2-13-12795/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.05.2005 mitteeluruumide üürileping, mille kohaselt võttis hageja üürile XXXTallinnas hoones II asuvad ruumid alates 01.05.2005 kuni 01.08.2019. Eelnevalt kasutas hageja samu ruume AS-iga XXX sõlmitud üürilepingu alusel. 26.10.2011 ütles kostja mitteeluruumide üürilepingu üles. Hageja vaidlustas üürilepingu ülesütlemise 24.11.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ning teatas kostjale, et lähtub VÕS § 329 lg 4 sättest, mille kohaselt kehtib üürileping kohtumenetluse ajal edasi senistel tingimustel, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei muutnud kohtumenetluse ajaks üürilepingu tingimusi. Alates 16.12.2011 takistas kostja hagejal üürilepingust tulenevate õiguste teostamist ega võimaldanud hageja klientidele juurdepääsu territooriumile, mis teenindab hageja valduses olevaid ruume ning millel asub üürilepingu alusel hageja kasutusse antud saunakompleks. Kostjapoolsete takistuste tõttu sai hageja ööpäevaringselt varalist kahju saamata tulu näol, kuna kliendid ei pääsenud sauna kella 20.00-st kuni kella 09.00-ni tööpäeviti ning ööpäevaringselt laupäeval ja pühapäeval, kuigi hageja kliendid kasutasid saunateenust just õhtu- ja öötundidel. Hageja tasus kommunaalteenuste arved vastavalt lepingu tingimustele. Kostja ei võimaldanud hagejal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega ja väljastas hagejale arveid oluliselt suurema tariifiga (elektri päevane tariif + 46,7% ja öine tariif +45,9%), kui on lepingus ettenähtud. Seisuga 31.12.2011 on hageja valearvestuse alusel tasunud kostjale 4766.09 EUR ja üürilepingu tagatisrahana 1488,96 EUR. 23.01.2012 hoiatas kostja, et kui hageja ei tasu nõutavaid kommunaal- ja muid tasusid sellises suuruses, mida üürileandja nõuab, siis lõpetavad nad kommunaalteenustega varustamise alates 25.01.2012 kella 10.00-st. Hageja valmistas oma tehnilised seadmed, sh serverid, ette olukorraks, kus kostja lülitab elektri välja. Kuna 25.01.2012 kella 10.00 polnud elekter välja lülitatud, siis asus hageja seisukohale, et kostja on nõustunud arutama tekkinud probleemi ja võttis kell 12.00 maha kõik tehnilistele seadmetele, sh serveritele, tehtud ohutusmeetmed. 25.01.2012 kell 15.00 katkestati üüritud hoones elektriga varustamine ja hoone elektriboileri küttesüsteem seiskus. Üüritud ruume, mida köeti elektriga, ei olnud võimalik enam kasutada. Saamata jäänud tulu saunakompleksi tegevusest ajavahemikul 25.01.2012 kuni 03.07.2012 on hageja arvestuse järgi 22 012.00 EUR. Kostja nõudis hagejalt XXX üüritud hoone valduse üleandmist 12.03.2012 tööpäeva jooksul. 13.03.2012 vahetas ta üüritud ruumide välisuste lukud, mis piiras hageja õigust siseneda ruumidesse ja oma vara kasutada. Kostja hõivas hagejale ja kolmandatele isikutele kuuluva vara ja kavatses selle enampakkumisel 21.05.2012 kell 12:00 võõrandada. Eeltoodu tõttu oli hageja sunnitud sõlmima 26.04.2012 uue äriruumide üürilepingu üürileandjaga OÜ XXXruumidele asukohaga Tallinn XXX ning tasuma kuue kuu üüritasu kokku 6199,20 EUR. Kuna hagejal puudus võimalus kasutada temale kuuluvat vara, siis oli ta sunnitud ostma üüritavasse äriruumi uue mööbli 3850 EUR väärtuses. Harju Maakohtu kohtumäärusega 09.05.2012 tsiviilasjas nr. 2-11-57853 kohustati kostjat taastama hageja õigused üüritud ruumidele. Kostja võimaldas üüritud ruume hagejal kasutama hakata 03.07.2012.

