Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 25.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-40922/89
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 25.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 11 052

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OSAÜHING KULDAER10032685(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-12-40922 25. oktoober 2013, Narva

Kohtuasi

OÜ Kuldaer hagi OÜ Kirderand vastu kahju hüvitamise nõudes 36 607,50 € Hageja: OÜ Kuldaer (registrikood 10032685, asukoht Keskallee 4-1, 30322 Kohtla-Järve) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Andres Kuusk (OÜ Asjacom, elektronposti aadress: [email protected]) Kostja: OÜ Kirderand (registrikood 10846850, asukoht Suur Lootsi 1, 29023 Narva-Jõesuu) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Narlex, elektronposti aadress: [email protected]) Hagimenetlus 25.10.2013, kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ Kuldaer hagi täies ulatuses.

2.Mõista OÜ-lt Kirderand OÜ Kuldaer kasuks välja kahju hüvitamiseks 36 607,50 eurot (kolmkümmend kuus tuhat kuussada seitse eurot ja 50 senti).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-40922 kostja OÜ Kirderand kanda. Kohtu selgitus: hagejal on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kohtule 11.10.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt 03.05.2007.a. esitas OÜ Kuldaer Viru Maakohtule hagi OÜ Kirderand vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Viru Maakohus rahuldas 12. mai 2009 otsusega tsiviilasjas 2-07-17544 OÜ Kuldaer hagi ning nõudis OÜ Kirderand valdusest välja hageja valdusesse laeva MSTB AER EK-9906 ja kohustas OÜ-t Kirderand andma üle laeva MSTB AER EK-9906 OÜ-le Kuldaer; kohustas kostjat üle andma laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid; rahuldas kostja (OÜ Kirderand) taotluse tsiviilasja hinna määramiseks ja määras tsiviilasja hinnaks 572 783 krooni ( 36 607,50 €). OÜ Kirderand esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsuse tsiviilasjas 2-07-17544, ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2010.a. otsusega tsiviilasjas 2-07-17544 jäeti Viru Maakohtu 12. mai 2009.a. otsus tsiviilasjas 2-07-17544 muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.12.2010.a. OÜ Kuldaer pöördus korduvalt peale kohtuotsuse jõustumist, OÜ Kirderand poole otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, hoidudes otsuse sundtäitmisele pööramiseks, mis oleks kaasa toonud märkimisväärsed ekspertiisi-, täitekulud ja kohtutäituri tasu. Kuna OÜ Kirderand hoidus, erinevatele otsitud põhjustele tuginedes, kohtuotsusega temale pandud kohustuse täitmisest. Kuna OÜ Kirderand, mille territoorium on kinnine (tarastatud), ööpäevaringselt mehitatud valvega, valvatav ala, ei olnud OÜ-l Kuldaer võimalust iseseisvalt teisaldada laeva MSTB AER. Muuhulgas keeldus OÜ Kirderand üle andma, laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid. Laeva seisundi hindamiseks ja laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste dokumenteerimiseks tellis OÜ Kuldaer omalt poolt OÜ-lt Laev EX, laeva MSTB „AER” EK9906 seisundi raporti seisuga 23.05.2011.a. AUD VRG 20/08/11-1, mille koopia edastas 09.09.2011.a. saadetud korduva vabatahtliku kohtuotsuse täitmisnõude kirja lisana OÜ-le Kirderand. 07.10.2011.a. koostati poolte vahel, kokkulepe dokumentaalsete tõendite üleandmiseks. Kokkuleppe kohaselt andis OÜ Kirderand üle:

4.Akt 06 veebruar 2007. Kokkuleppe lahutamatuks osaks lisasid pooled, OÜ Laev EX tunnustatud ekspertide poolt, laevale MSTB „AER” EK-9906 koostatud, laeva seisundi raport seisuga 23.05.2011.a nr AUD VRG 20/08/11-1. Nimetatud eksperdi arvamuse koopia (12 lehel) edastati OÜ-le Kirderand tähitud kirjaga RR 14 876 904 7 EE, mille kohta on olemas kättesaamise märge 12.09.2011.a. Kohtumenetluse käigus tsiviilasjas 2-07-17544 selgitati välja, et OÜ-le Kuldaer kuuluv laev MSTB AER, sisenes mööda veeteed 18.12.2006 OÜ Kirderand remondibaasi, kus ta tõsteti kuvale maale, eesmärgiga teostada laevakere tehniline ülevaatus, selle edaspidise remondimahu määramiseks ja merekõlblikkuse tagamiseks. Samuti leidis kohtumenetluse käigus kinnitust, et laeva MSTB AER oli saabumisel OÜ Kirderand remondibaasi täiesti merekõlblikuna ja vastas kõikidele esitatud nõuetele, omades merekõlblikkuse tunnistust, mõõtekirja ja kalapüügiluba (koos püügikvoodiga). Kostja (OÜ Kirderand) esitas menetluse kestel taotluse tsiviilasja hinna määramiseks, mille ka kohus rahuldas ning määras tsiviilasja hinnaks 572 783 krooni (36 607,50 €). Seega on kohtu poolt tuvastatud hagejale kuuluva laeva MSTB AER maksumus, selle ülemineku hetkel kostja ebaseaduslikku valdusse – laeva maksumuseks oli 572 783 krooni (36 607,50 €). Kohtumenetluse käigus kinnitas kostja, et temale kuuluv remondibaas, kuhu laev MSTB AER. 18.12.2006 sisenes ja oli kuni selle teisaldamiseni hageja poolt, on kinnine (tarastatud), ööpäevaringselt mehitatud valvega valvatav ala, kuhu kolmandatel isikutel on ligipääs välistatud. OÜ Laev EX tunnustatud ekspertide poolt, laevale MSTB „AER” EK-9906 koostatud, laeva seisundi raportist seisuga 23.05.2011.a nr. AUD VRG 20/08/11-1 selgub, et laev MSTB“ AER“ on tegevuse ja /või tegevusetusest tulenevalt, muutunud kasutamiskõlbmatuks ja tema taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. OÜ Laev EX poolt koostatud laeva seisundi raport koostati, enne laeva üleandmist hagejale. Seega on tuvastatud, et kostja valduses olev hagejale kuuluv laev on hävinud ja ebaseaduslik valdaja on vastutav selle eest. AÕS § 84 järgi on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Kahju hüvitamist asja taassoetamise väärtuse (VÕS § 132 lg 1) või väärtuse (VÕS § 132 lg 2) ulatuses võib asja omanik nõuda asja ebaseaduslikult valdajalt üldjuhul siis, kui asi on hävinenud ja ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest. Käesoleva hagi hinnaks on 36 607,50 EUR. Hageja nõue ei ole lõplik, mis tähendab, et hageja reserveerib endale õiguse suurendada nõudesummat menetluse kestel, mis on lubatav lähtudes TsMS § 376 lõike 4 punktist 2. Kahju suurendamise nõue tugineb eelkõige firmakahjus, kuna OÜ Kuldaer põhiliseks tegevusalaks oli kutseline kalapüük ja baseerus laevaga MSTB Aer kalapüügikvoodi väljapüügis. Tulenevalt eelpooltoodust hageja palub mõista kostjalt välja OÜ-le Kuldaer kahju hüvitamiseks summas 36 607,50 €, jätta hageja menetluskulud, s.h. riigilõiv ja esindaja kulud kostja kanda; jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. 3(22)

