Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2013.a. Kentmanni 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-50469
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu võlgnevuse 2876,02 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2876,02 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(ik XXX elukoht XXX, e-post XXX); Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX).
esindajad Istungil viibinud isikud
15.10.2013 toimunud kohtuistungil viibis hageja XXX
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2009 kokkuleppe, mille alusel hageja laenas kostjale 45 000 krooni (2876,02 eurot) tagasimakse tähtajaga hiljemalt 01.01.2010. Lisaks leppisid pooled kokku, et kostja annab hagejale laenu katteks kasutada sõiduautot MercedesBenz XXX ning selle ajavahemiku eest tasub liisingu makseid XXX. Tähtajaks tagastamata laenu eest leppisid pooled kokku, et sõiduauto jääb hagejale ning makseid liisingule ja kindlustusele tasub kuni liisingulepingu lõpuni XXX. Kostja hagejale laenu tagastama ei asunud. 17.11.2010 teisaldati laenu katteks olnud sõiduauto hageja hoovist XXXOÜ poolt seoses liisingulepingu ülesütlemisega võlgnevuse tõttu. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2876,02 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas tõenditena: pooltevahel sõlmitud kokkulepe (tlk 52), kostja poolt 29.10.2012 saadetud sõnum hagejale (tlk 53). Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Kostja poolt tehtud ülekanded on tehtud võla katteks, mis kostja võttis hagejalt 31.05.2011 (uus rahaline laen 800 eurot), samuti auto remondi katteks. Hageja tasus ise kolmel korral auto tehnilise ülevaatuse, piduriketaste vahetuse, auto mootori paranduse ning ostis uued rehvid. Pooltevaheline kokkulepe oli, et sel ajal, kui hageja autot kasutab, tasub kostja kõik autoga seonduva. Kuna kostjal oli võlg tasumata, ei olnud kostjal õigust autot tagasi saada. Autot ei viinud ära kostja poolt tellitud inkasso. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja hagejale võlgnevuse tasunud, osaliselt sularahas ja osaliselt ülekannetega. Sõiduauto Mercedes-Benz XXX oli antud hagejale mõneks ajaks kasutada. Kui kostjal õnnestus auto tagasi saada, oli auto kahjustatud ja vajas remonti. Kostja esitas tõenditena: Swedbank AS-i väljavõtted, millest nähtuvalt on kostja hagejale tasunud 22.06.2012 200 eurot selgitusega: „ülekanne“ ja 19.07.2010 3500 krooni selgitusega: „ võlg“ (tlk 68), 28.05.2012 200 eurot selgitusega: „ülekanne“, 24.08.2012 1000 eurot selgitusega: “võlg“ (tlk 69), info väljastamise päring Swedbank AS-ile (tlk 70). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise
jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et pooled sõlmisid 18.09.2009 kokkuleppe, mille alusel hageja laenas kostjale 2876,02 eurot (45 000 krooni), mille kostja kohustus hagejale tagastama hiljemalt 01.01.2010 (tlk 52). Samuti leppisid pooled kokku, et laenu tagatiseks saab hageja kasutada sõiduauto Mercedes-Benz numbriga XXXning juhul kui kostja hagejale laenu ei tagasta tähtajaks, on hagejal õigus sõiduauto endale jätta (tlk 52). Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist laenulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on hagejale laenu tagastanud või mitte. Laenu saamist kostja ei vaidlustanud (tlk 89). Hageja väitel ei ole kostja hagejale laenu tagastanud ning laenu katteks antud sõiduauto Mercedes-Benz numbriga XXX võeti hageja valdusest ära XXXOÜ poolt seoses liisingulepingu ülesütlemisega kostja võlgnevuse tõttu. Kostja väitel on ta hagejale tagastanud laenu sularahas ja pangaülekannetega ning kui kostjal õnnestus auto tagasi saadi, vajas auto remonti. 01.10.2013 kohtuistungil jäid hageja ja kostja oma seisukohtade juurde. Kostja väitel on ta hagejale tasunud sularahas 800-1200 eurot ning teinud ülekandeid hageja pangakontole just laenu tagastamiseks, hageja nimetatuga ei nõustu. Kostja väitel on ta pangakontod suletud, mistõttu ta ei saa pangakontode väljavõtteid esitada. Kohus tegi menetluse kestel kostja taotlusel TsMS § 236 lg 2 alusel päringu pankadesse. Swedbank AS teatas 03.10.2013 kohtule, et perioodil 18.09.2009-01.10.2013 XXX arvelduskontole ülekandeid ei ole tehtud (tlk 98). AS SEB esitas kohtule hageja pangakonto väljavõtte nimetatud perioodi kohta (tlk 103-166), millest nähtuvalt on kostja teinud hagejale ülekandeid nimetatud perioodil: 19.07.2010 3500 kr selgitusega „võlg“ (tlk 118), 05.08.2010 3500 krooni selgitusega „ülekanne“ (tlk 118), 18.08.2010 1000 krooni selgitusega „ülekanne“ (tlk 119), 24.08.2010 1000 krooni selgitusega „ülekanne“ (tlk 19), 18.01.2010 75 eurot selgitusega „ülekanne“ (tlk 126), 22.06.2011 200 eurot selgitusega „ülekanne“ (tlk 134), 04.05.2012 150 eurot selgitusega“ ülekanne“ (tlk 148), 28.05.2012 200 eurot selgitusega „ülekanne“ (tlk 149), 22.06.2012 200 eurot selgitusega „ülekanne“ (tlk 150), 24.08.2012 1000 eurot selgitusega „võlg“ (tlk 152). Kohtu hinnangul ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud, et kostja oleks võlgnevuse hagejale tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on tasunud hagejale võlgnevuse osaliselt sularahas. Samuti ei saa pangaülekannetega selgitustega „võlg“ ja „ülekanne“ lugeda, et kostja on nimetatud ülekanded hagejale teinud just 18.09.2009 kokkuleppega seoses võla tagasimaksetena. Kõik pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded on tehtud kostja poolt hiljem kui laenu tagastamise tähtaeg, s.o 01.01.2010 (tlk 103-166), ei ole seostatavad 18.09.2009 kokkuleppega ning hageja ei kinnitanud, et nimetatud ülekandeid olid laenu katteks. Samuti ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid, et tehtud ülekandeid olid seotud sõiduautoga. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks
loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks hagejale võlgnevuse tagastanud, mistõttu kuulub hageja poolt esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2876,02 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.