Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

XXXAS ja kostja sõlmisid 15.09.2006 andmesidelepingu, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale andmesideteenust ning kostja selle eest õigeaegselt tasuma. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mida kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks, kuid kostja seda ei teinud. XXXAS loovutas kostja suhtes oleva nõude summas 129,55 eurot 03.10.2011 OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113. Kostja on kohustuste täitmisega viivituses alates 19.11.2010 ning hagejal oleks õigus nõuda viiviseid 161,03 eurot, kuid hageja vähendab heas usus tegutsedes viivist summani 129,50 eurot. Hageja selgitab, et XXXAS teenuste kasutamise üldtingimused on kõikidele isikutele kättesaadavad. See, et teenindaja ei näidanud neid eraldi kostjale lepingu sõlmimisel ja kostja ei teadnud, et sellised üldtingimused on olemas, ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja ise tunnistab, et sai hiljem teada teenusepakkuja õigusest küsida tasu piiratud teenuse eest, kuid ei ole ka peale seda arveid tasunud. Arved, mille eest kostja on võlgu, olid saadetud kogu aeg tema poolt antud aadressile XXX. Kostjalt ei ole kunagi laekunud pretensioone XXXAS-le selle kohta, et arved väljastatakse alusetult. Arved, mille eest kostja tasus enne teenuse blokeerimist/piiramist olid saadetud samuti lepingus märgitud aadressile ning need on tasutud, kuigi hilinemisega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 129,55 eurot ja viivised 129,50 eurot, samuti palub hageja jätta kostja kanda menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud kõik arved perioodil, millal talle teenuse kasutamist võimaldati. Hageja nõuded hõlmavad perioodi, mil teenuse kasutamine oli blokeeritud. Lepingu sõlmimisel ei selgitatud kostjale, et ta peab tasuma teenuse eest ka siis, kui see on blokeeritud. Kostjale ei meenu, et talle oleks lepingu sõlmimisel tutvustatud XXX teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja leiab, et hageja poolt tasu nõudmine seoses teenusega, mida ei ole osutatud, on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 ja 2 p 1, 2 ja lg 3 alusel. Samuti on kostja hinnangul sellisel juhul tegemist alusetu rikastumisega VÕS § 1027 mõistes. Teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 4.5 puhul on tegemist ühe poole positsiooni ebaausa ära kasutamisega, samuti ei täitnud XXX punktist 4.7 tulenevat teavitamiskohustust, s.t oleks pidanud teatama kostjat teenuse kasutamise blokeerimisest ning selle tagajärgedest. Kostja tegutses veendumuses, et peab tasuma üksnes vanu arveid, mitte rohkem. Kostja on töötu, tal puudub sissetulek ja vara, mistõttu ei ole kostjal võimalik võlgnevust tasuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Käesoleval juhul on XXXAS ja kostja sõlminud 15.09.2006 kliendilepingu (lk 21), mille punkti 2 kohaselt lähtuvad XXX ja kostja omavahelistes suhetes kliendilepingust, selle lisadeks olevatest tootelepingust, XXX üldtingimustest ja vastavatele teenustele kohaldatavast hinnakirjast, mis on kliendilepingu lahutamatud osad. Kostja on lepingu tingimustega, sealhulgas lepingu punktiga 2 nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. XXX teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 4.5 kohaselt ei vabasta teenuse osutamise piiramine klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest (lk 27). Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on allkirjastanud XXXAS-iga sõlmitud lepingu, võttis ta endale kohustuse järgida lepingus kokkulepitud tingimusi. Juhul, kui kostja leidis, et kliendilepingus ja selle lisaks olevas teenuse kasutamise üldtingimustes esineb sätteid, millega kostja ei nõustu või mida ta täita ei soovi, oli kosjal alati vabadus jätta vastav leping sõlmimata. Kostja on esitanud vastuväite, et lepingu sõlmimisel kostjale teenuse kasutamise üldtingimusi ei tutvustatud. Kohus märgib, et kostja on kliendilepingu sõlmimisel oma allkirjaga kinnitanud lepingu ja selle lisades sätestatud tingimustega nõustumist. Juhul, kui kostja andis oma allkirja tegelikkuses tingimustega tutvumata, võttis kostja ise riisiko, et mõni lepingu tingimustest võib olla talle tundmatu või vastuvõetamatu. Lepingu tingimustega tutvumata jätmine ei vabasta kostjat siiski kohustusest neid täita. Kostja on seisukohal, et XXXAS-i ja kostja vahel sõlmitud leping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus märgib, et antud juhul ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt esineks alus jõuda veendumusele, et XXXAS-i ja kostja vahel sõlmitud leping on heade kommete või avaliku korraga vastuolus. XXXAS-il on teenusepakkujana õigus sätestada tingimusi, mida ta peab teenuse pakkumise tagamiseks vajalikuks ning vastavate teenuste osutamise eest ka tasu nõuda. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja sõlmis kliendilepingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning vastav tehing tehti kostja jaoks äärmisel ebasoodsatel tingimustel ja poolte kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Kostja ja XXXAS-i vahelise kliendilepingu puhul kohustus XXXAS osutama kostjale andmesideteenust ning kostja tasuma selle eest hinnakirjale vastavat tasu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kostjale äärmiselt ebasoodsate asjaoludega või olukorraga, kus kostja kohustused oleksid võrreldes XXXAS-i kohustusega ebaproportsionaalselt suuremad. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ja XXXAS-i vahel sõlmitud leping ei ole TsÜS § 86 alusel tühine. Seoses kostja väitega, et hageja soovib võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 mõistes alusetult rikastuda, märgib kohus, et VÕS § 1027 kohaldub olukorras, kus poolte vahel ei esine lepingulisi suhteid. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et XXXAS-i ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille puhul ei ilmnenud alust selle tühisuse tuvastamiseks, seega puudub antud juhul alus VÕS §-st 1027 lähtumiseks. Kostja on seisukohal, et XXXAS oleks pidanud kostjat teavitama teenuse blokeerimisest ning pakkuma võimalust lepingu lõpetamiseks. Kohus märgib, et nähtuvalt kostjale esitatud arvetest saadeti need aadressil, mille kosja ise oli kliendilepingus nimetanud. Juhul, kui kostja leidis, et vastad arved esitati talle alusetult ning tegelikkuses soovis kostja lepingu lõpetamist, oli kostjal võimalus XXXAS-i poole vastava avaldusega pöörduda. Kostja ei ole esitanud andmeid, et ta