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule 11.10.2012 taotluse hagi tagamiseks (I köide, tl 711). Hageja palus mõista kostjalt välja kahju summas 36 607,50 eurot (samuti reserveeris hageja endale õiguse suurendada nõudesummat menetluse kestel). Hagi tagamise taotluses palus hageja: 1) arestida Stendal Halduse OÜ pankrotis (RK 10805182) ja Wermontes OÜ (RK 10806968) kompromissiga kinnitatud 20 000 euro tasumine OÜ-le Kirderand, makstes kompromissi summa 20 000 eurot kohtu poolt määratud arvele ja arestida kõik kostjale OÜ Kirderand kuuluvad arveldusarved kõigis Eestis asuvates krediidiasutuses ja Eestis tegutsevate välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku summas 36 607,50 euro ulatuses OÜ Kuldaer kasuks; 2) keelata OÜ-l Kirderand talle kolmandate isikute poolt võlgnetavate rahaliste kohustuste täitmise vastuvõtmine muul viisil kui kohustuste täitmiseks ettenähtud rahasummade ülekandmisega OÜ-le Kirderand kuuluvatele arvelduskontole Eesti krediidiasutustes või Eestis tegutsevate välisriigi krediidiasutuste filiaalides; 3) edastada hagi tagamise määrus kostja arvelduskontode arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse ja Eestis tegutsevate välisriigi krediidiasutuste filiaalidesse; 4) lükata edasi hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine, edastades vastava määruse kostjale pärast kompromissi summade ja arvelduskontode arestimist Eesti krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide poolt; või alternatiivselt arestida Stendal Halduse OÜ pankrotis (RK 10805182) ja Wermontes OÜ (RK 10806968) kompromissiga kinnitatud 20 000 euro tasumine OÜ-le Kirderand, makstes kompromissi summa 20 000 eurot kohtu poolt määratud arvele ja arestida kõik kostjale OÜ Kirderand kuuluvad arveldusarved AS-is SEB Pank kokku 36 607, 50 euro ulatuses OÜ Kuldaer kasuks; keelata OÜ-l Kirderand talle kolmandate isikute poolt võlgnetavate rahaliste kohustuste täitmise vastuvõtmine muul viisil kui kohustuste täitmiseks ettenähtud rahasummade ülekandmisega OÜ-le Kirderand kuuluvatele arvelduskontole AS-is SEB Pank; edastada hagi tagamise määrus kostja arvelduskontode arestimiseks AS-i SEB Pank; lükata edasi hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine, edastades vastava määruse kostjale pärast kompromissi summade ja arvelduskontode arestimist AS-i SEB Pank poolt.

Kohtule 12.11.2012 esitatud hagi vastuse kohaselt (I köide, tl 152-153) kuna kostja sai hagi lisad kolm kalendripäeva enne vastuse esitamise tähtaega ja taotles sellega seoses tähtaja pikendamist 09.11.2012, siis esitab kostja käesolevaga esialgse vastuse. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostjal on käesoleval hetkel järgmised vastuväited. Hagist nähtub, et hageja esitas lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Selleks, et hüvitust saada, peab hageja esitama ja tõendama a) kostja õigusvastase teo, b) kahju ning c) põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud ühtegi eelnimetatud komponentidest. Hagist ei nähtu arusaadavalt, kas hageja peab kostja õigusvastaseks teoks laeva valdamist teatud perioodil või „tegevust/tegevusetust“, viimasel juhul ei ole aga selge, mis tegevust/tegevusetust ja kelle/mille suhtes kostjalt eeldati. Ainuüksi asjaolu, et 12.05.2009 kohtuotsusega nõuti kostja valdusest laev välja hageja valdusesse, ei muuda kogu kostja valdust õigusvastaseks. Hageja on viidanud AÕS §-le 84 ja väidab hagi alusena kostja pahausksust laeva valdamisel. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja (kostja) ei tea, et tema valdusel puudub õiguslik alus. AÕS § 34 lg 1 alusel on valdus seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Ei ole vaidlust, et hageja ise andis laeva kostja valdusesse 18.12.2006 - seega oli kostja valdus seaduslik. Hagist ei nähtu, mismoodi sai seaduslikust valdusest kostja õigusvastane tegu, mis on põhjustanud väidetava kahju. Hageja kahju ei ole tõendatud. Hageja väidab, et „kohtu poolt on tuvastatud laeva maksumus“ ja see olevat 36 607,50 eurot. Kostja ei nõustu, et laeva maksumus oleks kohtu poolt juba tuvastatud, sest sellise asjaolu üle pole vaidlust olnud. Hageja viidatud tsiviilasjas määrati hagihinda, mitte poolte õigusi-kohustusi. Kuigi hagihind määratakse asja väärtuse järgi, on hagihinna määramisel eelkõige menetlusõiguslik iseloom, mitte materiaalõiguslik. Kahjunõude menetluses on kostjal eraldi õigus vaidlustada vara väärtust. Hageja nimetatud hind 36 607,50 eurot ei ole millegagi tõendatud. Selline number on hageja enda paljasõnaline väide - 2007 aastal, kui poolte vahel oli juba kujunenud konflikt, suurendas hageja laeva maksumust 2006 aasta majandusaasta aruandes algselt hinnalt 114 755 krooni (7 334,18 eurot) väidetava summani. Kostja leiab, et õige on lähtuda laeva maksumusest, mis tal oli enne eelnimetatud ümberhindamist – 7 334,18 eurot. Samuti on hageja jätnud väidetava kahju arvutamisel arvestamata rahasummaga, mille hageja sai laeva müügist peale selle äravedu kostja territooriumilt. Seda summat kostja ei tea. Kui hageja vastavaid dokumente ei esita, taotleb kostja nende väljanõudmisel kolmandatelt isikutelt kohtu abi.

