5353 terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus" (Riigikohtu 12.12.1996 otsus nr 3-2-1111-96). Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga erandlike ja raskete rikkumiste korral. Eestis väljakujunenud kohtupraktika järgi seisneb mittevaraline kahju isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Tulenevalt RVastS § 9 lg 1 võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus leiab, et isiku arusaam, mille kohaselt iga vanglas esinev ebameeldivus peab kaasa tooma hüvitise saamise, on väär. Mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna iga kord alust hüvitise väljamõistmiseks. Tekkinud kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tõsine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja tegevus ei ole olnud hageja ravimisel õigusvastane. Tulenevalt asjaolust, et täitmata on kahju hüvitamise eelduseks olev tingimus, ei saa esineda ka põhjuslikku seost. Seega ei esine ka eeldusi, mis annaksid aluse hagejale kahjuhüvitise maksmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd ei esine eeldusi, mis annaksid aluse hagejale kahjuhüvitise maksmiseks, on hageja hagiavaldus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu XXX mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.