oleks seda teinud. Seega on põhjendamatu kostja väide, et ta ei teadnud, et XXXAS nõuab teenuse eest tasumist ka olukorras, kus see on blokeeritud. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on kostja jätnud tasumata arved nr 2231169, 2253486, 2280164 ja 2301237. Kostja on esitanud tõendi, et ta on tasunud XXXAS-ile arved nr 2008027, 2038096, 2060831, 2082600, 2146935, 2188738, 2104467 (lk 62-63). Kohus märgib, et antud tõendiga ei tõenda kostja, et ta on tasunud arved, mille alusel hageja nõude on esitanud, kuna kostja kontoväljavõttel kajastatud ülekanded hõlmavad teisi arveid. Seega ei ole kostja tõendanud, et hagi aluseks olevad arved on tasutud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. XXXAS ja kostja sõlmitud kliendilepingut kostja tähtaegselt täitnud ei ole, kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et kostja ei ole tasunud arveid nr 2231169, 2253486, 2280164 ja 2301237. Arve nr 2231169 alusel võlgneb kostja hagejale 32,66 eurot (lk 36-37), arve nr 2253486 alusel 32,66 eurot (lk 38-39), arve nr 2280164 alusel 32,66 eurot (40-41) ja arve nr 2301237 alusel 31,57 eurot (42-43). Kokku on kostja põhivõlgnevus 129,55 eurot. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb XXXAS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 129,55 eurot. Võlgnevus tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks, kuna XXXAS loovutas kostja suhtes olevad nõuded 03.10.2011 hagejale (lk 44). VÕS § 164 lg-st 2 tulenevalt astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse sellest, millises ulatuses on põhjendatud hageja viivisenõue. Kohus asus seisukohale, et kostja on jätnud tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuse 129,55 eurot. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel oli viivisemäär 0,15% päevas kokku lepitud teenuse kasutamise üldtingimuste punktis 7.8 (lk 32). Kostja jäi arvest nr 2231169 tuleneva kohustuse täitmisega viivitusse 19.11.2010 (viivitatud päevade arv 874, viivis 42,82 eurot), arve nr 2253486 puhul 19.12.2010 (viivitatud päevade arv 844, viivis 41,35 eurot), arve nr 2280164 puhul 19.01.2011 (viivitatud päevade arv 813, viivis 39,83 eurot) ja arve nr 2301237 puhul 19.02.2011 (viivitatud päevade arv 782, viivis 37,03 eurot). Kokku on kostja võlgnetav viivis 161,03 eurot, kuid hageja on viivise nõuet heas usus vähendanud summani 129,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks kliendilepingu alusel välja mõista viivis 129,50 eurot. Seoses kostja selgitustega, et kostja on töötu ning tal puudub vara võlgnevuse tasumiseks, märgib kohus, et viivise vähendamine on võimalik üksnes olukorras, kus kostja vastava taotluse esitab. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-24-11 p-s 17 asunud seisukohale, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel.

Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud taotlust hageja nõutava viivise vähendamiseks, mistõttu puudub kohtul alus võtta arvesse kostja väiteid ja tõendeid tema majandusliku olukorra kohta. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 129,55 eurot ja viivised 129,50 eurot, kokku 259,05 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 259,05 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.