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (I köide, tl 162-165) kostja on omaks võtnud, et teostas laevaremonditöid ja temal oli vaba juurdepääs laeva sisemusele. Hageja nõudis kostjalt laeva väljaandmist, millest viimane keeldus. Kostja ei võimaldanud hagejal vaba juurdepääsu laevale ajal, kui see asus kostja ebaseaduslikus valduses. Seega puudus hagejal võimalus teostada hädavajalike laevakere ja seadmete jooksvaid remonditöid, konserveerimist ja hooldust. Sellise takistuse tegemise tulemusena laeva seisund halvenes ja seadmed muutusid kasutamiskõlbmatuks, mida on märkinud ka laeva auditeerinud inspektorid laeva seisundi raportis seisuga 23.05.2011.a nr. AUD VRG 20/08/11-1. Arvestades, et laeva roostetamine ja seadmete ilma hoolduse ja konserveerimata jätmise tulemused on jätkuvad protsessid, mille tulemusena laeva seisund halveneb pidevalt ja kostja takistas hagejat nimetatud protsesside peatamistoimingute tegemisel on üheselt selge, et kostja käitus õigusvastaselt, mille tulemusena laev on sisuliselt hävinenud. Kuna peale kostja ei olnud kolmandatel isikutel juurdepääsu võimalust laevale, siis on ka üheselt selge, et just kostja on avanud laeva luugid, mille tulemusena sattusid sademed laeva sisemusse ja rikkusid selle. Samuti on laeva, ajal, kui see oli kostja ebaseaduslikus valduses, olulises ulatuses rüüstatud. Arvestades, et laev asus kostja valduses, siis rüüstamist sai toime panna üksnes kostja Tsiviilasja 2-07-17544 menetluse raames on kostja võtnud omaks, et territoorium, kus asus laev oli suletud ja mehitatud valvega. Veelgi enam kostja üritas esitleda oma remondibaasi, kui sadamat, millel on veelgi kõrgem turvalisuse tase. Seega on üheselt selge, et kostja remondibaasi puudus kõrvalistel isikutel juurdepääs. Kostja takistas hageja juurdepääsu oma varale, sellel vajalike hooldustööde, säilitamise, kaitse ja muude vajalike toimingute teostamiseks. Veelgi enam kostja jätkas hageja takistamist ka peale kohtuotsuse (millega laev kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõisteti) jõustumist, esitades avalduse politseile 02.06.2011.a. kriminaalasja algatamiseks hageja vastu, kuna viimase esindaja viibis kostja territooriumil. Seega sõltumata sellest, kas kostja on ise avanud laeva luugid ja pannud toime rüüstamise või mitte, takistas kostja ebaseaduslikult hageja juurdepääsu laevale ja ei võimaldanud hagejal endal võtta kasutusele ühtegi meedet laeva hävinemise vältimiseks. 6(22)

Sellise tegevuse tulemusena on laev hävinenud. Viru Maakohutu 12. mai 2009 otsusega tsiviilasjas 2-07-17544 on tuvastatud, et laev oli kostja ebaseaduslikus valduses. Veelgi enam laev oli kostja ebaseaduslikus valduses ka peale kohtuotsuse jõustumist, kui kostja tegi takistusi laeva üleandmiseks hagejale, mistõttu hageja taastas oma tegeliku valduse alles 19. aprill 2012.a. (e-kirjavahetuse väljatrükk 24 jaanuar 2012 kuni 19 aprill 2012). Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on asja väärtuse määranud kohus ja seda kostja (OÜ Kirderand) taotluse alusel tsiviilasjas 2-07-17544, kui kostja esitas järeldused „Analüüsides hageja käitumist ja kohtu faktilise eksitamise asjaolusid on kostja hageja 2007 majandusaasta aruande põhjal tulnud järeldusele, et hageja ainukene vara on laev “Aer“, mille väärtuseks on 518 783 krooni. Vastavalt TsMS § 126 lg 1 – isiku valdusest asja väljanõudmise vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega.“ Seega on asja väärtuse hinnangu andnud kostja, milleks on 36 607,50 eurot. Hageja ei ole laeva võõrandanud ja laev on hageja omanduses. Hageja on laeva utiliseerimiseks korraldanud konkursi, mille parimaks pakkumiseks oli AS Kuusakoski Narva osakonna pakkumine, 50€/t + käibemaks, AS Kuusakoski Narva osakonna platsil gabariitse materjalina (50€ x 24tonni = 1200€) 24 tonni on laeva passis toodud kaal. Samas ei ole antud arvestuses võetud arvesse laevalt riisutud materjalide ja seadmete kaalu. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja seisukoht, mille kohaselt Veeteede Ameti andmetel lõppes hageja laeva merekõlbulikkuse tunnistus 01.01.2007 ja sellest ajast oli MSOS § 18 lg 2 p 2 alusel laeva kasutamine keelatud. Nimetatud asjaolu ei ole asjakohane, kuna laev oli kostja valdusse üleminekul täielikult merekõlbulik. Hageja eesmärk ei olnud laeva remontimine kostja territooriumil vaid primaarseks eesmärgiks oli laeva merekõlblikkuse korraline kontroll ja korpuse defekteerimine. Laeva korpuse defekteerimise teostas Harbort OÜ (Harbort Ltd. Kalevipoja 2-38 Tallinn 13625 registreerimiskood 10448345). Korpuse defekteerimise tulemusena esitati 21.12.2006.a. aruanne nr. H-M-4/2006, mis on leidnud kinnitust tsiviilasjas 2-07-17544 Peale seda, kui laev oli kostja ebaseaduslikus valduses ja kostja tegevuse tõttu ei olnud võimalik merekõlbulikkuse tunnistuse kehtivust pikendada. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on aegunud. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai teada kahjust ja selle ulatusest alles peale OÜ Laev EX tunnustatud ekspertide poolt, laevale MSTB „AER” EK-9906 koostatud, laeva seisundi raport 23.05.2011.a nr. AUD VRG 20/08/11-1 koostamist. Nimetatud raport saadeti kostjale tähitud kirjaga 12.09.2011.a. ja lisati ka kostja ja hageja vahel koostatud 07.10.2011.a. aktile. Kostja on oma vastuse p.5 kinnitanud, et teostas laevaremonditöid ja soovis selle eest saada ka tasu. Alles 23.05.2011.a. raportist selgus laeva tegelik seisund ja kahju ulatus. Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Seega hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema alates 23.05.2011.a. Kokkuvõtteks on hageja seisukohal, et on pooltevahelistes suhetes käitunud korrektselt ja ei ole suhtunud kostjasse pahatahtlikult, ning haginõue on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud, tänaseks 7(22)