Hageja lõpetas seejärel ennetähtaegselt üürilepingu ruumidele asukohaga Tallinn XXXning tasus vastavalt üürilepingu tingimustele kuue kuu üüritasu summas 7560 EUR. Üüritud hoone, milles hageja oli teinud remonttöid, kütmata jätmisega ajavahemikul 25.01.2012 kuni 03.07.2012 tekitati hagejale materiaalset kahju 21 780 EUR. 25.01.2012 üüritud hoones elektrivarustuse ootamatu katkestamise tõttu kahjustusid hageja ja kolmandate isikute serverid, mis asusid eraldi ruumis ja millede turvalisuse tagamiseks oli ruumi uks suletud elektronluku ja -koodiga. Serveriruumi sisenemiseks oli hageja sunnitud lõhkuma serveriruumi ukselukud, mis võttis palju aega ja seetõttu lülitusid serverid välja mittetavapäraselt. Serverites asuvad andmebaasid hävisid osaliselt ning kuue päeva jooksul toimus uue ruumi otsimine, vigade väljaselgitamine, taastamis- ja installeerimiseprotsessid. Kuna serverite omanik Venemaa äriühing XXX ei saanud õigeaegselt serveriteenuseid, siis ütles ta lepingu ennetähtaegselt üles ja esitas hageja vastu serverite kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude summas 62 850 EUR. Äriühingu XXX ja hageja vahel sõlmitud kompromissi tulemusena tasus hageja äriühingule 25 000 EUR, mis on hageja otseseks kahjuks. Hagejal jäi 05.05.2011 Venemaa äriühinguga XXX sõlmitud lepingu nr 0505 ennetähtaegse lõpetamise tõttu saamata igakuine teenustasu 3000 EUR kvartalis 25.01.2012 kuni 31.12.2015, kokku 43 200 EUR. Hageja investeeris hoone küttesüsteemi ümberehitamiseks enda rahalisi vahendeid kokku 94 296 EEK ehk 6027,00 EUR ning sõlmis 22.12.2010 kostjaga kokkuleppe, et investeeritud küttesüsteemi ümbertegemiseks rahalised vahendid tasaarvestatakse üüri-ja kommunaaltasude arvelt igakuiselt. Kostja tegi tasaarvestust kolme kuu vältel - 2011. aasta veebruarist aprillini, kuid hiljem lõpetas selle ühepoolselt. Hageja kulutas küttesüsteemi ümbertegemiseks 6027,00 EUR, millest tasaarvestusega on kustutatud vaid 492 EUR. Tasaarvestamata jäi 5535.00 EUR. Kuna kostja avaldas soovi ennetähtaegselt üürileping lõpetada, siis peab kostja hüvitama hagejale kantud kulud summas 5535.00 EUR. Lisaks oli hageja sunnitud osaliselt demonteerima küttesüsteemi kütte puudumisel 2012. aasta talveperioodil. Avariiohtlikuks muutunud küttesüsteemi demonteerimise maksumus on 350,00 EUR ja monteerimise maksumus oktoobris 2012 250,00 EUR. Seega on hageja kulutanud küttesüsteemi ümberehitamiseks, demonteerimiseks ja monteerimiseks kokku 6135,00 EUR. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on hagi täies ulatuses alusetu. Hageja on esitanud kostja vastu 6 erinevat kahju hüvitamise nõuet, mis kõik tuginevad eeldusele, nagu kostja oleks lepingut rikkunud. Kuna ülesütlemisavaldus on kehtiv ning leping alates 26.10.2011 lõppenud, siis puudus hagejal õigus vallata ja kasutada lepingu eset ning nõuda lepingu täitmist kostjalt. Kuivõrd puudub kostjapoolne lepingu rikkumine, pole ka kahju hüvitamise nõuete rahuldamise alused täidetud Hageja nõue saamata jäänud tulu näol on põhjendamatu. Hageja poolt viidatud ajavahemikus, 16.12.2011 kuni 03.07.2012, oli lepinguline võlasuhe poolte vahel lõppenud, mistõttu ei saanud saunakompleksi kasutamise takistamine kujutada endast lepingu rikkumist. Kostjal puudus

äriruumide omanikuna vastavasisuline õiguslikul alusel rajanev kohustus. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks leping pärast ülesütlemisavalduse tegemist kostja poolt kohtuvaidluse ajal VÕS § 329 lg 4 kohaselt edasi kehtinud ning sauna kasutamise piiramine sellel ajal tähendanud kostja poolt lepingujärgse kohustuse rikkumist. Hageja elektriga varustamise katkestamine 25.01.2012. kuni 3.07.2012 oli hagejale teada, kuna kostja teavitas sellest hagejat kirja teel. Teavitamise ja elektriteenusega varustamisega lõpetamise vahele jäi piisav ajavahemik (2 tööpäeva), mille vältel saanuks hageja oma vara mõnes teises hoones asuvatesse ruuumidesse paigutada. Seega oli hagejal võimalik oma ja kolmanda isiku äriühingu XXX varale tekkinud kahju vältida. Hageja pidi arvestama võimalusega, et tegemist on lepingu kehtiva ülesütlemisega, et tema valdus on ebaseaduslik ning seda ja kirja teel antud hoiatust silmas pidades asjad kostjale kuuluvatest ruumidest mujale viima. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju on põhjuslikus seoses tema enda poolt ohutusmeetmete kasutusele võtmata jätmisega, mitte kostja tegevusega elektrivarustuse katkestamisel. Hagejal puudub äriruumide üürilepinguga nr 20120426 seonduv üüritasu ning mööbli ja kontoritehnika ostmiseks tehtud kulutuste nõue. Hageja valdus oli ebaseaduslik. Asjaolu, et ta otsustas sõlmida teise üürileandjaga uue äriruumide üürilepingu, oli hageja enda vaba valik ja otsustusõigus ega seondu kuidagi hageja ja kostja vahel varem kehtinud lepinguga. Uue üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürisummad on hageja majanduskulud, mis ei ole käsitletavad hagejal tekkinud kahjuna. Hageja majanduskulude hulka kuuluvad ka kulutused mööbli ja kontoritehnika ostmisele. Kostja teostas 13. märtsil 2012 VÕS §-de 305 ja 307 alusel üürileandja pandiõigust hageja üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse täitmise tagamiseks. Kostja andis hagejale ka tähtaja nõuete rahuldamiseks ja võimaluse muu tagatise andmiseks. Hageja nõuab kostjalt küttesüsteemile tehtud kulutuste hüvitamist, milest kostja pole kunagi keeldunud. Kostja on hinnanud hageja paigaldatud küttesüsteemi jääkväärtuseks 6000 eurot ning teinud hagejale vastavasisuline tasaarvestusavalduse, arvestades viidatud summa maha kostja poolt hagejale võlgnetavast 34 049,33 eurost. Hageja nõue küttesüsteemile tehtud kulutuste hüvitamiseks on tasaarvestusavaldusega lõppenud. Kostjale jäävad arusaamatuks hagiavalduse väited väidetavate „ülemakstud“ summade osas, mis ei ole tõendatud, esitatud on üksnes hageja enda arvutused. Samuti pole hageja vastavat nõuet kostjale varem esitanud. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 276 lg 1 kohaselt üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürilepingu p 9.2.2 kohaselt kohustus üürileandja võimaldama üürnikul takistamata kasutada üüripinda ja nendes olevaid kommunikatsioone vastavalt lepingu tingimustele. Harju Maakohtu 08.11.2012 kohtuotsuses on tuvastatud, et poolte vahel 01.05.2005 sõlmitud äriruumide üürileping lõppes kostjapoolse erakorralise ülesütlemisega kostja 25.10.2011 teate alusel üürilepingu rikkumise tõttu, kuna hageja tarbis arvestiväliselt elektrit ja vett, tekitas

üüriruumides elektriohu ning andis osa lepingu esemest ilma kostja nõusolekuta allüürile. Maakohus asus seisukohale, et lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.04.2013 kohtuotsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning asus seisukohale, et hagejapoolsed lepingu rikkumised on tõendatud ja ülesütlemisavaldus on kehtiv. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 21. mail 2013. a. Eelviidatud kohtuotsuste ja kohtule kirjaliku tõendina esitatud hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-1157853 on tõendatud, et hageja ei ole üürilepingu ülesütlemise vaidlustamisel tuginenud asjaolule nagu oleks üürilepingu ülesütlemine olnud vastuolus hea usu põhimõttega ja kohtud ei ole seda ka tuvastatud. Hageja on üürilepingu ülesütlemise vaidlustanud põhjusel, et ta ei ole ülesütlemisteates märgitud rikkumisi toime pannud, mistõttu on ülesütlemine seadusega vastuolus. VÕS §-dest 326 - 329 nähtub ka, et eelnimetatud sätted kohalduvad eluruumide üürilepingule. Poolte vahel oli sõlmitud aga mitteeluruumide üürileping. Järelikult ei kohaldu asjas VÕS § 329 lg 4, üürileping kohtuvaidluse ajal edasi ei kehtinud ning hageja valdus mitteeluruumidele oli pärast üürilepingu lõppemist 26.10.2011 ebaseaduslik. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja põhjustas talle varalist kahju 22 212 EUR saamata jäänud tulu näol saunakompleksi tegevusest sellega, et takistas hageja klientidel lepingu esemeks olevale territooriumile pääsemist alates 16.12.2011 ega võimaldanud saunakompleksi kasutamist 25.01.2012 kuni 03.07.2012. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui on aset leidnud kohustuse rikkumine, mille eest võlgnik vastutab. Kuna pooltevaheline leping lõppes juba 26.10.2011, ei kujutanud kostja poolt saunakompleksi kasutamise takistamine hageja viidatud ajavahemikel endast lepingu rikkumist, sest kostjal puudus äriruumide omanikuna õiguslikul alusel põhinev kohustus võimaldada hagejal saunakompleksi kasutamist. Hageja valdus mitteeluruumidele oli pärast üürilepingu ülesütlemist ebaseaduslik. Järelikult välistab kostjapoolse lepingurikkumise puudumine saamata jäänud tulu nõude, mis tuleb rahuldamata jätta. Hageja on asunud hagiavalduse punktis II seisukohale, et elektriga varustamise katkestamine 25.01.2012 kuni 3.07.2012 põhjustas üüritud ruumides olnud hageja varale kahju 21 780 euro ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas ta eksperthinnangu 22.10.2012, millest nähtuvalt kulub üüritud ruumide uuesti kasutusele võtmiseks remont-ennistustöödele 21 780 EUR. Muu vara kahjustumist ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Kohus on seisukohal, et kuna üüritud ruumid kuuluvad omandiõiguse alusel kostjale mitte hagejale, kes valdas neid üürilepingu alusel, siis ei saa nimetatud kahju olla ka hageja kahjuks ning hagi tuleb selles osas jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt 25 000.00 EUR kolmandale isikule, äriühingule XXX, tekitatud kahju hüvitamise eest ning saamata jäänud tulu 43 200.00 EUR äriühingu XXX serveri hoiustamise ja

teenindamise eest põhjusel, et kostja poolt lepingu esemeks olnud ruumides elektri väljalülitamine 25.01.2012 kell 15.00 põhjustas kolmandate isikute serverite kahjustumise. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja teatas talle 23.01.2012 kirjaga kommunaalteenuste peatamisest alates 25.01.2012 kella 10.00-st seoses 7953,18 EUR üürivõlgnevusega. Seega oli hageja elektri väljalülitamisest teadlik, mistõttu see ei olnud talle ootamatu ja ta pidi sellega arvestama. Kohus on seisukohal, et kuna teavitamise ja elektriteenusega varustamisega lõpetamise vahele jäi 2 tööpäeva, siis oli see aeg piisav, et hageja oleks nii temale endale kui ka kolmandale isikule kuuluva vara mõnes teises hoones asuvatesse ruuumidesse paigutada. Järelikult oli hagejal võimalik varale tekkinud kahju vältida. Asjaolu, et kostja lülitas elektri välja mõned tunnid hiljem kirjas märgitust, andis hagejale lisaaega. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli alust arvata, et kostja elektrit välja ei lülita ja asub hagejaga selle asemel läbirääkimistesse. Kuna hageja ei võtnud serverite puhul kasutusele ohutusabinõusid, siis vastutab ta ise Venemaa äriühingule XXX kuuluvate serverite kahjustumise eest ja võimaluse eest saada kolmandalt isikult tulu. Kuivõrd pooltevaheline üürileping oli elektri väljalülitamise ajaks lõppenud, siis ei olnud poolte vahel lepingulist võlasuhet. Seega ei ole kostja ka lepingut rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kuigi hageja esitas Harju Maakohtusse hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, pidi ta arvestama võimalusega, et tegemist on kehtiva ülesütlemisega, et poolte vahel puudub kehtiv üürileping ning tema valdus mitteeluruumidele on ebaseaduslik. Hageja ei ole lepingulise kohustuse rikkumise kõrval kostjale mõnel muul õiguslikul alusel põhineva kohustuse rikkumist ette heitnud. Seega tuleb hagi eeltoodud nõuete osas jätta rahuldamata. Hageja on väitnud, et kuna tal puudus kostja süü tõttu võimalus kasutada ajavahemikus 25.01.2012 kuni 03.07.2012 üüritud ruume, siis oli ta sunnitud sõlmima 26.04.2012 uue äriruumide üürilepingu nr 20120426 üürileandjaga OÜ XXXruumidele asukohaga Tallinn XXXühe kuu üüriga 1 033,20 EUR ning tasuma üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vastavalt