1.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Antud juhul tekitati kostja poolt varaline kahju, mis väljendub laeva hävimises määral, kus laeva remondiks vajalikud kulutused on majanduslikult ebaotstarbekad. Kuna VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatakse iseseisev kahju tekitamise õigusvastasuse alus - omandiõiguse rikkumine -, siis oleks üleliigne ja eksitav samal ajal viidata muule seadusest tuleneva normi rikkumisele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava delikti korral hinnatakse seda, kas kostja oli väliselt ja sisemiselt hooletu hageja omandi kahjustamise suhtes. Kostja on omaks võtnud, et teostas laevaremonditöid ja temal oli vaba juurdepääs laeva sisemusele. Hageja nõudis kostjalt laeva väljaandmist, millest viimane keeldus. Politsei õiendi ja tunnistajate O. Š ja O. K ütlustega on tuvastatud, et kostja ei võimaldanud hagejal vaba juurdepääsu laevale ajal, kui see asus kostja ebaseaduslikus valduses. Seega puudus hagejal võimalus teostada hädavajalike laevakere ja seadmete jooksvaid remonditöid, konserveerimist ja hooldust. Selle tulemusena, laeva seisund halvenes ja seadmed muutusid kasutamiskõlbmatuks, mida on märkinud ka laeva auditeerinud inspektorid laeva seisundi raportis seisuga 23.05.2011.a nr. AUD VRG 20/08/11-1. Arvestades, et laeva roostetamine ja seadmete ilma hoolduse ja konserveerimata jätmise tulemused on jätkuvad protsessid, mille tulemusena laeva seisund halveneb pidevalt ja kostja takistas hagejat nimetatud protsesside peatamistoimingute tegemisel on üheselt selge, et kostja käitus õigusvastaselt. Kuna peale kostja ei olnud kolmandatel isikutel juurdepääsu võimalust laevale, siis on ka üheselt selge, 9(22)

et just kostja on avanud laeva luugid, mille tulemusena sattusid sademed laeva sisemusse ja rikkusid selle. Samuti on laeva, ajal, kui see oli kostja ebaseaduslikus valduses, olulises ulatuses rüüstatud. Arvestades, et laev asus kostja valduses, siis rüüstamist sai toime panna üksnes kostja. Tsiviilasja 2-07-17544 menetluse raames on kostja võtnud omaks, et territoorium, kus asus laev oli suletud ja mehitatud valvega, sama kinnitab ka tunnistaja A.A oma ütlustega. Seega on tuvastatud, et kostja remondibaasi puudus kõrvalistel isikutel vaba juurdepääs ja võimalus takistamatult, ilma valvurite teadmata tegutseda kostja territooriumil. Õige ei ole ka kostja väide, nagu oleks tema territooriumile vaba juurdepääs veepiirilt. Narva jõgi on rangelt valvatav piiriala, millel liikumist ujuvvahenditega reguleerib Riigipiiri seadus koos alamaktidega. Samuti ei ole võimalik veepiirilt siseneda märkamatult kostja territooriumile, kuna seda takistab kõrge kaldarajatis ja madala slipi poolsest osast Politsei- ja Piirivalveameti kinnistu. Kostja jätkas hageja takistamist ka peale kohtuotsuse (millega laev kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõisteti) jõustumist, esitades politseile 02.06.2011.a. avalduse kriminaalasja algatamiseks hageja vastu, kuna viimase esindaja viibis kostja territooriumil. Seega sõltumata sellest, kas kostja on ise avanud laeva luugid ja pannud toime rüüstamise või mitte, takistas kostja ebaseaduslikult hageja juurdepääsu laevale ja ei võimaldanud hagejal endal võtta kasutusele ühtegi meedet laeva hävimise vältimiseks. Sellise tegevuse tulemusena on laev hävinenud. Lisaks eelpooltoodule on kostjal tulenevalt TsÜS § 138 lg 2 hea usu põhimõttest tulenev üldine käibekohustus, mis kohustas kostjat võtma kasutusele abinõud laeva rüüstamise vältimiseks, sulgeda tema valduses olnud laeva sissepääsud, luugid ja avavused, ilmastiku tingimuste kahjustava mõju kaitse eesmärgil. Seega on kostja laeva kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus – olles seega õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Kostja käitumises esines lisaks eelpooltoodule ka tahtlus, mis väljendus selles, et ilma hageja nõusolekuta lõikas kostja lahti laevakere veealuse osa, tekitas olukorra, kus hagejal puudus võimalus laev ellingult taas vette lasta ja sellega veeteed pidi remonditöökojast lahkuda. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega süüd eeldatakse.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja nõue põhineb kostja poolt õigusvastaselt kahju lepinguvälisel tekitamisel hagejale. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 1043, § 1045 lg 1 p-ile 2 ja § 1050 lg-le 1 on kostja vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. VÕS § 139 alusel arvestatakse kannatanu osa kahju tekkimisel. Viru Maakohus 12. mai 2009 otsusega tsiviilasjas 2-07-17544, mis jõustus 16.12.2010 (I köide, tl 13-25), rahuldas OÜ Kuldaer hagi ning nõudis OÜ Kirderand valdusest välja hageja valdusesse laeva MSTB AER EK-9906 ja kohustas OÜ-t Kirderand andma üle laeva MSTB AER EK-9906 OÜ-le Kuldaer; kohustas kostjat üle andma laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid; rahuldas kostja (OÜ Kirderand) taotluse tsiviilasja hinna määramiseks ja määras tsiviilasja hinnaks 572 783 krooni (36 607,50 €). Hageja väitel pöördus ta korduvalt peale kohtuotsuse jõustumist, OÜ Kirderand poole otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, hoidudes otsuse sundtäitmisele pööramiseks, mis oleks kaasa toonud märkimisväärsed ekspertiisi-, täitekulud ja kohtutäituri tasu. OÜ Kirderand hoidus, erinevatele otsitud põhjustele tuginedes, kohtuotsusega temale pandud kohustuse täitmisest. Kuna OÜ Kirderand, mille territoorium on kinnine (tarastatud), ööpäevaringselt mehitatud valvega, valvatav ala, ei olnud OÜ-l Kuldaer võimalust iseseisvalt teisaldada laeva MSTB AER. Muuhulgas keeldus OÜ Kirderand üle andma, laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hagejale on tekitatud kahju, mis seisneb laeva MSTB “AER“ tegevuse ja/või tegevusetusest tulenevalt kasutamiskõlbmatuks muutmises ja laeva taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas (I köide, tl 57-69, tõlge I köide, tl 178-183). Esialgselt teeb kohus kindlaks kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 272 lg 1 dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab 15(22)

andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega Viru Maakohtu 12.05.2009 otsus tsiviilasjas 2-07-17544, mis jõustus 16.12.2010 (I köide, tl 13-25), on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg-s 2 sätestatud alusel. Viru Maakohus 12.05.2009 otsuse tsiviilasjas 2-07-17544 (OÜ Kuldaer hagis OÜ Kirderand vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest) resolutsiooniga rahuldas OÜ Kuldaer hagi täies ulatuses, nõudis OÜ Kirderand valdusest välja hageja valdusesse laeva MSTB AER EK-9906 ja kohustas OÜ-t Kirderand andma üle laeva MSTB AER EK-9906 OÜ-le Kuldaer ning kohustas kostjat üle andma laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid. Viru Maakohtu 12.05.2009 otsusega tsiviilasjas 2-07-17544 oli tuvastatud, et OÜ-le Kuldaer kuuluv laev MSTB AER, sisenes mööda veeteed 18.12.2006 OÜ Kirderand remondibaasi, kus ta tõsteti kuvale maale, eesmärgiga teostada laevakere tehniline ülevaatus, selle edaspidise remondimahu määramiseks ja merekõlblikkuse tagamiseks. Samuti leidis kohtumenetluse käigus kinnitust, et laeva MSTB AER oli saabumisel OÜ Kirderand remondibaasi täiesti merekõlblikuna ja vastas kõikidele esitatud nõuetele, omades merekõlblikkuse tunnistust, mõõtekirja ja kalapüügiluba (koos püügikvoodiga). Vastavalt Põllumajandusministeeriumi 15.12.2006 otsuse nr 36 punktile 1.22 (II köide tl 34) anti Kuldaer OÜ-le 2007. aastaks kalalaeva kalapüügiluba kalapüügiks Läänemerel. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi 12.02.2007 otsusele nr 19 (II köide tl 35-37) Kuldaer OÜ-le jaotati ajalooline püügivõimalus 2007. aastaks Läänemerel kilu ja räime kalapüügiks. OÜ Laev EX tunnustatud ekspertide poolt (I köide tl 26) laevale MSTB „AER” EK-9906 koostatud, laeva seisundi raportist nr. AUD VRG 20/08/11-1 seisuga 23.05.2011.a selgub, et laev MSTB“ AER“ on tegevuse ja/või tegevusetusest tulenevalt, muutunud kasutamiskõlbmatuks ja tema taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Hagejale oli laev üleantud alles 19. aprillil 2012.a. Seega OÜ Laev EX poolt koostatud laeva seisundi raport koostati enne laeva üleandmist hagejale. Hageja arvamusel seega on tuvastatud, et kostja valduses olev hagejale kuuluv laev on hävinud ja ebaseaduslik valdaja on vastutav selle eest. Tunnistajad on andnud kostja teo ja sellele eelnenud sündmuste kohta järgmisi ütlusi. Hageja tunnistaja O Š (Š) ütluste kohaselt (II köide, tl 89-93) ta oli seotud firmaga OÜ Kuldaer, oli investor. Esimene ühine projekt oli kalapüügi traaler. See oli Europrogramm, mis lubas kalapüügilaeva ümber ehitada või vanametalli anda. See laev viidi väga heasse seisukorda, et neid norme täita. Teha tuli nii nagu on PRIA nõuded, et saada PRIALT raha, et parast mitte laeva ja töökohti hävitada, vaid laevade vastupidavust pikendada ja lisada veel töökohti. Töökohad olidki just see, et teha sellest laev allveeujumise õpetamiseks ja korraldamiseks. Siis oleksid saanud esitada teenuseid allveetöödel. Teenindada allvee ujujaid, kes oleksid tulnud siia, Moskvast, Sant-Peterburist ja ka teistest regioonidest, et näidata oma oskuseid. See oli äri, mis oleks pidanud töötama. Nüüd on see läbi, ei ole vahendeid, et osutada täiusliku teenust. Kalalaevaregistris on märgitud tegevuseks kaks. Üks utiliseerimiseks ja teine oli tegevuseala vahetus. 16(22)

Kõik laevad, mis on kalapüügi registrisse kantud, peavad käima kindla ajavahemiku pärast kontrolli, nad tuleb veest välja tõsta, see on selleks, et kontrollida nii veepealset kui ka veealust osa. See on kindel nõue, mis lubab edaspidi kala püüda. Tunnistaja ja tema meeskonna poolt oli tehtud suured investeeringud, nad remontisid ära kõik põhilised sõlmed ja peamootori. Peale selle põhisõlmede oli ka tehtud sisemised tööd ja kapteni sillad, meeskonna ruumid. Ja veepealne osa oli korda tehtud, kaasaarvatud uus tekk. Praktiliselt oli teostatud kapitaalremont. Kuna 2007. aastal OÜ Kirderand oli ainuke koht kus sai kontrollida laeva keret üleni veest väljatõstmisega, siis lepiti kokku, et enne kui seda laeva hakatakse välja tõstma tunnistaja läheb nende juurest läbi. Nimetatud tähtajal olid kõik kohal. OÜ Kirderand territoorium oli valvatud. Ligipääs on ainult vee poolt. Kaldalt ainult läbi läbipääsu kus on väravad ja seal on ka keelumärk. Läbipääsus on pidevalt valvur, kes kontrollib sisenemist ja väljumist. Pärast seda kui OÜ Kirderand laevapordi katki lõikasid ja neile oli esitatud pretensioone, keelas OÜ Kirderand nende territooriumile siseneda kuna nad ei pidanud seda tegema, sest tunnistajal ja tema meeskonnal olid ettepanekud remontimise osas. Kontrollakti koostas A M. Remex'ilt oli neil ka hinnapakkumine, väga hea hinnaga. Remex'i töö kvaliteedis pole põhjust kahelda. Neil olid vastavad litsentsid olemas, nad teevad töid suurtele laevaehitus firmadele. Tunnistaja oma meeskonnaga kavatsesid rannikutmööda vedada laeva, kuid sellest ei tulnud midagi välja. OÜ Kirderand ei lubanud neil mööda maad laeva viia, kuna kostjaga oli eelnev arutelu nende remondi ja hindade üle ja nad tõesti arutasid milliseid töid nad võiksid teha ja hinnapakkumine oli neil vormistatud. Tunnistaja koos meeskonnaga tahtsid 2007.a veebruaris laeva maismaalt OÜ Kirderannast ära viia. See oli tingitud Remex'i hinnapakkumisest ja kvaliteedist, seega ei olnud tunnistajal kahtlusi, nende huvides oli teha remont Remexi juures, lisaks nendele töödele mis oli kindlasti teha vaja kontrollakti alusel. Tahtsid Remexis teha täiendavaid töid, mis oleks läinud projekti teisse ossa. Esimene osa oli see, mida oli vaja kalapüügiks ja vastavalt PRIA nõuetele ja täiendavad tööd olid allveespordi tegemiseks. Remex oli valmis seda kõike tegema. Remex'il on peale selle veel raske suure kandejõuga kraana, millega juba selliseid laevu tõsteti üles ja nad olid valmis seda kõik pakkuma vastuvõetava hinnaga. Talve perioodil oli neil tellimusi vähem ja seega olid nad sellest väga huvitatud. Enne seda, kui teatasid OÜ-le Kirderand, et tahavad laeva ära viia, olid OÜ-ga Kirderand probleeme, et territooriumile saada ja enne seda öeldi, et territooriumit ei valvata ja vastutus laeva säilimise eest on tunnistaja ja tema meeskonna mure. Pärast seda kui keelati territooriumile saada, tuttavad kalurid, kes püüavad Narva jõel kala, helistasid tunnistajale, et kaptenisilla uks on jõepoolt avatud. Enne seda aga olid kõik uksed ja luugid lukus. Tunnistaja sõitis kohale pärast seda kõnet, väravad olid kinni ja sisse ei saanud, valvurit polnud kohal. Läksid jalgväravast territooriumile sisse ja sealt tõusid laevale, lukud olid maha kistud ja läbi saetud, kutsuti kohe politsei. Mõne aja pärast tuli valvur ja hakkas neid välja ajama, ütles et kutsub politsei välja ja tunnistajal pole lubatud sinna territooriumile siseneda. Tunnistaja vastas, et kutsus ise juba politsei ja ennem ta ära ei lähe kui politsei kohal on. Siis teostati koos politseiga ülevaatus ja koostati protokoll, mis oli varastatud ja mis läbi saetud. Pärast seda ei saanud laeva enam sinna jätta. Teatati kirjalikult hr B, et mis kuupäeval ja kell tunnistaja kohale tuleb tehnikaga mis on vajalik selleks et valmistada laev transportimiseks ette. See laeva esiosa oli kõik ümbritsetud konstruktsioonidest ja konteineritest ja balloonidest. Kui poordi lahti lõigati, siis tekkis tulekahju. Laeva esiosa põles ära, sest OÜ Kirderand tegi tööd tehniliste normide rikkumisega ja neil ei olnud tulekustutus vahendeid ja see, kus tulekahju oli, on vaba juurdepääsuta, sinna saab ainult ülevalt väikese luugi kaudu. Selle korda tegemiseks on 17(22)

vaja erivahendeid, tehnilisi vahendeid mis lubavad inimesel seal alla sisemuses töötada, see peab olema isoleeritud, vastav tööriietus ja tulekahju tagajärje likvideerimine läheb väga kalliks. Sellepärast otsustati ükskõik mis moel ja milliste vahenditega see laev sealt ära viia. Kui määratud ajal tunnistaja tuli tõkkepuu juurde, väravad olid kinni, jalgvärav samuti. Valvur oli ise kohal. Tunnistaja läks valvuri juurde, tehnika oli seal samas, ütles, et tuli ettevalmistustööd tegema ja et hr B on kirjalikult teavitatud. Valvur ütles, et temal on käsk kedagi territooriumile mitte lubada ja tehnikat ka mitte. Tunnistaja kutsus kohe politsei välja. Politsei läks B juurde, ta oli oma kontoris, tunnistaja ootas territooriumilt väljas, kuskil 20.30 tuli politsei ära ja ütles, et neid ei lasta territooriumile ja kõik küsimused tuleb lahendada kohtu kaudu. Tunnistajal ei jäänud muud üle kui ära sõita. Pärast seda püüdis tunnistaja mitu korda sinna sõita, aga sattus kogu aeg sama asja otsa, keeld oli sinna minna. Ükskord siiski õnnestus sinna sisse pääseda ainult sellepärast, et valvurit polnud. Sellel päeval kui tunnistaja sattus kostja territooriumile, läks laevale ja oli kohe näha et lukud olid jälle maha rebitud ja osa seadmeid oli varastatud ja selleks, et fikseerida seda, kutsuti välja politsei. Valvurid vahetuvad. Valvur, kes oli sel päeval valves, ei hakanud nõudma tunnistaja lahkumist. Laeva tekile ilma redelita poleks saanud. Arvestades tunnistaja ettevalmistust, ta võib leida selliseid võimalusi, kuidas sinna pääseda. Aga et instrumenti kaas viia, see on võimatu, siis on vaja redelit. Seda enam kui laevalt midagi maha võtta. Varastatud polnud ainult sellist vara mida võtad ja viskad, vaid ka sellised asjad olid mida tuleb korralikult maha võtta ja alla lasta laevalt. Ei oleks võinud teha töid laeval ilma, et valvur poleks näinud, sest valvur oli lähedal ja laeval, mis oli tehtud metallist, iga kell maha pillates tekitab see heli ja seda oleks kuulda olnud. Seda enam et seal pole tegevust. Seal on vaikus. Maha kukkudes tekib seal väga kõva heli. Tunnistaja ei usu seda, et valvur ei oleks kuulnud heli. Tunnistaja OÜ-sse Kuldaer nii palju raha, närve ja jõudu pannud, et tema suhted OÜ-ga Kuldaer omanikuga on samased. Eesmärk, mis oli püstitatud koos OÜ-ga Kuldaer, oli üks tervik. Tunnistaja panustas OÜ-sse Kuldaer kuskil 40 000 EUR jämedalt võttes. Laeva valmistati ette projekti teiseks järguks. Kuni laeva ülestõstmiseni oli tehtud põhilised investeeringud, et laev vastaks PRIA projekti esimesele osale. PRIA'st polnud veel saanud garantiid. Probleem oli selles, kas PRIA'st tuleb midagi välja või ei. Aga asja ei lõpetanud ennem, kui kõik normid olid täidetud. Tunnistaja koos meeskonnaga investeeris ja tegeles kliendi baasiga. Nad ei olnud kindlad kas projekti esimene osa tuleb välja või ei. Kuid teine osa sõltus neist ja nad pidid seda ainult edasi viima. Midagi pole veel lõppenud. Tunnistaja oma OÜ-sse Kuldaer panustatud investeeringud ei võtnud tagasi. Tunnistaja annab aru, mis juhtub laevaga mis jääb pikaks ajaks seisma kui ta on välja võetud veest ja ilmastiku mõjudes jäetakse seisma. Kui keegi ei hakka kahjurlusega tegelema, siis suuri probleeme ei teki arvestades seda, et laev enne seda, kui veest välja tõsteti ei olnud tehniliselt korras, hooldamata. Kui asi oli normaalne siis kahe ja kolme aasta jooksul ei juhtu midagi. Säilivuse osas aga, kui lüüa puruks aknad ja lüüa puruks uksed, lõhkuda luugid ja valada sinna vett, siis laev muutub mõne kuuga kõlbmatuks, mis tehtigi. Kui tunnistaja kontrollis laeva, oli alati kõik lahti ja laeva esiosa oli täis valatud vett. Vett oli seal palju. Kui põranda peale tekkisid väikesed mõrad, siis pole võimalik, et alt pinnalt saab valada sinna mitu tonni vett, see ei ole võimalik. See ei olnud vihmaveega võimalik, see oli puhas kahjurlus. Kui rääkida „AER“ laevast, siis see seisis mitu aastat kuni kohtuinstantsid küsimusi lahendasid, sest seal ei olnud midagi olulist seisukorra halvenemisel, kui OÜ Kirderand kaotas kõik kohtuistungid, sõitsid 18(22)