üürilepingu punktile 10.2.3 kuue kuu üüritasu 1033,20 × 6 = 6199,20 EUR. Hageja esitatud äriruumide üürilepingu punktist 10.2.3 eelnevat järeldada ei saa, kuna nimetatud punktis on märgitud, et üürnik võib igal ajal üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada üürileandjale etteteatamisega vähemalt kuus kuud. Kuutasu maksmise kohustust juhul kui üürnik etteteatamistähtaega ei järgi, üürilepingust ei tulene. Seega puudus hagejal kohustus maksta OÜ-le XXXkuue kuu üüri lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Asjaolu, et hageja otsustas kuue kuu tasu üürileandjale maksta, oli tema enda vaba valik, mitte lepingust tulenev kohustus, seega hageja majanduskulu, mis ei ole käsitletav kahjuna. Kuna poolte vaheline leping oli lõppenud, siis puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal lepingu objektiks olnud ruumide kasutamist. Hageja majanduskulude hulka kuuluvad ka kulutused mööbli ja kontoritehnika ostmisele. Seejuures ei ole kohtule esitatud maksekorraldusega 10.03.2013 tõendatud, et hageja ostis hagis

märgitud kontorimööblit, tõendatud on vaid mööbli eest tasumine 3850 EUR. Tõendeid selle kohta, et osteti just kontorimööblit, puuduvad. VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 307 lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Poolte kirjavahetuse ja kostja 01.aktiga 03.07.2012 on tõendatud, et kostja teostas 13.03.2012 VÕS §-de 305 ja 307 alusel üürileandja pandiõigust hageja üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse täitmise tagamiseks. Kostja andis kirjades hagejale korduvalt tähtaegu võla kustutamiseks ja tagatise tagastamiseks. Hageja ei ole üürivõla olemasolu vaidlustanud ega selle puudumist tõendanud. Seega on kostja tominud kooskõlas seadusega ja hageja mööbli ja kontoritehnika kulutuste hüvitamise nõue on alusetu ning tuleb rahuldamata jätta. Hageja 1185,30 EUR nõue kostja vastu seoses kostjale ettemaksuna tasutud üüri- ja kommunaaltasudega on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata, sest hageja on esitanud kohtule vaid omapoolsed arvutused ning poolte kirjavahetuse, milles hageja märgib, et kostja kohaldab ebaõigeid tariife ning kostja arvestuse ebaõigsust ei tunnista. Eeltoodud kirjavahetuse alusel ei ole võimalik pidada hageja nõuet põhjendatuks ega tõendatuks. Kuna kostja esitatud tõenditest tuleneb, et hagejal oli kostja ees üüri- ja kommunaaltasude võlgnevus ja hageja ei ole tõendanud vastupidist, siis ei saa asuda seisukohale, et kostjal tuleks hagejale mingi osa kommunaalteenuste eest tehtud maksetest tagastada. Antud nõude esitamine eeldab lepingust tulenevate maksete võla puudumist. Hageja nõuab kostjalt küttesüsteemile tehtud kulutuste 6135.00 EUR hüvitamist, mis seisneb kostja hoone küttesüsteemi ümberehitamiseks tehtud kulutustest. Üürilepingu lisaga 5 on tõendatud, et 22.12.2010 sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja teostab oma vahendite eest küttesüsteemi ümberehituse maksumusega 94 296 EEK ning kostja hüvitab teostatud tööde maksumuse iskuise üürisumma vähendamisega 2619 EEK võrra kolme aasta jooksul, alates 01.veebruarist 2011 kuni 31.jaanuarini 2014. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta küttesüsteemi ümberehitusega seotud kulutuste hüvitamisest keeldunud. Hagiavaldusele lisatud arvetega nr 110041 06.01.2011, nr 110153 06.02.2011 ja nr 110269 06.03.2011 on tõendatud, et kostja on arvetel märgitud üüri vähendanud igakuiselt 139,48 EUR võrra. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks järgnevad arved esitanud talle ilma tasaarvestust tegemata, tõendamata on kostja esitatud arvete tasumine mistahes suuruses. Kostja kirjadest hagejale nähtub, et hagejal on kostja ees üüri- ja kommunaalmaksete võlg. Kohtule esitatud kostja e-kirjaga 27.03.2013 on tõendatud, et kostja on hinnanud hageja paigaldatud küttesüsteemi jääkväärtuseks 6000 eurot ning teinud hagejale vastavasisulise