tunnistaja koos meeskonnaga sinna, et hinnata ja teha uus kontroll laevale, millises seisundis ta on. Laeva esiosasse oli valatud mitu tonni vett, mis pärast suurem osa laevast oli muutnud kõlbmatuks, puitosad, mis olid kapteni silla juures, nendel oli kõik kokkuvajunud, see toimus väga lühikese aja jooksul. Konserveerimata laev seisis, oluliselt ei muutunud midagi pärast kohtuotsust. Mõne kuuga, kui sinna vett valati, oli laev täiesti hukas. Tänaseks päevaks peab olema remont kolossaalne. Tunnistaja on huvitatud, et OÜ Kuldaer saaks laeva hävimise eest hüvitust. Hageja tunnistaja O K (K) ütluste kohaselt (II köide, tl 94-95) ta on tunnistaja O Š sõber ja neid seob allveesukeldus. Tunnistaja O. K oli algusest sealjuures, kui laev remondi jaoks üles tõsteti. Laeval olid remonditööd tehtud: vintsid, traalid olid ümber tehtud. Oli tehtud kubliku ja söögiruumi remont, ja ka laeva pealisehitus. Vahetatud olid juhtmeid ja automaate mootoriruumis. Tekk oli värvitud ja seest oli ka värvitud. Vahetatud varuosad. Tööd oli tehtud palju. Tunnistaja oli huvitatud sellest, et laev viia üle kalalaevade registrist tsiviilregistrisse ja seda kasutada klubi töö jaoks ja sukeldumiseks. Peamootor oli normaalne, seda häälestati ja vahetati mõned osad. Probleemid laeva juurde laskmisega algasid siis, kui laeva poord lahti lõigati. See lõigati lõhki, kui polnud veel leping sõlmitud, koguti pakkumisi. Siis oli tulekahju ja pärast O Š palus korraldada laeva ära viimist. Kostjale saadeti ennem tähitud kirja. Kuna ennem B rääkinud ja ta oli kursis sellega, siis saadeti tähitud kirja, tunnistaja tellis transpordi vahendid, sõitis kohale, et laev ära viia, seal olid troppijad kohal, aga neile väravaid ei avatud. Siis kutsuti välja politsei. Tulekahju kohta on selline kahtlus, et neid töid ei viidud arukalt läbi. Põlemine toimus just laeva eesosas, kus teostati töid. Pärast seda, kui laeva ei saanud, käis tunnistaja veel kohapeal, kuid ei lastud kostja territooriumile. Seal käimise eesmärk oli kontrollida kas laev on korras või ei ole, et paljaks ei varastataks. Ühel sõidul sai territooriumile, sest valvurit polnud kohal. Kõik oli lahti, raadioaparaati ja navigatsiooniaparaati ei olnud ja ka akumulaatorid olid läinud ja siis kutsus O Š politsei välja. Tunnistajal on mulje, et OÜ Kirderand territooriumi valvati ainult tema ja tema meeskonna eest. Enne seda, kui laev üles tõsteti, käisid nad vabalt territooriumil. OÜ Kuldaer ei ole tunnistajale võlgu. Tunnistaja ei ole OÜ-ga Kuldaer seotud, tal olid suhted ainult O Š. O Š maksis kinni kõik arved ja rendi eest. Ta võttis laeva remondiks keevitusaparaadi või muidu seadmeid. Kostja tunnistaja A A (A) ütluste kohaselt (II köide, tl 96-99), ta töötab kostja OÜ Kirderand juures valvurina ammu, aga umbes 2005 või 2006 aastast. Tema tööülesandeks on kontrollida korda territooriumil. Tavaliselt, kui on antakse korraldused keegi ei lasta territooriumile, siis anti need kirjalikult. OÜ Kuldaer kohta selliseid ei olnud. Ainult kui silmu viidi territooriumilt välja. Sellest kohast, kus tunnistaja läbipääsus töötab laeva ei ole näha, ainult masti oli. Jõe ja mere poolt oli laeva AER juurde väga lihtne pääseda ilma et valvur näeks. 19(22)

OÜ Kirderand territoorium on linna tee ja kõik pääsesid sealt läbi, valvuritel polnud õigust seda sulgeda. Valvuritel ei ole õigust sulgeda väravaid, nad polnud lukustatud, kuid lihtsalt olid kinni. B andis silmu hooajal selle käsu. See on septembril ja oktoobril. Tööandja ootab valvurilt, et ei oleks korratust, et randa oleks juurdepääs avatud. Kui on korralagedus, siis valvur peab helistama juhtkonnale ja kutsuma välja politsei. Tunnistaja töötamise ajal ei olnud sellist asja. OÜ Kirderand territooriumil oli kulinaaria tsehh, valmistoodangu tsehh, puiduladu ja tuletõrje. Tunnistaja kinnitas, et OÜ Kirderand territoorium on avatud territoorium ja et igaüks võib sinna minna. Sissesõidu keelumärge võttis kuskilt B ja see on ebaametlik, see seal on juba ammu, hirmutamiseks. Läbipääsust ei ole näha midagi, sest see on väike maja. Valvurid ei istu koguaeg maja juures, nad käivad territooriumil ringi ja kuulavad kui tehakse mingeid töid. Valvurid vaatavad kes töötab, kui on peremees, siis pole hullu midagi. Valvuri ülesanne oli kontrollida, et kõrvalised isikud ei roniks paati, kontrolliti suurt territooriumit. Jõe ja mere poolt on territoorium avatud, aga maismaa poolt on kinni. Piirivalvurite juures on küllaltki suur läbipääsu võimalus. Mingi läbipääs oli aga sanktsioneerimata töid seal ei tehtud, kui midagi oli siis valvurid pidid kohe teatama. Valve ja väravaid on vaja, kuna territooriumil oli kulinaaria tsehh ja laohooned ja sinna ei tohtinud keegi minna. Kulinaaria tsehh ja laohooned ei olnud varem eraldi valve all, nüüd hiljuti paigaldati sinna signalisatsioon. Kaamerad seisavad ka seal. Kogu territooriumit ei jälgita kaameratega, kuid seda kulinaaria tsehhi ja laohooneid küll. Praegu need kaamerad ei tööta. Kunagi ei olnud juhust, et B valas laeva vett. Valveteenuseid osutatakse ainult OÜ-le Kirderand. OÜ Kirderand territooriumil on ainult OÜ Kirderanna objektid, nüüd on alles ainult tsehh, kuid ranna territooriumi rannapoolsel osal on uus omanik 2013.a kevadest, mai kuust. OÜ Kirderand üürib sealt ruume. Kohus leiab, et ülalnimetatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistajate O. Š ja O. K ütlustega on üheselt tõendatud, et kahju hageja kuuluvale varale põhjustas kostja. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtule, et korduvalt püüti minna kostja territooriumile, et kontrollida laeva „AER“ seisund, kuna neile saabus informatsioon, et laevalt võetud seadmed, lukud on avatud. Korduvalt kutsuti politsei. Laevale tekitati tulekahju. Kui tunnistajatel õnnestus laevale pääseda, tema seisund oli katastroofiline. Kohus leiab tõendatuks tunnistajate O. Ši ja O. K ütlustega, politseile esitatud avaldusega (II köide, tl 23) ja kostjale saadetud kirjadega (I köide, tl 169, 171-174), et hageja nõudis kostjalt laeva väljaandmist, millest viimane keeldus. Politsei õiendi ja tunnistajate O. Š ja O. K ütlustega on tuvastatud, et kostja ei võimaldanud hagejal vaba juurdepääsu laevale ajal, kui see asus kostja ebaseaduslikus valduses. Seega puudus hagejal võimalus teostada hädavajalike laevakere ja seadmete jooksvaid remonditöid, konserveerimist ja hooldust. Selle tulemusena, laeva seisund halvenes ja seadmed muutusid kasutamiskõlbmatuks, mida on märkinud ka laeva auditeerinud inspektorid laeva seisundi raportis nr AUD VRG 20/08/11-1 seisuga 23.05.2011.a.

Asjaolu, et hageja laeva asumisel kostja territooriumil olid laevalt varastatud asjad, on tõendatud ka Politsei- ja Piirivalveameti vastusega (I köide, tl 167). Tunnistaja A. A ütlustesse sellest, et:  keegi ei keelanud hageja inimestele minna kostja territooriumile  OÜ Kirderand territoorium on avatud territoorium  igaüks võib OÜ Kirderand territooriumi minna  sissesõidu keelumärge on ebaametlik, pandud hirmutamiseks suhtub kohus kriitiliselt. Kohtule esitatud fotodel (II köide, tl 17, 18) on näha, et kostja territooriumi sissepääsu lükandväravale on paigaldatud sissesõitu keelav liiklusmärk ja kostja territoorium maismaapiiril täies ulatuses tarastatud või piirneb hoonetega ja administratiiv-väravahoonega. Iga normaalne inimene, kes näeb väravad ja sissesõitu keelav liiklusmärk, saab aru, et territooriumile sisenemiseks või sissesõiduks on vaja territooriumi valdaja loa. Kui väravate juures on maja, kus istuvad valvurid, on arusaadav, et valvur on esimene inimene, kelle poole tuleb pöörduda. Kohtule ei ole usutav, et kostja territooriumi valvatakse valikuliselt. Kui see on tõesti nii, siis leiab kohus, et kostja kannab riski, kui tema territooriumil asuva varaga midagi toimub. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 132 kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. ... Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. ... Tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-st 32 on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Laev oli OÜ Kirderand valduses ja ta takistas hagejale oma tegevusega hageja omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega kohtu hinnangul on kostja käitumist võimalik käsitleda hagejale kahju põhjustamisena kostja poolt, kuna tema õigusvastase tegevusega (takistamine hageja omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada) on tekitatud kahju hageja varale. Kuna kohus tegi kindlaks kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus, siis vastavalt VÕS § 1050 lg 1 kostja süü eeldatakse. Kostja peab VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku hagejal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud, et ta tegi kõik mõistliku hagejal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tunnistajate O. Š ja O. K ütlustega, politseile esitatud avaldusega (II köide, tl 23) ja kostjale saadetud kirjadega (I köide, tl 169, 171-174) on tõendamist leidnud, et hageja võttis tarvitusele abinõud, et pöörata kostja tähelepanu tema territooriumil hageja varaga toimuvale, kuid kostja ei reageerinud sellele adekvaatselt ja ei teinud mitte midagi hageja vara säilitamiseks ja hagejal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Poolte vahel on vaidlus hagejale tekitatud kahju suuruse üle. Hageja leiab, et kahju suuruseks on Viru Maakohtu 12.05.2009 otsusega tsiviilasjas 2-07-17544 tsiviilasja hinnaks määratud 572 783 krooni, mis teeb 36 607,50 €. Kostja leiab, et laeva väärtus märtsis 2007 oli maksimaalselt 7 334.18 eurot. Kohtuvaidluse tekkimise ajal tehtud laeva „ümberhindlus“ summale 36 607.50 eurot ei põhine ühelgi tõendil ja 21(22)

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

MSTB „ AER“

HAGI TAGAMISE TAOTLUS

HAGI TAGAMINE

KOSTJA VASTUVÄITED

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

KOHTUISTUNG

POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD

KOKKUVÕTE

KOHTUOTSUS (VAHEOTSUS)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

MENETLUSKULUD